Üleskutse arutelule: mis võiks olla järgmised Kultuurkapitali rahastatud kultuuriehitised?

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks kutsub üles alustama arutelu, mis võiksid olla järgmised kultuuriobjektid, mida Kultuurkapitali kaudu rahastada. „Mida Eestis veel ei ole? Mis on need objektid, milles ühiskond suudaks kokku leppida ning mis teeks Eestit suuremaks?“  

EMTA saalikompleksi ehitus. 

1996. aastal otsustas Riigikogu, et riiklikult tähtsad kultuuriehitised on KUMU, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Alates KUMU ehituse algusest 2002. aastal on Kultuurkapitali seaduse järgi riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine Kultuurkapitali ülesanne. Kultuurkapitalile kuulub laekuvast hasartmängumaksust sihtotstarbeliselt riiklikult tähtsate kultuuriobjektide finantseerimiseks vastavalt hasartmängumaksu seadusele 60,6 protsenti. 

2005. aastal valminud KUMU maksis eurodesse ümber arvutatult 47 miljonit. Viimase 13 aasta jooksul on KUMU külastanud 2 125 000 inimest ning lisaks kultuuriobjektile on sellest kujunenud Eestit külastavate kultuurituristide jaoks oluline turismiatraktsioon.

Eesti Rahva Muuseumi maksumuseks kujunes 87,3 miljonit eurot, millest Kultuurkapitali rahastus on 75 miljonit. Alates avamisest 2016. aastal on ERM-i külastanud 700 000 külastajat nii Eestist kui kõikjalt üle maailma. 75 miljonist eurost on tänaseks makstud kaks kolmandikku, prognooside kohaselt tasutakse kogu raha 2023. aastaks. Selleks ajaks on makstud ka EMTA saal.