Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2024

Peapreemia (kuni 2022. a) ja elutööpreemia (kuni 2023. a) laureaatide nimed leiab siit.
Peeter Kuutma Elutööpreemia – erakordselt laia haardega tekstiilikunstnikule ja disainerile, kelle teosed on tehnilistest võtetest sõltumatult selgelt eristuvad, geomeetrilise käsitluslaadi ja peenetundelise koloriiditunnetusega ning ajaüleselt kaasaegsed. Järjepidev koostöö sisearhitektidega on andnud võimaluse tema loominguga tutvuda näitusesaalide kõrval avalikus ruumis: kohvikutes, restoranides, mitmekümne asutuse esindusruumides, millest kõige monumentaalsem on Riigikogu. Peeter Kuutma unikaalne loometee on kestnud ligi kuuskümmend aastat. Osa sellest pikast ajast on ta panustanud ka erialaliidu ja vaibakunstnike rühmituse Vaba Tahe tegevusse, et tagada Eesti professionaalse tekstiilikunsti areng
 15000 eurot
Mari-Liis Rebane, Timo Toots Peapreemia –vabaõhunäituse „Metsikud bitid” korraldamise ning ainulaadse rahvusvahelise kunstikeskuse ja residentuuri loomise ja vedamise eest, mis ühendab kunstiloome, tehnoloogia ja looduskeskkonna. Nad on järjepidevalt arendanud Maajaama loovresidentuuri, pakkudes kunstnikele ja loojatele unikaalset keskkonda, kus süveneda ja eksperimenteerida. Juba üle 10 aasta on Maajaam võõrustanud loovresidente erinevatest maailma paikadest, luues viljaka pinnase ideede vahetamiseks ja kultuuridevaheliseks dialoogiks. 10000 eurot
Mari Vallikivi Aastapreemia – Kondase Keskuse juhtimise eest. Naivistliku ja autsaider-kunstiga tegelev Kondase keskus paistab silma oma selgelt peavoolust erinevate näitustega. Keskus toob esile kunstimaailma teistsuguseid nähtusi ning väärtustab erilisi, tihti mitteprofessionaalseid loojaid. Mari Vallikivi on oma pühendumusega selle keskuse tõeline hing. Tema töö tulemusena sündis muu hulgas ka viimasel aastal toimunud näitus „Varjatud maailmade avardumine“, mis on suurepärane näide keskuse missioonist ja väärtustest. 6000 eurot
Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink, Tanel Veenre Aastapreemia – kaasaegse ehtekunsti rühmituse õhuLossi näituse „Jää jumalaga, gravitatsioon“ eest Tartu Ülikooli muuseumi pööningul; kompromissitu nõudlikkuse eest kaasaegses ehtekunstis, pakkudes erialale kestvalt uusi visioone ja konteksti. Kadri Mälguga (1958-2023) koos rühmitust alustanud viisik on kujunenud silmapaistva ja rahvusvahelise karjääriga kunstnikeks, kes ühiselt oma näitusi kavandades, kujundades ja tootes töötavad kui unistuste meeskond. Tähelepanuvääriv on nende suundumus ajaloos toimunud sündmuste kaudu rääkida kaasajast, pöörates tähelepanu inimeseks olemise haprusele ja selle mõtestamisele. 6000 eurot
Anna Škodenko Aastapreemia – näituse “Käeulatuses” eest Tallinna Linnagaleriis. Meediumiteülese kunstipraktika raames pöördub Anna Škodenko ikka ja jälle tagasi maalimise juurde. Sellega kaasneb alati uuenduslik materjalivalik, kontseptualistlik teksti ja kujutise kombineerimine ning installatiivne lähenemine tervikule, mis erilise detailitundlikkusega toob esile maalispetsiifikale omaseid nüansse. 6000 eurot
Hanna Samoson Aastapreemia – näituse “Võlukunst on mõnikord väga lähedal ei millelegi” eest Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis. Hanna Samosoni totaalne installatsioon Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis viis vaataja äärmiselt isiklikuna mõjuvale rännakule, kus kohtusid kaasaegsed ärevused põlvkondliku pildikeelega. Samosoni filtreerimata, brutaalne vormikeel on teadlik kaasaegsest visuaalkultuurist ja selles leiduvatest lõksudest, kuid selmet seda otse kritiseerida, ulatab Hanna sellele käe ning täidab vormi empaatia ja siirusega. Silmapaistev debüüt-isikunäitus omanäoliselt autorilt. 6000 eurot
Maria Kapajeva Aastapreemia – näituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ ja kaasneva trükise "Aastapikkune karje" eest Draakoni galeriis, millega kaasnes julge positsioneeringuna performance Vene saatkonna vastas. Me tunneme sinu häbi, kurbust, ahastust ja ülekohtuselt enda peale võetud süükoormat, Maria, see nõrgub igast kirjapandud luulereast ja sõjapõgenike lugudest kokku tikitud kangapaneelidest, valgudes tasapisi laiali üle Euroopa, sest neid lugusid peavad paljud kuulda saama. Olgu Kultuurkapitali preemia sulle julgustuseks oma sõnumi edasi levitamisel. 6000 eurot
Jevgeni Zolotko Aastapreemia –näituse "Aadama saladus" eest Kumu kunstimuuseumis. Ühtlasi tõstame selle tunnustusega postuumselt esile ka näituse kuraatori Triin Tulgiste-Tossi panust. Jevgeni Zolotko uut ja varasemat loomingut sünteesiv seni mahukaimat isiknäitust läbivad üldinimlikud teemad ja kujundid, mis ühtaegu kõnetavad kõiki, ent samas on kui funktsionaalsed astjad, kuhu igaühe omaenda abjektsioon sisse valada. Tunnustame kunstnikku kui poeetilist halltoonide meisterlikku valdajat, kelle käes vormub iga materjal lõpuks ikka stoiliselt hargnevaks tähendusväljaks. Aadamal polnud saladust, mõistatuse võti asub seal, kus alguses oli sõna. Olgu Kultuurkapitali tunnustus teile mõlemale stiimuliks järgmistel teekondadel. 6000 eurot
Hanna-Liis Kont Tunnustuspreemia – julge ja võimekas noor kuraator, kes igati on õigustanud oma pikad õpinguaastad nii Eestis kui välismaal ja kellele tahaks soovida edukat doktorikraadi peatset kaitsmist. Ta on silmapaistvalt laiahaardeline kuraator, kes oskab kaasata oma tegevusse kaaskuraatoreid, rahvusvahelisi kunstikke, mõjukaid institutsioone, häid partnereid, kelle hulgas on üld- ja huvikoolid ning raamatukogud. Tartu Kunstimuuseumi projekti “Kunst loob lähedust” peasündmuseks sai tema kureeritud suurejooneline näitus “Viltuse maja saladus” lastele, mille eesmärk on ühendada haridust, kaasaegset kunsti ja sotsiaalseid väljakutseid. 6000 eurot

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2023

Elutöö- ja peapreemia (kuni 2022.a) laureaatide nimed leiab siit

Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste Peapreemia – totaalse enesesse haarava installatsiooni „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ eest, mille idee, materiaalne kihilisus ja mastaapsus panid vaataja kahtlema isiklike tajude tõeluses. Enneolematu ruuminihke korraldamine väikeses galeriiruumis, selle muutmine hoomamatult mitmetasandiliseks ekspositsiooniks. 8000 eurot
Jaan Luik, Johannes Luik, Laura De Jaeger Aastapreemia – Jaan Luige näituse „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger.  Üle nelja aastakümne kestnud loometöö stiilne ja mõjus kokkuvõte nii näituse kui ka monograafiana. Haarav põlvkondadevaheline dialoog, mis proovib mõtestada skulptuuri arengut Eestis Jaan Luige näitel. 6000 eurot
Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson Aastapreemia – näituse „Läbi su silmaterade musta kuru” eest KUMU suures saalis. Näitus oli suurepärane ruumiline tervik, mis demonstreeris, kuidas tuua kunstiajalooliselt väärikad graafikateosed kaasaega, järjestada nad temaatiliselt nii, et esile tuleb see, kuidas teoste autorid tegelesid juba enam kui neli aastakümmet tagasi teemadega, mis on relevantsemad kui kunagi varem – keskkond, keha, elamine naise ja emana, lähedus, hool ja intiimsus. Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel. 6000 eurot
Kärt Ojavee Aastapreemia – teadustöö ja kunsti sulandamise eest veenvaks tsükliks, mis väljendus nelja mahuka uudisteose ja näituse „Nanomaterjal nr. 399“ valmimises 2023. aastal. Ta tõi materjalikunsti uuele skaalale, põimides uuenduslikku teadustööd aine algtasandist inspireeritud kiupõhise loomepraktikaga. Tal on oskus avada laiemale ringile nanotehnoloogia keerukuse kõrval ka käsitletavate materjalide käitumist, väärtusi, poeetikat ja ajaloolisi seoseid. 6000 eurot
Ranno Ait Aastapreemia – töö eest vabakutselise graafilise disainerina, rõhutades tema panust kunstisektorisse, eriti ekraani- ja trükimeedia alal. Loodud veebilehtede, plakatite, raamatukujunduste ja visuaalsete identiteetide kaudu on ta näidanud oma võimet teenindada just kaasaegse kunsti valdkonda.  Aastal 2023 paistsid silma EKMi „Kestliku näituse mudeli“ veebileht ja kolme muuseumi projekti „Uneversum“ graafiline disain, mis näitavad tema oskust ühendada esteetika funktsionaalsusega. 6000 eurot
Toomas Kalve Aastapreemia – 45-aastase järjepideva loometegevuse eest, millest võis analoogfotograafiale pühendatud teema-aasta programmis Fotomuuseumis retrospektiivnäitusel ülevaate saada. Tal on silma ja vaimukust vana plaatkaameraga topised ellu äratada ja pori glamuriseerida. Vanade fotograafiliste tehnoloogiate ja detailse käsitöö abil komponeerib ja kadreerib ta maailmu, kus põimuvad minevik ja kaasaeg. 6000 eurot
Angela Maasalu Aastapreemia – installatiivselt tervikliku isikunäituse „Klaasist südamega narr” eest Tartu Kunstimajas.  Näitus  oli samaaegselt nii helge ja hõljuv kui tume ja raskepärane. Ometi demonstreeris näitus ennekõike autori pühendumist maalimisele, sest iga groteskne või sürreaalne misanstseen oli lahendatud vaid maalikunstile omaste vahenditega – ekspressiivse pintslilöögi, materjalide valiku ja läbitunnetatud tonaalsusega. Näitusel ilmnes selgelt, et figuratiivsel ja ekspressionistlikul maalil on veel nii mõndagi öelda äreva kaasaja kohta. 6000 eurot
Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste Tunnustuspreemia – pikaajalise panuse eest professionaalsete vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest kõnelemisel. Nende järjepidev töö väga erinevatel tasanditel, alates meediasuhtlusest ja suurtest koordineeritud kampaaniatest ning lõpetades väsimatu probleemitõstatamise ja töögruppide algatamisega, on aidanud kaasa sellele, et loomeinimeste ja eelkõige kunstnike hääl ning nende professionaalsed vajadused oleksid paremini esindatud ja kuuldud. See omakorda aitab kaasa kunstisektori jätkusuutlikkusele ja mitmekesisusele ja rõhutab kultuuri ja loovuse olulisust meie igapäevaelus. 6000 eurot



Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2022
Kaili Kask, Raul Oreškin Tunnustuspreemia – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega „Trigger“ tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel 4000 eurot
Jaanus Samma Aastapreemia – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga 4000 eurot
Taavi Talve Aastapreemia – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: „Ma olin Timbuktus“ Tallinna Linnagaleriis, „(re)konstrueeritud vaatepunktid“ Draakoni galeriis „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA galeriis 4000 eurot
Sigrid Viir, Cloe Jancis Aastapreemia – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastaltaasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel „Teine vaatus. Tõlkes leitud“, on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi. 4000 eurot
Flo Kasearu Aastapreemia – mastaapse isikunäituse „Flo retrospektiiv“ eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi 4000 eurot
Alice Kask, Neeme Külm Aastapreemia – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus „Edevuses üksi“ Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi! 4000 eurot
Kadri Toom Aastapreemia – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus „Nägemisviise perifeeriast“ Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal 4000 eurot



Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemiad 2021


Kristi Kongi Aastapreemia – paljud meist arvavad, et maailm koosneb mateeriast. Tema teab, et maailm koosneb värvidest, sest maale vaadates tekib paratamatult kahtlus, et ta ei näe maailma mitte vormide, vaid värvispektritena, mis peegelduvad, murduvad ja segunevad ning kunstnikku sõna otseses mõttes kõnetavad. Romantilises kujutluses on kunstnik keegi, kes näeb ja teeb meile kogetavaks midagi, mida me ilma tema abita näha ja kogeda ei saaks – ta on arhetüüpne romantiline kunstnik. 4000 eurot
Laivi Suurväli Aastapreemia – silmapaistva aasta jooksul on ta teinud isikunäituse „Kogumine ja säilitamine” Hobusepea galeriis, kahasse Kasia Gorniakiga näituse „Goods and Services” 1. märtsi galeriis ning sai valituks grupinäitusele „Intimacy” Helsingi Disainimuuseumis. Tema firmamärgiks on kompromissitu protsessipõhine looming, kus põimuvad kaasaegse kunsti kontseptsioonid, moe identiteedimängud-materiaalsus-kehalisus ja performatiivsed väljaastumised. 4000 eurot
Maria Valdma Aastapreemia – näitusel „Mälupalee” Tallinna Linnagaleriis vääris erilist tähelepanu terviklik tasakaal ruumi ja objektide vahel, mis ühendas endasseköitva ruumiinstallatsiooni ja tundlikud portselanist kehaobjektid-ehted. Ta on HOP galerii galeristina seisnud pikalt materjalikunstide käekäigu eest ja andnud suure panuse erinevate Eesti Kunstnike Liidu ettevõtmiste õnnestumisesse. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi püsiekspositsiooni ja rühmitusega F.F.F.F. Eesti Kunstimuuseumi kogusse. 4000 eurot
Eike Eplik Aastapreemia – tema loodud teosed on elusolendid ning näitused ökosüsteemid. Me oleme harjunud pidama kunstiteost unikaalseks ja väärtuslikuks saavutuseks, loodust aga antuks ja jäävaks. Tema kui skulptori tähelepanu umbrohule – mida paljud meist isegi ei näe ja need kes näevad, lillepeenrast välja nopivad – tuletab meile meelde, et maailmas ei ole midagi ülearust. 4000 eurot
Aivar Tõnso Aastapreemia – muusik ja helikunstnik Aivar Tõnso läheneb helile ja muusikale kaasaegse kunsti väljendusvahendeid kasutades. Tema kureeritud ja korraldatud Üle Heli festival on kujunenud laiahaardeliseks interdistsiplinaarseks kultuurisündmuseks, mis põimib performatiivse, helilise ja ruumilise pidevalt avarduvaks tervikuks 4000 eurot
Anna Mari Liivrand Aastapreemia – tervikliku idee ja detailideni läbitöötatud teostuse eest ARSi projektiruumis toimunud isikunäitusel „Karikakra torge”. Näitusel loodi keskkond, kus kaalukad teemad nagu ärevus ja aja möödumine ning raskepärased materjalid nagu raud ja pronks koos joonistuste ja muude detailidega moodustasid haprana näiva, ent tugevalt püsiva ja kaasahaarava ornamentaalse terviku. 4000 eurot
Agur Kruusing Tunnustuspreemia – Haapsalu Linnagalerii pikaajalisele galeristile, kelle kureerimisel on galerii programm silmas pidanud erinevaid publikuid, tutvustades Eesti kaasaegse kunsti tippe ja noorte kunstnike loomingut ning andnud võimaluse oma loomingu esitlemiseks ka kohalikul tasandil olulistele kunstnikele. Galerii programmis on heas tasakaalus rändavad näitused, spetsiaalselt sinna loodud näitused ning ka just seal ellu kutsutud festivalid. Kultuurikeskuse ja linnavalitsuse toel on sellest kujunenud üks kindel koht Eesti kaasaegse kunsti maastikul, kuhu tasub minna nii näituseid tegema kui vaatama. 4000 eurot