Komisjoni esmasesse valikusse jäid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Pärnu Kunstihoone, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa Muuseum, Tallinna Filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning Teadus- ja Tehnikakeskus NOBEL.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. „Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondade vahelist koostööd,“ rääkis Must.
„Komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid Kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud,“ rääkis komisjoni aseesimees Heidy Purga. Tema sõnul asub komisjon eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. „Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta,“ rääkis ta.
Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.
Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali
nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa
kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja
renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile
sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Allikas: Riigikogu pressiteenistus
Kontakt:
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee