Uudised

PROOSA

• Tiit Aleksejev, „Taevaminejad“
• Maimu Berg, „Abitu armastus“
• Kristiina Ehin, „Südametammide taga“
• Lilli Luuk, „Ööema“
• Arne Merilaid, „Puuinimesed“
• Carolina Pihelgas, „Lõikejoon“

LUULE

• Veiko Belials, „Tiigri aasta“
• Mart Kangur, „Pöörduks“
• Piret Põldver, „Tõmme“
• Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“
• Triin Soomets, „Kerge kogu jõust“
• Jüri Talvet, „See maa peal saladuseks jääma pidi“

VABAAUHIND

• Contra, „Ma viskan teie pihta munadega märki“
• Vaiko Eplik ja Eliit, Betti Alveri luule maitseka interpreteerimise eest albumil „Lähen müüjaks“
• Viiu Härm, „Ilmatuga“
• Marju Kõivupuu, „Inimese lahkumine“
• Margus Laidre, „Ars moriendi – ars amatoria. Kunst surra ja kunst armastada kesk- ja varauusaegses Euroopas“
• Maris Pruuli, „Läbi Loodeväila“

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin Hallas valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

·       Kristjan Haljak – tõlge prantsuse keelest: Comte de Lautréamont, „Maldorori laulud“

·       Triin Laidoner – tõlge vanaislandi keelest: „Kolm islandlaste saagat : Gísli, Glúmr ja Bárðr“

·       Anne Lill – tõlge vanakreeka keelest: Sophokles, „Antigone“

·       Erle Nõmm – tõlked vene keelest: Andrei Belõi, „Peterburi“; Dmitri Merežkovski, „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“

·       Paul-Eerik Rummo – tõlge inglise keelest: James Joyce, „Ulysses“

·       Kail Öhren – tõlge prantsuse keelest: Samuel Beckett, „Esimene armastus. Novellid ja tühijutud“

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

·       Danutė Sirijos Giraitė – tõlked leedu keelde: Mats Traat, „Kogutud Harala elulood“; Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“

·       Cornelius Hasselblatt – tõlked saksa keelde: Mart Kivastik, „Sure, Poisu!“; Meelis Friedenthal, „Mesilased“; Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“; Lilli Luuk, „Poisid lumes“ (novell)

·       Daniele Monticelli – koostamine ja tõlge itaalia keelde: Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast“

·       Maximilian Murmann – tõlge saksa keelde: Tauno Vahter, „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“

·       Anja Salokannel – tõlge soome keelde: Leelo Tungal, „Seltsimees laps“, II ja III osa (tõlked ilmunud ainult audio- ja e-raamatuna)

·       Boris Vidović – tõlge horvaadi keelde: Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu“

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Elin Sütiste (esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri Laanisto valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

·       Ilmar Anvelt – tõlge inglise keelest: Robin George Collingwood, „Ajaloo idee. Autobiograafia“

·       Kristiina Kivil – tõlge inglise keelest: Kyriacos C. Markides, „Vaikuse mägi“

·       Madli Kütt ja Katre Talviste – tõlge prantsuse keelest: Théophile Gautier, „Ilust kunstis“

·       Laurits Leedjärv – tõlge inglise keelest: John D. Barrow, „Uued kõiksuse teooriad. Ülima seletuse otsinguil“

·       Mailis Põld – tõlge itaalia keelest: Galileo Galilei, „Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ning maapealsete liikumiste alalt“

·       Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: Owen Barfield, „Nähtumuste päästmine. Kõneleja tähendus“

Lastekirjanduse žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

LASTEKIRJANDUS

• Triinu Laan, „Poiss ja papa“
• Tiina Laanem, „Liisu laseb jalga“
• Kairi Look, „Natuke suur“
• Juhani Püttsepp, „Leierkastilugu“
• Tiina Tammer, „Siin on kodu“
• Ilmar Tomusk, „Kukeleegu!“

Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Johanna Ross (esimees), Jaak Tomberg ja Carolina Pihelgas valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid:

ESSEISTIKA

• Sveta Grigorjeva, „Kliitor on anarhist“
• Mehis Heinsaar, „Läbi hingemaastike. Ööpäevik 2“
• Õnne Kepp, „Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022“
• Kiwa, „Kogetud manifestid 1991–2024“
• Marin Laak, „Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast“
• Mari Laan, „Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu“

ARTIKLIAUHIND

• Merle Karusoo, „Mina ja minu Mihkelsonid. Dokumentaarium“ (raamatus „Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat“, koost Marju Lauristin ja Sirje Olesk)
• Mari Laaniste, „„Tagurpidi“ mitut pidi: õpetlik, sürrealistlik, postmodernistlik” (kogumikus „Siirdeajastu kultuurimuutused II“ (Philologia Estonica Tallinnensis 9))
• Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman, „Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad“ (ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 7)
• Heili Sepp, „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (ajakirjas Looming nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (ajakirjas Looming nr 12)
• Tõnu Tannberg, „„Nigol Andreseni langus paistab olevat nüüd täielik““ (ajakirjas Looming nr 10)
• Märt Väljataga, „Eesti nõukogude loojak“ (ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 1–2)

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2025. Piduliku üleandmise korraldab koostöös Eesti Kultuurkapitaliga Eesti Kirjanike Liit.