13. septembril 2021 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse, millega kinnitati uus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida. Riigikogu otsuse kohaselt on pingerida järgmine: 1. Tartu südalinna kultuurikeskus; 2. Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“; 3. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres; 4. Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus; 5. Tallinna filmilinnak.

15. aprillil 2024 jõustus Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus. Seadusesse lisati punkt mille alusel Kultuurkapitali nõukogu võib kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral lisaks riiklikult tähtsate kultuuriehituste nimekirjas olevale objektile otsustada veel ühe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valmimist.

ÜLDSÄTTED

1.1. Regulatsiooni ala

Korraga kehtestatakse Eesti Kultuurkapitali (edaspidi nimetatud Kultuurkapital) seaduse § 2 lg 1 p 5 ja §11 lg (2²) ning Hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p1 alusel kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks makstava toetuse (edaspidi nimetatud investeeringutoetus) taotlemise tingimused.

1.2. Investeeringutoetuse maksmise piirang

Kultuurkapital maksab investeeringutoetust ainult Eesti Vabariigi Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamiseks ja renoveerimiseks ning võimaluse korral kultuuriministri ettepanekul ja Kultuurkapitali nõukogu otsusega veel ühe riiklikult tähtsa kultuurehituse (edaspidi: täiendav objekt) ehitamiseks.

1.3. Investeeringutoetuse taotleja ja saaja

1.3.1. Investeeringutoetust saab taotleda isik, kes rajab riiklikult tähtsa kultuuriehitise ja kes hiljem, peale kultuuriehitisele kasutusloa saamist, on selle kultuuriehitise omanik asjaõigusseaduse tähenduses vähemalt 25 aastat.

1.3.2. Kui riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajaja ja omanik rikub Kultuurkapitaliga sõlmitud investeeringutoetuse lepingut, on Kultuurkapitalil õigus nõuda investeeringutoetus tagasi.

1.4. Riigiabi javähese tähtsusega abi

Kultuurkapital lähtub riigiabina (sh grupierandiga hõlmatud riigiabi) ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi andmisel Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust, sh Komisjoni grupierandi määrusest (EL) nr 651/2014 ja määruse artiklitest nr 53 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi“ ning nr 54 „Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul“. Riigiabina ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi taotlemise ja eraldamise põhimõtted on sätestatud dokumendis „Riigiabina ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi taotlemise ning andmise põhimõtted“.

1.5. Investeeringutaotlus

1.5.1. Investeeringutoetuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus.

1.5.2. Taotluses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada kultuuriehitise:

• funktsioon;
• ruumiprogramm;
• arenduse maht ja etapid;
• arenduse ajagraafik;
• arenduse orienteeruv maksumus (omafinantseering + investeeringutoetus + muud katteallikad);
• Kultuurkapitalilt taotletav summa ehk oodatav investeeringutoetus;
• omanik, valdaja ja/või operaator(id) peale kultuuriehitise valmimist;
• omaniku, valdaja ja/või operaatori poolt teistele kasutajatele määratavad olulised tingimused (rent, halduskulud, lepingu periood jne).

1.5.3. Kultuurkapital vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul ja vajadusel saadab lisaküsimused taotluse täiendamiseks.

1.5.4. Peale lisaküsimustele vastuste saamist esitatakse investeeringutoetuse taotlus otsustamiseks Kultuurkapitali nõukogule. Taotleja võib keelduda täienduste esitamisest, teatades sellest Kultuurkapitalile kirjalikult.

1.5.5. Kultuurkapitali nõukogu vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul alates lisaküsimustele vastuste saamisest või lisaküsimustele vastamise keeldumise teate saamisest.

1.5.6. Kultuurkapitali nõukogu teeb esitatud taotluse ja lisaküsimustele saadud vastuste põhjal otsuse investeeringutoetuse määramiseks ja annab Kultuurkapitali juhatajale volituse taotlejaga lepingu sõlmimiseks. Nõukogu otsus peab arvestama Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud ja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja koostamise aluseks olnud informatsiooniga, kultuuriehitiste pingereaga ning sisaldama järgmisi olulisi lepingu sõlmimise tingimusi:

• Investeeringutoetuse maksimaalselt väljamakstav summa otsuse tegemise ajal ja selle summa inflatsioonist tingitud muutumise tingimused, kui investeeringutoetuse väljamaksmise periood on pikem kui 2 aastat või arendustegevuse kestvus on pikem kui 2 aastat;
• Investeeringutoetuse väljamaksmise periood ja väljamakstavate summade jaotus aastate lõikes;
• Investeeringutoetuse kasutamise aktsepteeritavad kulukohad või investeeringutoetuse kasutamise piirangud.

1.5.7. Kultuurkapitalil on õigus taotlus tagasi lükata (jätta menetlemata), kui ilmneb, et taotluses kultuuriehitise kohta esitatud informatsioon (punktis 1.4.2. nõutud kirjeldus) erineb oluliselt Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud ja Riigikogu otsuse aluseks olnud informatsioonist.

1.5.8. Taotlust ei saa esitada kultuuriehitise investeeringutoetuse saamiseks, kui pole teada kõiki vastuseid punktis 1.4.2. toodud küsimustele.

1.6. Leping

1.6.1. Nõukogult saadud volituse alusel koostab Kultuurkapitali juhataja võlaõigusseaduse nõudeid arvestades lepingu projekti ja saadab selle taotlejale tutvumiseks ning täiendamiseks ehk lepingueelseteks läbirääkimisteks.

1.6.2. Leping peab:

• sisaldama, aga mitte ainult, nõukogu otsusega määratud tingimusi;
• tagama Kultuurkapitali toetuse sihipärase kasutuse;
• määrama toetuse väljamaksmise tingimused (sageduse, nõutavad dokumendid jne);
• aruandluse ja muu informatsiooni vahetamise korra.

1.6.3. Lepingueelseid läbirääkimisi peetakse mõistliku aja jooksul, kuni leping rahuldab nii taotlejat kui ka Kultuurkapitali.

1.6.4. Kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei saavuta Kultuurkapital ja taotleja pooli rahuldavat kokkulepet, informeerib Kultuurkapitali juhataja sellest Kultuurkapitali nõukogu ning kokkuleppele jõudmist takistavates küsimustes kujundab oma seisukoha nõukogu.

1.6.5. Nõukogu seisukoht on aluseks lepingueelsete läbirääkimiste jätkamiseks või nõukogu poolt aktsepteeritud tingimustel lepingu sõlmimiseks.

1.6.6. Lepingueelseid läbirääkimisi peetakse üldjuhul kirjalikult või ka suusõnaliselt, aga sellisel juhul läbirääkimised protokollitakse.

1.7. Mitme kultuuriehitise üheaegne toetamine

Seadusest tulenevalt on Kultuurkapitalil õigus toetada mitme kultuuriehitise rajamist ehk toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti või täiendavat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti ja täiendavat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Et neid seadusest tulenevaid nõudeid täita, lähtub Kultuurkapital taotluste läbivaatamisel ja lepingute sõlmimisel otsuseid tehes järgnevast:

1.7.1. Ühtegi investeeringutoetuse taotlust ei vaadelda eraldiseisvana vaid alati kontekstis teiste, juba laekunud või veel laekuvate, taotlustega.

1.7.2. Konkreetsete toetussummade suuruse ja nende väljamaksmise perioodide otsuseid tehes lähtub Kultuurkapital hasartmängumaksu laekumise pikaajalisest, kuni viis aastat, prognoosist, mida koostab Rahandusministeerium ja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste toetuseks juba eraldatud vahendite (seadusega määratud protsent hasartmängumaksu laekumisest) kassajäägist.

1.7.3. Kultuurkapitali seadus ei sätesta piiranguid kultuuriobjektide valmimise või ka muude projektide/toetatavate tegevuste tagantjärele toetamise osas, sh keeldu toetada juba valminud projekte. Eelnevast tulenevalt võib juba valminud kultuuriehitistele maksta investeeringutoetust osaliselt või täielikult tagantjärele.

1.7.4. Kultuurkapitali seaduse § 6 lg 2 keelab Kultuurkapitalil teiste isikute kohustustele tagatiste andmise ehk Kultuurkapital ei saa Kultuuriehitise rajamiseks võetud laenu vm rahalise kohustuse tagamiseks anda garantiid vm liiki tagatist ehk kui kultuuriehitise rajaja võtab selle ajani, kuni Kultuurkapitali rahastuse järg peaks jõudma vastava objektini laenu, ei saa Kultuurkapital sellise kohustuse täitmist tagada.

1.7.5. Asjaolu, et kultuuriehitis on lisatud riiklikult tähtsalt kultuuriehitiste pingeritta või lisatud täiendava objektina Kultuurkapitali poolt toetatavaks objektiks, annab kultuuriobjekti rajajale õigustatud ootuse, et Kultuurkapital toetab vastavat projekti rahaliselt. Toetuse saamiseni on kultuuriobjekti rajajal vaja leida ise vajalik rahastusmehhanism (omafinantseering, laen, liising jne), mis kokkuvõttes aitab kaasa kultuuriehitise kiiremale valmimisele. Kultuuriehitise rajaja ei pea kunstlikult viivitama ja ehitamisega ootama, kuni Kultuurkapitali rahastus vastava objektini jõuab.

1.7.6. Tagamaks Kultuurkapitali seaduses toodud nõuet, et pingereas tagapool asuvale objektile toetuse määramine ei tohi mõjutada pingereas eespool asuva objekti valmimist (ja lähtudes Kultuurkapitali varasemast praktikast), loetakse kultuuriehitise kiiremat valmimist toetava rahastusmehhanismi kasutamisel tekkiv kulu osaks arendustegevuse maksumusest, millele arendaja saab küsida Kultuurkapitalilt toetust ulatuses, mis vastab Kultuurkapitali poolt makstava toetuse proportsioonile kultuuriehituse arenduse üldmaksumusest.

1.7.7. Kultuuriehitise rajaja peab arvestama, et Kultuurkapitalil on õigus kultuuriehitise rajamise toetusest keelduda ehk taotlus tagasi lükata vastavalt käesoleva korra punktis 1.4.7. toodule.

1.7.8. Vastavalt punktides 1.6.1 kuni 1.6.6. toodule koostatakse kultuuriehitiste investeeringutoetuste väljamaksete viie aasta plaan, mida uuendatakse ja pikendatakse üks kord aastas, järgmiseks viieks aastaks, reeglina koos Kultuurkapitali järgmise majandusaasta eelarve kinnitamisega.

LÕPPSÄTTED

Käesolev kord on kinnitatud Kultuurkapitali nõukogu otsuste protokolliga nr 4/2023-S09, 28. juunist 2023. Korda on täiendatud Kultuurkapitali nõukogu otsuse protokolliga nr 3/2024-S09, 15. mail 2024.