„USA“ triloogia näol, mille omavahel seotud osad kannavad pealkirju „42. laiuskraad“, „1919“ ja „Suur raha“, on John Dos Passos kirjutanud paljude hinnangul kõigi aegade suurima Ameerika romaani. Sel ajal kui Fitzgerald ja Hemingway kultiveerisid kirjanduskriitiku Edmund Wilsoni sõnul oma väikest põldu, võttis Dos Passos üles harida terve maailma. Tänapäeval jätkuvalt üheks 20. sajandi mõjukamaks kirjandusteoseks peetav „USA“ on ühe rahvuse ulatuslik kaleidoskoopiline portree, mis pakatab igal leheküljel ajaloost ja elust.
Triloogia viimases osas „Suur raha” jõuame sõjajärgsesse Ameerikasse, mis elab läbi 1920. aastate majandusbuumi. Jõudsalt arenevad uued tehnoloogiad, luuakse suurte tulevikuperspektiividega idufirmasid, aktsiabörs kasvab tormiliselt ja levib massimeelelahutus. Wall Streetist Hollywoodini ja armusuhetest äritehinguteni võtavad inimsaatused üha kiiremaid viraaže, mis viivad vääramatu krahhi poole. Saades osa nupuka lennundusinseneri, noore lavatalendi, pühendunud töölisliikumise tegelase ja paljude teiste fiktiivsete või ajalooliste karakterite pürgimustest ja kimbatustest, võime paljuski ära tunda meie eluolu ka nüüd, sada aastat hiljem.
Teosele on lisatud E. L. Doctorow’ saatesõna.
John Dos Passos (1896–1970) on ameerika modernismi ja nn kadunud sugupõlve tähtsamaid autoreid. Ta kerkis esile 1925. aasta romaaniga „Manhattan Transfer“ (e.k Tänapäev, 2007), mille episoodilist, eksperimentaalset, „kaamerasilmalikku“ stiili arendas ta veelgi mastaapsemal panoraamil edasi oma peateoses, 1930.–1936. aastal ilmunud „USA“ triloogias, mis kujutab kaheteistkümne peategelase kaudu Ameerika Ühendriikide poliitilise ja ühiskondliku elu tähtsamaid sfääre ajavahemikul 1900–1930, töölisliikumist, äritegevust, meremeheelu, ameeriklaste osalust I maailmasõjas, sõjajärgse põlvkonna ummikseisu, Hollywoodi esiletõusu, suurt depressiooni jne.Dos Passose loomingu eripära teiste ameerika modernistide seas avaldub seeläbi just keskendumises üldplaanile, ühiskonnale ja ajaloole, mis on kirjanikule vahendiks, et eritleda vaheda objektiivsusega indiviidi, tema elusaatust ja psühholoogiat.
Olavi Teppan on tõlkija, tänu kellele on eesti keeles ilmunud hulk väärtkirjandust, sealhulgas nii unustatud pärle kui ka raskesti tõlgitavaid, vastukäivaid arvamusi äratanud või lausa kurikuulsaid teoseid. Oluline osa tõlgitud raamatutest on ilmunud tõlkija enda 2010. aastal käima lükatud ilukirjandussarjas Ajavaim, mille seast väärivad märkimist Irvine Welshi „Trainspotting“ (2010), William Burroughsi „Alasti lõunasöök“ (2011) ja Kultuurkapitali kirjanduspreemia pälvinud Thomas Pynchoni „Raskusjõu vikerkaar“ (2017). John Dos Passose mastaapse „USA“ triloogia tõlkimist võib pidada Olavi Teppani järjekordseks suureks ettevõtmiseks, samal ajal on tegemist ühega tema lemmikautoritest – Dos Passose „Manhattan Transfer“ sai eestindatud 2007. aastal.