Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2023

Elutöö- ja peapreemia (kuni 2022.a) laureaatide nimed leiab siit

Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste Peapreemia – totaalse enesesse haarava installatsiooni „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ eest, mille idee, materiaalne kihilisus ja mastaapsus panid vaataja kahtlema isiklike tajude tõeluses. Enneolematu ruuminihke korraldamine väikeses galeriiruumis, selle muutmine hoomamatult mitmetasandiliseks ekspositsiooniks. 8000 eurot
Jaan Luik, Johannes Luik, Laura De Jaeger Aastapreemia – Jaan Luige näituse „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger. 2000 eurot
Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson Aastapreemia – näituse „Läbi su silmaterade musta kuru” eest KUMU suures saalis. 1000 eurot
Kärt Ojavee  Aastapreemia – teadustöö ja kunsti sulandamise eest veenvaks tsükliks, mis väljendus nelja mahuka uudisteose ja näituse „Nanomaterjal nr. 399“ valmimises 6000 eurot
Ranno Ait Aastapreemia – töö eest vabakutselise graafilise disainerina, rõhutades tema panust kunstisektorisse, eriti ekraani- ja trükimeedia alal. 6000 eurot
Toomas Kalve Aastapreemia – 45-aastase järjepideva loometegevuse eest, millest võis analoogfotograafiale pühendatud teema-aasta programmis Fotomuuseumis retrospektiivnäitusel ülevaate saada. 6000 eurot
Angela Maasalu  Aastapreemia – installatiivselt tervikliku isikunäituse „Klaasist südamega narr” eest Tartu Kunstimajas 6000 eurot
Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste Tunnustuspreemia – pikaajalise panuse eest professionaalsete vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest kõnelemisel. 1500 eurot



Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2022


Kaili KaskRaul Oreškin Tunnustuspreemia – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega „Trigger“ tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel 2000 eurot
Jaanus Samma Aastapreemia – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga 4000 eurot
Taavi Talve Aastapreemia – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: „Ma olin Timbuktus“ Tallinna Linnagaleriis, „(re)konstrueeritud vaatepunktid“ Draakoni galeriis „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA galeriis 4000 eurot
Sigrid ViirCloe Jancis  Aastapreemia – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastaltaasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel „Teine vaatus. Tõlkes leitud“, on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi. à 2000 eurot
Flo Kasearu  Aastapreemia – mastaapse isikunäituse „Flo retrospektiiv“ eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi 4000 eurot
Alice KaskNeeme Külm Aastapreemia – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus „Edevuses üksi“ Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi! à 2000 eurot
Kadri Toom Aastapreemia – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus „Nägemisviise perifeeriast“ Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal 4000 eurot



Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2021


Kristi Kongi Aastapreemia – paljud meist arvavad, et maailm koosneb mateeriast. Tema teab, et maailm koosneb värvidest, sest maale vaadates tekib paratamatult kahtlus, et ta ei näe maailma mitte vormide, vaid värvispektritena, mis peegelduvad, murduvad ja segunevad ning kunstnikku sõna otseses mõttes kõnetavad. Romantilises kujutluses on kunstnik keegi, kes näeb ja teeb meile kogetavaks midagi, mida me ilma tema abita näha ja kogeda ei saaks – ta on arhetüüpne romantiline kunstnik. 4000 eurot
Laivi Suurväli Aastapreemia – silmapaistva aasta jooksul on ta teinud isikunäituse „Kogumine ja säilitamine” Hobusepea galeriis, kahasse Kasia Gorniakiga näituse „Goods and Services” 1. märtsi galeriis ning sai valituks grupinäitusele „Intimacy” Helsingi Disainimuuseumis. Tema firmamärgiks on kompromissitu protsessipõhine looming, kus põimuvad kaasaegse kunsti kontseptsioonid, moe identiteedimängud-materiaalsus-kehalisus ja performatiivsed väljaastumised. 4000 eurot
Maria Valdma Aastapreemia – näitusel „Mälupalee” Tallinna Linnagaleriis vääris erilist tähelepanu terviklik tasakaal ruumi ja objektide vahel, mis ühendas endasseköitva ruumiinstallatsiooni ja tundlikud portselanist kehaobjektid-ehted. Ta on HOP galerii galeristina seisnud pikalt materjalikunstide käekäigu eest ja andnud suure panuse erinevate Eesti Kunstnike Liidu ettevõtmiste õnnestumisesse. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi püsiekspositsiooni ja rühmitusega F.F.F.F. Eesti Kunstimuuseumi kogusse. 4000 eurot
Eike Eplik Aastapreemia – tema loodud teosed on elusolendid ning näitused ökosüsteemid. Me oleme harjunud pidama kunstiteost unikaalseks ja väärtuslikuks saavutuseks, loodust aga antuks ja jäävaks. Tema kui skulptori tähelepanu umbrohule – mida paljud meist isegi ei näe ja need kes näevad, lillepeenrast välja nopivad – tuletab meile meelde, et maailmas ei ole midagi ülearust. 4000 eurot
Aivar Tõnso Aastapreemia – muusik ja helikunstnik Aivar Tõnso läheneb helile ja muusikale kaasaegse kunsti väljendusvahendeid kasutades. Tema kureeritud ja korraldatud Üle Heli festival on kujunenud laiahaardeliseks interdistsiplinaarseks kultuurisündmuseks, mis põimib performatiivse, helilise ja ruumilise pidevalt avarduvaks tervikuks 4000 eurot
Anna Mari Liivrand Aastapreemia – tervikliku idee ja detailideni läbitöötatud teostuse eest ARSi projektiruumis toimunud isikunäitusel „Karikakra torge”. Näitusel loodi keskkond, kus kaalukad teemad nagu ärevus ja aja möödumine ning raskepärased materjalid nagu raud ja pronks koos joonistuste ja muude detailidega moodustasid haprana näiva, ent tugevalt püsiva ja kaasahaarava ornamentaalse terviku. 4000 eurot
Agur Kruusing  Tunnustuspreemia – Haapsalu Linnagalerii pikaajalisele galeristile, kelle kureerimisel on galerii programm silmas pidanud erinevaid publikuid, tutvustades Eesti kaasaegse kunsti tippe ja noorte kunstnike loomingut ning andnud võimaluse oma loomingu esitlemiseks ka kohalikul tasandil olulistele kunstnikele. Galerii programmis on heas tasakaalus rändavad näitused, spetsiaalselt sinna loodud näitused ning ka just seal ellu kutsutud festivalid. Kultuurikeskuse ja linnavalitsuse toel on sellest kujunenud üks kindel koht Eesti kaasaegse kunsti maastikul, kuhu tasub minna nii näituseid tegema kui vaatama. 4000 eurot