Tõlkeprogramm Avatud Eesti Raamat on väärtuslike filosoofiliste ja muude
teoreetiliste tekstide tõlkeprogramm, millele pani 1994. aastal aluse Avatud
Eesti Fond, kes seda ka 2000. aastani haldas. Aastast 2004 jätkub sama
eesmärgiga tegevus Eesti Kultuurkapitali juures, et tõlkida eesti keelde ja
avaldada selliseid tekste AVATUD EESTI
RAAMATU sarjas. Sarja raamatuid annavad välja erinevad Eesti kirjastused.
Programmist toetatakse teoste eesti keelde tõlkimist,
tekstivalimike koostamist ning teoste kommenteerimist ja saatesõnastamist. Toetatakse
ka selliste raamatute kirjastamist, s.t tõlgete toimetamist ja tõlkeõiguste
omandamist, ilmunud teostest e-raamatute ja audioraamatute valmistamist. Muud
kirjastuskulud jäävad kirjastuste kanda.
Tõlkimistöö maht on iga teose või nende kogumiku puhul
erinev, sest mõni tekst on raskem ja kaugem ning mõne keele oskajaid vähem.
Komisjon toetab tekstide tõlkimist praegu sellisel määral:
- vanad ja meil eksootilisemad keeled (kreeka, rooma,
ladina, hiina, sanskrit, jidiš, araabia, jaapani jms) – miinimumtasu brutoarvutusena
595 eurot algupärandi autoripoogen (40 000 tähemärki koos tühikutega) ehk netotasuna
u 450 eurot;
- inglise, saksa, vene, hispaania, itaalia jne keel –
vähim tasu brutoarvutusena 397 eurot autoripoogen ehk netotasuna u 300 eurot.
Tõlkija võib oma töö eest küsida ka suuremat brutosummat,
sest see sõltub konkreetse teksti raskusest, selle vanusest, kindlasti ka teose
tõlkimise olulisusest komisjoni arvates. Lõpliku otsuse teeb komisjon.
Kommentaaride ja saatesõna tasu on brutoarvutusena 661 eurot autoripoogna eest ehk netotasuna u 500 eurot.
Pärast kogu tõlke või saatesõna ja/või kommentaaride
brutosumma sisestamist loometöötasu taotlusesse näeb taotleja seal ka indikatiivset netotasu suurust.
Kirjastusele projektitoetuse osana makstav
toimetamisraha on üldjuhul 204 eurot eestikeelse tõlke autoripoogna eest (tõlke
ning saate ja/või kommentaaride mahu järgi). Toimetamise puhul
eraldatakse toetus maksimaalselt brutotöötasu ulatuses, mõlemad kalkulatsioonid
(bruto/neto) tuleb taotluses esitada võimalikult üksikasjaliselt.
Teose toimetamiseks on mõeldud üks ühine autoripoogna
tasumäär, mille kirjastus võib ise jagada eraldi sisu- ja keeletoimetamiseks.
Sellise jagamise puhul ei maksta mõlema eest täistasu, vaid kirjastus jagab saadava
raha selle vastavatesse osadesse, mis kokku ei ületa eksperdikomisjoni
kehtestatud brutomäära.
Palume arvestada, et kirjastuse projektitaotluses märgitud
toimetamise lõpptähtaeg tähendab ühtlasi ka raamatu ilmumise aega.
E-raamatu või audioraamatu valmistamist toetatakse
kuni 1000 euroga (bruto)
raamatu kohta.
Taotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai,
20. august ja 20. november ning
taotlemise tingimused on täpsustatud programmi statuudis. Enne taotluse täitmist
peaks taotleja kindlasti tutvuma programmi statuudiga, see on leitav
veebiaadressilt https://www.kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat.
Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmuvatel raamatutel on
nõutav kindel kujundus. Peale 1994. aastal ilmunud esimese raamatu on kõik
teised sarja raamatud ilmunud Jüri Kaarma ja Eve Kase ühtses kujunduses. Alates
2016. aastast on eraannetaja panuse kajastamiseks AERi raamatute esikaane lakale lisatud Postimehe logo ning raamatu vahel peab olema temaatiline
järjehoidja. Ka peavad olema sarja toetajad Eesti Kultuurkapital ja Postimees
kirjas tiitellehe pöördel.
Kaanekujundus tuleb tellida Eve Kaselt (kask.eve@gmail.com;
515 2040), kaanekujunduse eest tasub kirjastus. Järjehoidjaid
valmistab Postimehe kirjastus, soov tuleb saata meiliaadressile kirjastus@postimees.ee.
Avatud
Eesti Raamatu sarjal on alates 30. juulist 2020 registreeritud sarja rahvusvaheline tunnusnumber ISBN 978-9916-4-0000-5
(sari "Avatud Eesti Raamat"). See tuleb lisada tiitellehe
pöördele kõikidel kirjastajatel, nii nagu ka kirjastuse poolt igale üksikväljaandele (sarjas ilmuvale raamatule) küsitud ISBN, mis eraldatakse
konkreetse kirjastaja numbriplokist.
Programmiga seotud küsimustele
vastab programmijuht Merle Liivand, 506 9951 või merle.liivand@kulka.ee.