Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid
Taotluste esitamise periood
on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ja Eesti Kultuurkapitali algatus koostöös erakapitaliga. Selle eesmärk on toetada klassikalise ilukirjanduse tõlkimist eesti keelde. “Klassika" all peab tõlkeprogrammi komisjon silmas esmajoones vanemat püsiväärtuslikku kirjandust.
Teretulnud on ettepanekud tõlkida nende kirjanike loomingut, kelle autoriõigused on vabad, st kelle surmast on möödas üle 70 aasta ja/või neid raamatuid, mille esmailmumisest on möödas vähemalt 70 aastat. Kaalumisele kuuluvad ka hilisemad teosed, kuid nii autori eluaastad kui ka raamatu ilmumisaasta peavad jääma 20. sajandi piiridesse. Kui tuleb langetada valik 19. või 20. sajandi kirjanduse ning ammusema klassika vahel, kuulub otsustajate eelistus viimasele. Selles, kuidas mõista “ilukirjandust”, on komisjon vabameelsem ning toetab lisaks luulele, jutu- ja näitekirjandusele ka esseistliku, mütoloogilise, epistolaarse, (auto)biograafilise ja historiograafilise kirjasõna vahendamist.
Tõlkimistöö raskusaste on iga raamatu puhul mõistagi erinev, sest mõni tekst on keerukam ja kaugemast kultuuriruumist ning mõne keele oskajaid on vähem. Komisjon toetab proosateksti tõlkimist skaalal 330 eurot kuni 925 eurot (brutosummana) autoripoogna eest (40 000 täheruumi). Skaala ühte otsa jääksid 19. ja 20. sajandi romaanide tõlked Euroopa suurkeeltest ning teise otsa tõlkimine surnud ja haruldasematest keeltest. Tasu määramisel võetakse arvesse teksti raskust. Värsi tõlkimise töömahukust on eriti keeruline määratleda, sest palju sõltub värsitüübist ja tõlkeviisist, kuid reatasu alammäär võiks olla 2 eurot (bruto).
Programmi raames toetatakse kirjastusi teoste toimetamisel toimetajatasuga suurusjärgus 153 eurot (bruto) tõlkepoogen. Toimetamistoetuse eraldamisel eeldatakse, et toimetaja oskab originaalteose keelt, vajaduse korral toetatakse programmist originaalkeelega võrdlevat toimetamist ja keeletoimetamist eraldi. Toetatakse ka tõlke kommenteerimist, järelsõnastamist ning tekstivalimike koostamist.
Hieronymuse sarjas ilmuvatel raamatutel on nõutav kindel kujundus, mille jaoks on võimalik taotleda 360 eurost toetust.
E-raamatu või audioraamatu valmistamist toetatakse kuni 1000 euroga raamatu kohta (bruto), kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses kogu projekti maksumusest.
Taotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november ning taotlemise tingimused on täpsustatud statuudis.
Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil. Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin
Hallas valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked: ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE · Kristjan
Haljak – tõlge prantsuse keelest: Comte de Lautréamont, „Maldorori laulud“ · Triin
Laidoner – tõlge vanaislandi keelest: „Kolm islandlaste saagat : Gísli, Glúmr
ja Bárðr“ · Anne Lill –
tõlge vanakreeka keelest: Sophokles, „Antigone“ · Erle Nõmm –
tõlked vene keelest: Andrei Belõi, „Peterburi“; Dmitri Merežkovski, „Jumalate
surm. Julianus Usutaganeja“ · Paul-Eerik
Rummo – tõlge inglise keelest: James Joyce, „Ulysses“ ·
Kail Öhren – tõlge prantsuse keelest: Samuel
Beckett, „Esimene armastus. Novellid ja tühijutud“ ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE ·
Danutė Sirijos Giraitė – tõlked leedu keelde: Mats Traat,
„Kogutud Harala elulood“; Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“ ·
Cornelius Hasselblatt – tõlked saksa keelde: Mart Kivastik,
„Sure, Poisu!“; Meelis Friedenthal, „Mesilased“; Indrek Hargla, „Apteeker
Melchior ja Gotlandi kurat“; Lilli Luuk, „Poisid lumes“ (novell) ·
Daniele Monticelli – koostamine ja tõlge itaalia keelde:
Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast“ ·
Maximilian Murmann – tõlge saksa keelde: Tauno Vahter, „Madis
Jeffersoni 11 põgenemist“ ·
Anja Salokannel – tõlge soome keelde: Leelo Tungal,
„Seltsimees laps“, II ja III osa (tõlked ilmunud ainult audio- ja e-raamatuna) ·
Boris Vidović – tõlge horvaadi keelde: Andrus Kivirähk,
„Mees, kes teadis ussisõnu“ Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Elin Sütiste
(esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri
Laanisto valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked: ·
Ilmar Anvelt – tõlge
inglise keelest: Robin George Collingwood, „Ajaloo idee. Autobiograafia“ ·
Kristiina Kivil – tõlge inglise keelest: Kyriacos C. Markides,
„Vaikuse mägi“ ·
Madli Kütt ja Katre
Talviste –
tõlge prantsuse keelest: Théophile Gautier, „Ilust kunstis“ ·
Laurits Leedjärv – tõlge inglise keelest: John D. Barrow, „Uued
kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil“ ·
Mailis Põld – tõlge itaalia keelest: Galileo Galilei, „Arutlusi
ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ning
maapealsete liikumiste alalt“ ·
Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: Owen Barfield, „Nähtumuste
päästmine. Kõneleja tähendus“ Lastekirjanduse žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Mare
Müürsepp ja Grete Nootre valis auhinnale kandideerima järgmised teosed: Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Johanna Ross (esimees), Jaak Tomberg ja Carolina
Pihelgas valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid: Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval,
14. märtsil 2025. Piduliku üleandmise korraldab koostöös Eesti Kultuurkapitaliga
Eesti Kirjanike Liit.
Aastaauhindade põhižürii koosseisus Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva, Janika Kronberg
valis auhinnale
kandideerima järgmised teosed:
John Dos Passos,
„USA“ triloogia III:
„Suur raha“, raamatu tõlkis Olavi Teppan, kirjastus Koolibri.
„Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“ (
"Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti"
Pille-Riin Larm, Sirp, 4.10.2024)
Kirjanduse sihtkapitali nõukogu on
määranud viis žüriid 2024. aastal ilmunud kirjandustoodangu hindamiseks. Žüriid
teevad kirjanduse aastapreemia nominendid teatavaks hiljemalt 1. veebruariks ning laureaadid kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval.