Rakvere linnapea Triin Varek rõõmustas nõukogu otsuse üle ja sõnas, et
läbirääkimised linna ja Kultuurkapitali vahel olid konstruktiivsed ja edukad.
„Oleme tänulikud, et nõukogu arvestas ehitushinnaindeksi kallinemist, sest
projekti eelkalkulatsiooni alusel planeeriti muusikamaja ehituse maksumuseks
algselt 16 miljonit eurot. Ühtlasi jõudsime läbirääkimiste käigus kokkuleppele,
et Rakvere linna poolt seni muusikamaja rajamiseks tehtud kulud –
arhitektuurikonkursi läbiviimine, detailplaneering, ligipääsuks vajalike
teekoridoride ehitamine ja kommunikatsioonide ümber tõstmine on abikõlblikud,“
märkis Varek.
Muusikamaja lõplik maksumus selgub ehitushanke
käigus, mille ettevalmistustega on Rakveres juba alustatud.
Eesti Kultuurkapitali
juhataja Margus Allikmaa kinnitas, et Kultuurkapital arvestab riiklikult
tähtsatele kultuuriehitistele toetuste määramisel asjaoluga, et paari viimase
aasta jooksul on ehitamine oluliselt kallinenud. „Riigikogu kultuurikomisjonile
esitatud materjalides toodud ehituste maksumused põhinesid 2020. aasta alguses
tehtud arvutustel ning need ei saa olla aluseks tänastele otsustele. Tähtsam
arvudest on aga kindlasti see, et me saame pingereas kolmandana seisva
kultuuriehitise hoomatavas tulevikus valmis ehitada. Riigikogu muutis 2022.
aastal Kultuurkapitali seadust ning nüüd saab üheaegselt toetada enam kui kahe
riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist ja enam ei pea jäigalt lähtuma
pingereast. Mäletame, et veel eelmise aasta sügiseni kehtinud seadus poleks
lubanud Arvo Pärdi nimelisele muusikamajale toetust eraldada enne kui pingereas
eespool paiknevatest ehitistest vähemalt üks oleks lõpuni rahastatud. Oluline
on ka, et ehitamist ei rahastata kultuuri ja spordi arvelt, vaid
Kultuurkapitali käsutuses on piisavalt ainult selleks otstarbeks ettenähtud vahendeid,
et muusikamaja ehitus Rakvere poolt soovitud mahus ja tempoga ära rahastada.
Kõige tähtsam on Rakvere inimestele ja kõigile Eesti muusikaelu heast
käekäigust hoolivatele inimestele, et me saame peagi juurde ühe ilusa
kontserdimaja,“ ütles Allikmaa.
Arvo Pärdi muusikamaja arhitektuurne lahendus
taastab tunnustatud Eesti arhitekti Alar Kotli poolt 1935. aastal
projekteeritud kirikuhoone väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud
tornikiivrid ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit. Lisaks
ehitatakse juurde uus hoonemaht.
Arvo Pärdi muusikamaja peaks valmima 2025. aastal.
Lisainfo:
Margus AllikmaaTel: 520 4644
margus.allikmaa@kulka.ee
ERR