1. Üldsätted

1.1. Käesolevad põhimõtted kehtestatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) §2 lõike 4 täitmiseks.

1.2. Riigiabi on abi, mis on suunatud ettevõtjale, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest, mis annab abisaajale eelise võrreldes oma potentsiaalsete konkurentidega, abimeetmel on valikuline iseloom ning abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Riigiabi reegleid rakendatakse üksnes selliste meetmete suhtes kui esinevad korraga kõik eeltoodud riigiabi tunnused ja elemendid. Ettevõtjaks loetakse konkurentsiseaduse §-s 2 nimetatud isikut.

1.3. Vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) on Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), kohaselt antav abi.

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831 kooskõlas antud VTA koos käesoleva korra alusel taotletava VTAga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta.

1.4. Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) lähtub riigiabina (sh grupierandiga hõlmatud riigiabi) ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi andmisel Euroopa Komisjoni õigusaktidest ja konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust sh:

• Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831 (edaspidi ka VTA määrus);
• Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklist nr 53 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi“;
• Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklist nr 54 „Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul“;
• konkurentsiseaduse §-s 33 ja §-s 34(2) sätestatust.

1.5. Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel ei tule riigiabi teatist esitada, kui abikava rakendamisel täidetakse kõik grupierandi määruse tingimused.

1.6. Kultuurkapital annab grupierandiga hõlmatud riigiabi (abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks (määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 53) ning abi audiovisuaalsete teoste puhul (määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 54)) ja vähese tähtsusega abi käesoleva abikava alusel.

2. Kultuurkapitali tegevused riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel

2.1. Toetuste andmisel hindab Kultuurkapitali vastav struktuuriüksus projekti kultuurilisi ja loovelemente ning projekti eelarvelisi ja rahalisi elemente. Taotluse sisulise hindamise põhialuseks on eelkõige kultuurialane väärtus. Selle raames võidakse arvestada taotluses kirjeldatud projekti, tegevuse, eesmärgi vms olulisust, vajalikkust, tulemuslikkust, usaldusväärsust, uuenduslikkust või jätkusuutlikkust ja muid kriteeriume.

2.2. Kultuurkapital hindab taotluse läbivaatamisel riigiabi või VTA olemasolu ning teostab vajadusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi taotlejale eelnevalt antud abi kontrollimise.

2.3. Taotluse menetlemise tähtaeg võib oluliselt pikeneda juhul, kui Kultuurkapital on hinnanud, et toetuse näol on tegemist riigiabiga, mille andmiseks on vaja Kultuurkapitalil taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Antud juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg aja võrra, mille jooksul Euroopa Komisjon vastavat riigiabi teatist menetleb.

2.4. VTA ja riigiabi andmisel märgib Kultuurkapital abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, et tegemist on vastavasisulise abiga. Lisatakse vastav viide Euroopa Liidu õigusaktile, mis sellise abi andmist reguleerib.

2.5. Kui taotleja taotleb toetust, mille andmiseks on vaja Kultuurkapitalil taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, siis ei tee Kultuurkapital toetuse eraldamise otsust enne kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

2.6. Riigiabi ja VTA puhul arvestatakse abi erinevate lubatud piirmäärade ja osakaaludega, mis on toodud vastavates Euroopa Liidu õigusaktides ja/või riigiabi loas.

2.7. VTA-d ei anta komisjoni määruses (EL) 2023/2831 artikli 1 lg 1 punktis a) kuni f) nimetatud tegevuste toetamiseks.

2.8. VTA andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid.

2.9. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

2.10. Kultuurkapital säilitab riigiabi ja VTA andmist käsitlevad andmed kümne majandusaasta jooksul alates päevast, mil korra alusel anti viimast korda üksikabi.

2.11. Kultuurkapital kannab lähtuvalt konkurentsiseaduse §-s 49(2) toodust riigiabi ja VTA andmisel andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi.

3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi taotleja ja/või saaja kohustused

3.1. Juhul kui toetuse taotleja taotleb toetust, mis on käsitletav riigiabina, ei tohi tal taotluse esitamise hetkel olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust abi tagasimaksmiseks.

3.2. Juhul kui toetuse taotleja taotleb toetust, mis on käsitletav riigiabina, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

3.3. Kui taotleja taotleb grupierandiga hõlmatud riigiabi, siis ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste elluviimiseks enne Kultuurkapitalile taotluse esitamist (va käesoleva korra punktis 5 nimetatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi puhul).

3.4. Riigiabi ja VTA puhul tuleb abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude puhul arvestada vastavates Euroopa Liidu õigusaktides ja/või riigiabi loas sätestatud piiranguid ja erisusi.

3.5. Riigiabi ja VTA puhul peab toetuse saaja projekti tulude ja kulude osas pidama projektipõhiselt eristatavat raamatupidamise arvestust ning eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

3.6. Riigiabi ja VTA puhul tuleb toetuse saajal abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid säilitada vähemalt 10 aastat vastava abi saamisest.

4. Abi audiovisuaalsete teoste puhul

4.1. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli nr 54 kohaselt on abikavad audiovisuaalsete teoste stsenaariumide kirjutamiseks, arendamiseks, tootmiseks, levitamiseks ja reklaamimiseks aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud sätestatud tingimused.

4.2. Audiovisuaalsete teoste puhul võib abi olla järgmine:

• abi audiovisuaalsete teoste tootmiseks;
  
• tootmiseelne abi ning
  
• levitamisabi.
  

4.3. Abikõlblikud on järgmised kulud:

• tootmiseks antav abi: audiovisuaalse teose tootmise kulud;
  
• tootmiseelne abi: stsenaariumi kirjutamise kulud ja audiovisuaalse teose arendamise kulud;
  
• levitamisabi: audiovisuaalse teose levitamise ja reklaamimise kulud.
  

4.4. Audiovisuaalse teose tootmiseks antava abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.

Abi osakaalu võib suurendada järgmiselt:

• 60 % abikõlblikest kuludest mitme liikmesriigi filmitootjate koostöös valmivate rahvusvaheliste projektide puhul, mida rahastab mitu liikmesriiki;
  
• kuni 100 % abikõlblikest kuludest keeruliste audiovisuaalsete teoste ja ühistoodangu puhul, mis valmivad koostöös riikidega, kes on kantud OECD arenguabi komitee abisaajate nimekirja.
  

4.5. Tootmiseelse abi osakaal ei tohi ületada 100% abikõlblikest kuludest. Kui abi saava stsenaariumi või projekti põhjal luuakse audiovisuaalne teos, näiteks film, tuleb tootmiseelsed kulud kaasata üldeelarvesse ja neid abi osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Abi osakaal levitamise puhul on sama, mis abi osakaal tootmise puhul.

4.6. Abi ei või reserveerida teatud tootmistegevuse või tootmise väärtusahela üksikute osade jaoks. Abi filmistuudio taristule ei ole abikõlblik.

4.7. Abi ei tohi reserveerida üksnes oma riigi kodanikele ja abisaajatelt ei tohi nõuda riigi äriõiguse kohaselt asutatud ettevõtja staatust.

5. Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

5.1. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli nr 53 kohaselt on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on sätestatud tingimused.

5.2. Abi võib anda järgmiste kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste jaoks:

• muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;
  
• materiaalne pärand, sealhulgas igasugune kultuuripärand ja arheoloogiamälestised, mälestusmärgid ning ajaloolised paigad ja ehitised; kultuuripärandiga seotud looduspärand või pärand, mida liikmesriigi pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina;
  
• vaimne pärand mis tahes vormis, sealhulgas rahvakombed ja käsitöö;
  
• kunsti- või kultuurisündmused ja -üritused, festivalid, näitused ja muud sarnased kultuuritegevused;
  
• kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevus ning avalikkuse teavitamine kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;
  
• kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine ja avaldamine, sh tõlked.
  

5.3. Abi võib anda järgmisel kujul:

• investeerimisabi, sealhulgas abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks;
  
• tegevusabi.
  

5.4. Investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas:

• taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses;
  
• kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud;
  
• materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud;
  
• kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega;
  
• kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud.
  

5.5. Tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud:

• kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus;
  
• kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;
  
• kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;
  
• kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga;
  
• kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;
  
• väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
  

5.6. Investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Taristu käitajal on lubatud saada asjaomasel perioodil mõistlikku kasumit.

5.7. Tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks.

5.8. Kui abi ei ületa kahte miljonit eurot, võib Kultuurkapital maksimaalse abisumma alternatiivse võimalusena punktides 5.6 ja 5.7 osutatud meetodile kindlaks määrata tasemel 80 % abikõlblikest kuludest.

5.9. Punktis 5.2 määratletud muusika ja kirjanduse kirjastamise puhul ei tohi maksimaalne abisumma ületada ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70 % abikõlblikest kuludest. Tulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Abikõlblikud kulud on kulud, mis on seotud muusika ja kirjanduse kirjastamisega, sealhulgas autoritasud (autoriõiguse tasud), tõlkijate tasud, toimetajate tasud, toimetamisega seotud muud kulud (korrektuur, parandamine, ülevaatamine), küljendamise ja trükieelsed kulud ning trükkimise või e-kirjastamise kulud.

5.10. Abi ajalehtede ja ajakirjade väljaandmiseks, olenemata sellest, kas need on trükitud või elektroonilised, ei ole abikõlblik.

Lõppsätted

Käesolev kord on kinnitatud Kultuurkapitali nõukogu protokolliga nr 4/2023-S09, 28. juunil 2023. a. ning rakendatakse alates 1. augustist 2023.
Korda muudeti 2.10.2024, Kultuurkapitali nõukogu koosoleku otsuste protokolliga nr 6/2024-S09.