13. septembril 2021 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse, millega kinnitati uus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida. Riigikogu otsuse kohaselt on pingerida järgmine: 1. Tartu südalinna kultuurikeskus; 2. Narva Kreenholmi  kultuurikvartal „Manufaktuur“; 3. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres; 4. Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus; 5. Tallinna filmilinnak.

18. aprillil 2024 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse. Seadusesse lisati punkt mille alusel Kultuurkapitali nõukogu võib kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral lisaks riiklikult tähtsate kultuuriehituste nimekirjas olevale viiele objektile otsustada veel ühe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valmimist.

30. detsembril 2025 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse. Seadusesse lisati punkt mille alusel saab Kultuurkapital toetada ka riiklikult tähtsate kultuuri- ja spordiehitiste rajamist ja renoveerimist, kui selleks on kogunenud piisavalt sihtotstarbelisi vahendeid hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele.

ÜLDSÄTTED

1.1. Regulatsiooni ala

Korraga kehtestatakse Eesti Kultuurkapitali (edaspidi nimetatud Kultuurkapital) seaduse § 2 lg 1 p 5 ja §11 lg (2²) ja (4¹) ning Hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p1 ning ning lg 10 p3 alusel alusel kultuuri- ja spordiehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks makstava toetuse (edaspidi nimetatud investeeringutoetus) taotlemise tingimused.

1.2. Investeeringutoetuse maksmise piirang

Kultuurkapital maksab investeeringutoetust ainult:

1.2.1. Eesti Vabariigi Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamiseks ja renoveerimiseks;

1.2.2. võimaluse korral kultuuriministri ettepanekul ja Kultuurkapitali nõukogu otsusega veel ühe riiklikult tähtsa kultuuriehitise (edaspidi: täiendav objekt) ehitamiseks.

1.2.3. Eesti Olümpiakomitee poolt valitud spordiobjektide ehitamiseks ja renoveerimiseks.

1.3. Investeeringutoetuse taotleja ja saaja

1.3.1. Investeeringutoetust saab taotleda isik, kes rajab riiklikult tähtsa kultuuri- või spordiehitise ja kes on hiljem, peale kasutusloa saamist, selle kultuuri- või spordiehitise omanik asjaõigusseaduse tähenduses vähemalt 25 aastat.

1.4. Riigiabi

Kultuurkapital lähtub kultuuri- või spordiehitisele antava investeeringutoetuse määramisel EL-i aluslepingu artiklitest 107 ja 108 ning nende alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklist nr 53 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi“ ja artiklist nr 55 „Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi“. Täites neis artiklites kirjeldatud tingimusi on võimalik kultuuri- või spordiehitisele antav investeeringutoetus lugeda EL-i siseturuga kokkusobivaks riigiabiks.

1.5. Investeeringutaotlus

1.5.1. Investeeringutoetuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus.

1.5.2. Taotluses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada kultuuri või spordiehitise:

• funktsioon;
• ruumiprogramm;
• asukoht;
• arenduse maht ja etapid;
• arenduse ajagraafik;
• arenduse orienteeruv maksumus (omafinantseering + investeeringutoetus + muud katteallikad);
• Kultuurkapitalilt taotletav summa ehk oodatav investeeringutoetus;
• omanik, valdaja ja/või operaator(id) peale kultuuriehitise valmimist;
• omaniku, valdaja ja/või operaatori poolt teistele kasutajatele määratavad olulised tingimused (rent, halduskulud, lepingu periood jne);
• spordiehitise puhul ka ülevaadet spordipoliitilisest ja regionaalsest olulisusest ning huvigruppide toetusest.

1.5.3. Kultuurkapital vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul ja vajadusel saadab lisaküsimused taotluse täiendamiseks.

1.5.4. Peale lisaküsimustele vastuste saamist esitatakse  investeeringutoetuse taotlus otsustamiseks Kultuurkapitali nõukogule. Taotleja võib keelduda täienduste esitamisest, teatades sellest Kultuurkapitalile kirjalikult.

1.5.5. Kultuurkapitali nõukogu vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul alates lisaküsimustele vastuste saamisest või lisaküsimustele vastamise keeldumise teate saamisest.

1.5.6. Kultuurkapitali nõukogu teeb esitatud taotluse ja lisaküsimustele saadud vastuste põhjal otsuse investeeringutoetuse määramiseks ja annab Kultuurkapitali juhatajale volituse taotlejaga lepingu sõlmimiseks.

1.5.6.1. Kultuuriehitise puhul peab nõukogu otsus arvestama Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud ja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja koostamise aluseks olnud informatsiooniga ja kultuuriehitiste pingereaga.

1.5.6.2. Spordiehitisele toetuse määramisel on eelduseks Eesti Olümpiakomitee seisukoht ning spordiavalikkuse selge toetus.

1.5.7. Nõukogu otsus peab sisaldama järgmisi olulisi lepingu sõlmimise tingimusi:

• Investeeringutoetuse maksimaalselt väljamakstav summa otsuse tegemise ajal ja selle summa inflatsioonist tingitud muutumise tingimused, kui investeeringutoetuse väljamaksmise periood on pikem kui 2 aastat või arendustegevuse kestvus on pikem kui 2 aastat;
• Investeeringutoetuse väljamaksmise periood ja väljamakstavate summade jaotus aastate lõikes;
• Investeeringutoetuse kasutamise aktsepteeritavad kulukohad või investeeringutoetuse kasutamise piirangud.

1.5.9. Taotlust ei saa esitada kultuuri- või spordiehitise investeeringutoetuse saamiseks, kui pole teada kõiki vastuseid punktis 1.5.2. toodud küsimustele. 

1.6. Leping

1.6.1. Nõukogult saadud volituse alusel koostab Kultuurkapitali juhataja võlaõigusseaduse nõudeid arvestades lepingu projekti ja saadab selle taotlejale tutvumiseks ning täiendamiseks ehk lepingueelseteks läbirääkimisteks.

1.6.2. Leping peab:

• sisaldama, aga mitte ainult, nõukogu otsusega määratud tingimusi;
• tagama Kultuurkapitali toetuse sihipärase kasutuse;
• määrama toetuse väljamaksmise tingimused (sagedus, nõutavad dokumendid jne);
• aruandluse ja muu informatsiooni vahetamise korra.

1.6.3. Lepingueelseid läbirääkimisi peetakse mõistliku aja jooksul, kuni leping rahuldab nii taotlejat kui ka Kultuurkapitali.

1.6.4. Kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei saavuta Kultuurkapital ja taotleja pooli rahuldavat kokkulepet, informeerib Kultuurkapitali juhataja sellest Kultuurkapitali nõukogu ning kokkuleppele jõudmist takistavates küsimustes kujundab oma seisukoha nõukogu.

1.6.5. Nõukogu seisukoht on aluseks lepingueelsete läbirääkimiste jätkamiseks ja nõukogu poolt aktsepteeritud tingimustel lepingu sõlmimiseks või läbirääkimiste lõpetamiseks lepingut sõlmimata.

1.6.6. Lepingueelseid läbirääkimisi peetakse üldjuhul kirjalikult. Suusõnaliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

1.7. Mitme kultuuri- või spordiehitise üheaegne toetamine   

Seadusest tulenevalt on Kultuurkapitalil õigus toetada mitme kultuuri- või spordiehitise rajamist ehk toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti või täiendavat objekti varem, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti ja täiendavat objekti võib toetada varem, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist. Et neid seadusest tulenevaid nõudeid täita, lähtub Kultuurkapital taotluste läbivaatamisel ning lepingute sõlmimisel otsuseid tehes järgnevast:

1.7.1. Ühtegi investeeringutoetuse taotlust ei vaadelda eraldiseisvana vaid alati kontekstis teiste, juba laekunud või veel laekuvate, taotlustega.

1.7.2. Konkreetsete toetussummade suuruse ja nende väljamaksmise perioodide otsuseid tehes lähtub Kultuurkapital hasartmängumaksu laekumise pikaajalisest, kuni viis aastat, prognoosist, mille koostab Rahandusministeerium ning riiklikult tähtsate kultuuriehitiste toetuseks juba eraldatud vahendite või spordiehitiste toetuseks juba eraldatud vahendite (kummalegi ehitise liigile on seadusega määratud eraldi protsendid hasartmängumaksu laekumisest) kassajääkidest.

1.7.3. Kultuurkapitali seadus ei sätesta piiranguid kultuuri- või spordiehitiste valmimise või ka muude projektide/toetatavate tegevuste tagantjärele toetamise osas, sh keeldu toetada juba valminud projekte. Eelnevast tulenevalt võib juba valminud kultuuri- või spordiehitistele maksta investeeringutoetust osaliselt või täielikult tagantjärele.

1.7.4. Kultuurkapitali seaduse § 6 lg 2 keelab Kultuurkapitalil teiste isikute kohustustele tagatiste andmise ehk Kultuurkapital ei saa kultuuri- või spordiehitise rajamiseks võetud laenu vm rahalise kohustuse tagamiseks anda garantiid vm liiki tagatist ehk kui kultuuri- või spordiehitise rajaja võtab nt laenu ajani, kuni Kultuurkapitali rahastuse järg peaks jõudma vastava objektini, ei saa Kultuurkapital sellise kohustuse täitmist tagada ega käendada.

1.7.5.  Asjaolu, et kultuuriehitis on lisatud riiklikult tähtsalt kultuuriehitiste pingeritta või Eesti Olümpiakomitee spordiehitiste pingeritta või lisatud täiendava objektina Kultuurkapitali poolt toetatavaks objektiks, annab kultuuri- või spordiobjekti rajajale õigustatud ootuse, et  Kultuurkapital toetab vastavat projekti rahaliselt. Samas tuleb arvestada, et rahastuse konkreetne aeg ja maht sõltuvad hasartmängumaksu seaduse alusel Kultuurkapitalile laekuvatest summadest. Kuni toetuse saamiseni on kultuuri- või spordiobjekti rajajal vaja leida vajalik rahastusmehhanism (omafinantseering, laen, liising jne), mis aitab kaasa kultuuri- või spordiehitise kiiremale valmimisele. Kultuuri- või spordiehitise rajaja ei pea kunstlikult viivitama ja ehitamisega ootama, kuni Kultuurkapitali rahastus vastava objektini jõuab.

1.7.6. Tagamaks Kultuurkapitali seaduses toodud nõuet, et pingereas tagapool asuvale kultuuriobjektile toetuse määramine ei tohi mõjutada pingereas eespool asuva objekti valmimist (ja lähtudes Kultuurkapitali varasemast praktikast), loetakse kultuuriehitise kiiremat valmimist toetava rahastusmehhanismi kasutamisel tekkiv kulu osaks arendustegevuse maksumusest, millele saab arendaja küsida Kultuurkapitalilt toetust ulatuses, mis vastab Kultuurkapitali poolt makstava toetuse proportsioonile kultuuriehituse arenduse üldmaksumusest. Sama põhimõtet rakendatakse ka spordiehitiste puhu.

1.7.7.  Kultuuri- või spordiehitise rajaja peab arvestama, et Kultuurkapitalil on õigus kultuuri- või spordiehitise rajamise toetusest keelduda ehk taotlus tagasi lükata vastavalt käesoleva korra punktides 1.6.5. või  1.5.8. toodule.  

1.7.8. Vastavalt punktides 1.6.1 kuni 1.6.6. toodule koostatakse kultuuri- ja spordiehitiste investeeringutoetuste väljamaksete viie aasta plaan, mida uuendatakse ja pikendatakse üks kord aastas, järgmiseks viieks aastaks, reeglina koos Kultuurkapitali järgmise majandusaasta eelarve kinnitamisega.

LÕPPSÄTTED

Käesolev kord on kinnitatud Kultuurkapitali nõukogu otsuste protokolliga nr 2/2026-S09, 25. märtsil 2026