Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimine


Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt on Kultuurkapitali ülesanne toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Üldjuhul toetatakse üheaegselt kuni kahte objekti, mille rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse Kultuurkapitalile 60,6 protsenti sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. Ehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise otsustab Kultuurkapitali nõukogu lähtudes Eesti Vabariigi Riigikogu poolt kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereast.

5. novembril 1996 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone (KUMU) ehitust 1999. aastal. Aastatel 1999 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.

KUMU (Eesti KunstimuuseumI peahoone);  ERM (Eesti Rahva Muuseum); EMTA (Eesti Muusikaakadeemia)

2001. aastal töötasid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeemi, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mille Riigikogu 13. märtsil 2002 vastu võttis. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus, ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning alustada ehitamist 2002. aastal. Raha Eesti Kunstimuuseumi peahoone (KUMU) rajamiseks planeeriti kolmest allikast: 395 miljonit krooni laenuna rahandusministeeriumilt, 180 miljonit krooni Kultuurkapitalilt ja 100 miljonit krooni kinnisvara müügist /allikas Postimees  28. oktoober 2005/, 2002. aastaks olid takistused ületatud ning kopp löödi Lasnamäe veerel maasse. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.  KUMU kunstimuuseumi avamistseremoonia toimus 17. veebruaril 2006.

Uue Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust. Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda Eesti Kultuurkapitali kaudu. 30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Hoone ametlik avamine toimus 29. septembril 2016; külastajatele avati hoone 1. oktoobril 2016.  Kultuurkapital on võtnud kohustuse rahastada hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summadest ERMi uue hoone rajamist maksimaalselt summas 75,693 miljonit eurot. Aastatel 2013 kuni 2019 finantseeriti Kultuurkapitali kaudu ERMi ehitust summas 58,2 miljonit eurot, sh 2019. aastal 7,1 miljonit euroga, ning 2020. aasta eelarve näeb ette finantseerida ERMi 7,1 miljoni euro ulatuses. Eesti Kultuurkapital finantseerib Eesti Rahva Muuseumi ehituse tagasimakseid Rahandusministeeriumi prognoosist lähtuvalt kuni aastani 2023.

Eesti Muusikaakadeemia (EMTA ) uue kontserdi- ja teatrimaja pidulik avamine toimus 28. septembril 2019 ja sellega tähistati ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubelit. Uus hoone ja märkimisväärselt laienenud võimalused tänapäevase õppetöö korraldamiseks pöörasid uue lehekülje Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ajaloos. Kontserdimaja elegantne sisekujundus, suurepärane akustika ja mugav asukoht linna südames võimaldavad EMTA saalikompleksil saada Tallinna uueks muusikaliseks sümboliks. Vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele rahastatakse EMTA kontserdisaali rajamist maksimaalselt 5 miljoni euroga. 2019. aastal rahastati EMTA kontserdisaali rajamist 995 tuhande euroga. 2020. aasta eelarve näeb ette finantseerida EMTA saali 1 miljoni euroga.

Arutelu, millised võiksid olla järgmised kultuuriobjektid mida Kultuurkapitali kaudu rahastada, seisab veel ees.  Riigikogu kultuurikomisjon ootas 31. augustini ettepanekuid kultuuriehitiste kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada. 

Vaata teema kohta kajastusi:

Ettepanekud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks

Kertu Saks: milline kultuuriobjekt valmib järgmisena?

Üleskutse arutelule: mis võiks olla järgmised Kultuurkapitali rahastatud kultuuriehitised?

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta