Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Eesti Kultuurkapital võib toetada korraga mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist. 

Kultuurkapitali tulud, mida saab toetuste, preemiate ja stipendiumitena välja maksta, laekuvad põhiliselt kahest maksust: a) tubaka- ja alkoholiaktsiisist (3,5%), b) hasartmängumaksust (47,8%). Kui aktsiisist laekuv tulu läheb 100% kunsti, rahvakultuuri ja spordi edendamiseks, siis hasartmängumaksust läheb sihtotstarbeliselt osa, täpsemalt 60,6% riiklikult oluliste kultuuriehituste rajamiseks ja renoveerimiseks.  

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal, mille ehitused on nüüdseks ka tasutud.

13. septembril 2021 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse, millega kinnitati uus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida. Riigikogu otsustuse kohaselt on pingerida järgmine – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak. 

Ajalugu

2001. aastal töötasid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium välja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise skeemi, mille nurgakiviks või aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus. Muudatuse kohaselt, mis võeti vastu Riigikogus 13. märtsil 2002, kasvas oluliselt hasartmängu maks ja kogu see kasvik suunati Kultuurkapitalile. Sama aasta 9. oktoobril muudeti ka Eesti Kultuurkapitali seadust ja sinna lisati punktid, mis panid Kultuurkapitalile kohustuse toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Esialgne seadus lubas üheaegselt toetada kuni kahte objekti.  

 

23. novembril 2022  võttis Riigikogu vastu seaduse, mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist senise kahe asemel. Seadusega sätestati, et Eesti Kultuurkapital võib toetada korraga mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Samuti on seaduse järgi võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva kultuuriehitise ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada.

20. märtsil 2024 kiitis riigikogu heaks Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab rahastada veel üht riikliku tähtsusega kultuuriehitist, kui see ei mõjuta juba pingereas olevate objektide valmimist.

15. märtsil 2024 andis Kultuurkapitali nõukogu heakskiidu Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitamiseks Kultuurkapitali vahenditest. Kultuurkapital eraldab uue telemaja ehitamiseks investeeringutoetust 62 miljonit eurot.

(Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks makstavate investeeringutoetuste eraldamise kord.)

Kultuuriehitised

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

5. novembril 1996 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone (KUMU) ehitust 1999. aastal. Aastatel 1999 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.

KUMU (Eesti KunstimuuseumI peahoone), ERM (Eesti Rahva Muuseum), EMTA (Eesti Muusikaakadeemia)

2001. aastal töötasid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeemi, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mille Riigikogu 13. märtsil 2002 vastu võttis. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus, ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning alustada ehitamist 2002. aastal. Raha Eesti Kunstimuuseumi peahoone (KUMU) rajamiseks planeeriti kolmest allikast: 395 miljonit krooni laenuna rahandusministeeriumilt, 180 miljonit krooni Kultuurkapitalilt ja 100 miljonit krooni kinnisvara müügist /allikas Postimees 28. oktoober 2005/, 2002. aastaks olid takistused ületatud ning kopp löödi Lasnamäe veerel maasse. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.  KUMU kunstimuuseumi avamistseremoonia toimus 17. veebruaril 2006 ja nüüdseks on selle ehitus ka tasutud.

Uue Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust. Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda Eesti Kultuurkapitali kaudu. 30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Hoone ametlik avamine toimus 29. septembril 2016; külastajatele avati hoone 1. oktoobril 2016.  Kultuurkapital võttis kohustuse rahastada hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summadest ERMi uue hoone rajamist maksimaalselt summas 75,693 miljonit eurot. Aastatel 2013–2016 finantseeris Eesti Kultuurkapital Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust kokku summas 37,1 miljonit eurot. Aastatel 2017 - 2021 finantseeris Eesti Kultuurkapital Eesti Rahva Muuseumi ehituse tagasimakseid kokku summas 35,3 miljonit eurot ning 2022. aastal summas 3 227 616 eurot. 2022. aasta juulis lõppes Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse lepingujärgne finantseerimine ning Eesti Rahva Muuseumi (ERMi) hoone ehitamise rahastus Kultuurkapitali vahenditest on lõppenud.

Eesti Muusikaakadeemia (EMTA ) uue kontserdi- ja teatrimaja pidulik avamine toimus 28. septembril 2019 ja sellega tähistati ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubelit. Uus hoone ja märkimisväärselt laienenud võimalused tänapäevase õppetöö korraldamiseks pöörasid uue lehekülje Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ajaloos. Kontserdimaja elegantne sisekujundus, suurepärane akustika ja mugav asukoht linna südames võimaldavad EMTA saalikompleksil saada Tallinna uueks muusikaliseks sümboliks.

2017. aastal sõlmis Eesti Kultuurkapital Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurdeehituse avalikus kasutuses oleva kontserdisaali rajamise finantseerimiseks vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele lepingu summas kuni 5 miljonit eurot.     Ehituse perioodil 2017–2019 toetati saali rajamist summas 2,8 miljonit eurot. Aastatel 2020 ja 2021 kokku summas 2 040 000 eurot ning 2022. aastal summas 146 249 eurot. 2022. aasta märtsis tehti viimane ülekanne ning nüüdseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saali osa ehitamise rahastus lõppenud.

Alates 13. septembrist 2021  on Riigikogu otsustuse kohaselt Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmine:
(„Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE)

1. Tartu südalinna kultuurikeskus
   
2. Narva Kreenholmi kultuurikvartal “Manufaktuur”
   
3. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja
   
4. Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus (esialgne ettepanek)
   
5. Tallinna Filmilinnak
   

 

Tartu südalinna kultuurikeskus

19. detsembril 2022 allkirjastasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Eesti Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa Tartu raekojas lepingu Tartu südalinna kultuurikeskuse rahastamiseks. Lisaks andsid kultuuriminister Piret Hartman ja linnapea Urmas Klaas allkirjad ühiste kavatsuste protokollile, millega hakatakse kavandama Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuse asutamist.
Südalinna kultuurikeskuse rahastamislepingu alusel finantseerib Eesti Kultuurkapital kultuurikeskuse ehitamist 67% ulatuses, Tartu linna panus on 33%. Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot). Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, mis tänase kava kohaselt on 2026. aasta teises pooles.

Arvo Pärdi nimeline muusikamaja

11. aprillil 2023 allkirjastasid Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital Arvo Pärdi nimelise muusikamaja valmimise rahastuslepingu, mille kogumaht on hinnanguliselt 23 miljonit eurot.

Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja kuuluva Rakvere Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitamist rahastatakse Eesti Kultuurkapitali eelarvest enam kui 90 protsendiga ehk kuni 21 miljoni euroga. Ülejäänud summa eraldab Rakvere linn.

Vaata teema kohta kajastusi:

Tallinn kinnitas uue telemaja detailplaneeringu

Kultuurkapitali nõukogu andis ERR-i uue telemaja ehitamisele rohelise tule

Riigikogu võttis vastu otsuse Estonia juurdeehituse rajamise toetuseks
 
Riigikogu kultuurikomisjon kiitis heaks kultuuriministri ettepaneku rahastada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue telemaja rajamist riiklikult tähtsa kultuuriehitisena.

Riigikogu võttis vastu uue kultuuriehitise rahastamist võimaldava seaduse

Heidy Purga: kultuuripoliitikat ootab ees põhimõtteline muutus

Estonia juurdeehitust tõenäoliselt riigi eriplaneeringuga rajada ei saa

Kultuurikomisjon soovib Estonia juurdeehituse rajada riigi eriplaneeringuga

Riigikogu kultuurikomisjon toetab ERR-i uue telemaja kiiremat väljaehitamist

Ott Maaten: Estonia juurdeehituse valmimise aluseks on koostöö

Rakveres allkirjastati muusikamaja ehitusleping

Kavandatav seadusemuudatus lubaks kultuurkapitalil rahastada veel üht riiklikult tähtsat ehitist

Estonia juurdeehitis – kuidas edasi?

Estonia linnaehituslikud võimalused

Südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel“

Rakveres allkirjastati Arvo Pärdi muusikamaja rahastusleping

Kultuurkapital toetab Arvo Pärdi muusikamaja ehitust 21 miljoni euroga

Allikmaa: Tallinna filmilinnaku ehitus läheb sel aastal lahti

Tartus sõlmiti kaks olulist kultuurivaldkonna lepingut

Tartu volikogu algatas südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu

Tartu linn jõudis Kultuurkapitaliga kokkuleppele südalinna kultuurikeskuse rahastamises

SIRP: Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus

Riigikogus vastu võetud seadus võimaldab samal ajal kerkida mitmel kultuuriehitisel

Kultuurkapitali hea rahaline seis lubaks rajada korraga kolme ehitist

Tartu SÜKU rahastus ootab kultuurikomisjoni otsust

Allikmaa: riiklikult tähtsate kultuuriobjektide järjekorra võiks üle vaadata

Uus linnavõim võtab Estonia ja filmilinnaku uuesti arutelu alla

Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea

Riigikogu lisas filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja

Kultuurikomisjon teeb ettepaneku nelja riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut

VIDEO: Komisjon sai ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutest, 3. november 2020

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekud, 3. november 2020

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekud, 2. november 2020

Ettepanekud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks

Kertu Saks: milline kultuuriobjekt valmib järgmisena?

Üleskutse arutelule: mis võiks olla järgmised Kultuurkapitali rahastatud kultuuriehitised?