Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.

 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2024. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg valis aastaauhinna laureaatideks järgmised autorid ja teosed.


PROOSA


Arne Merilaid, „Puuinimesed“

Žüriiliikme Janika Kronbergi sõnul on Aarne Merilaidi „Puuinimesed“ Eesti kirjanduses seniolematu ja raamidest välja murdev muinasjutuna esitatud teos, mis segab vaimukalt teadust ja kunsti, omaeluloolist ja väljamõeldist ning heidab uljalt pilgu tulevikku ja jälgib kerge muigega ka omaenese toimetamisi kaasajas.

Foto: Kris Moor


LUULE

Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“

„Maarja Pärtna viidetetihedas, tundlikus ja intelligentses luulekogus „Ülestõusmise serval“ põimuvad taas nii inimloodu kui loodus, kapitalism ja kliimaärevus, kuid katastroofiaimduses ühiskondlikele ja ökoloogilistele raamistikele ning eksistentsiaalsele ängile pakutakse vastuseks siiski (l)ootust paremaks maailmaks,“ kommenteeris žüriiliige Sveta Grigorjeva.

Foto: Kris Moor


VABAAUHIND


Viiu Härm, „Ilmatuga“

„Viiu Härmi „Ilmatuga“ on meisterlik kunstiteos, mis annab kiirustavas argielus siplevale lugejale head nõu – võta aega, vaatle, loe üks lõik, loe veel kord, meenuta, kas oled sarnast kogenud, et elu võiks olla tasakaalus, kaunis, et loodus säiliks, et oleks rahu, oleks suvepäike ja talvekülm ja et see ongi inimese elu. Harmoonia,“ ütles  žürii esimees Kai Olivia Arrak.


Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Heli Allik (esimees), Leenu Nigu ja Katrin Hallas valis aastaauhinna laureaatideks järgmised tõlkijad ja tõlked.


ILUKIRJANDUSE TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

 

Paul-Eerik Rummo  – tõlge inglise keelest: James Joyce'i teos „Ulysses“


ILUKIRJANDUSE TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

 

Daniele Monticelli  – koostamine ja tõlge itaalia keelde: Doris Kareva kakskeelne luulekogu „Und nägin maailmast“ („In sogno ho visto il mondo“)


Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Heli Allik sõnas, et 2024. tõlkeaasta oli võimas. Žürii tööd ja laureaate iseloomustab ta nii: „Tõesti oli meie žüriil raske otsustada - ja üleüldse, kuidas võrrelda võrreldamatut? Mida valida? Kas esile tõsta a) keisrile kuuluvad; b) palsameeritud; c) taltsutatud; d) piimapõrsad; e) sireenid; f) muinasjutulised; g) hulkuvad koerad; h) käesolevasse klassifikatsiooni kuuluvad; i) kes mürgeldavad nagu hullud; j) loendamatud; k) joonistatud väga peene kaamelikarvast pintsliga; l) et cetera; m) kes on äsja lõhkunud kannu, või n) kes eemalt paistavad kärbeste moodi - nagu klassifitseerib loomi kuulus Borgese „Hiina entsüklopeedia tsitaat“? Preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde saab Paul-Eerik Rummo James Joyce'i „Ulyssese“ tõlke eest inglise keelest. See tõlge on ime. See ei tõesta meile ainult mitte, et tõlkes on kõik võimalik, vaid et kõiges on kõik alati võimalik. Kategooria ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde laureaat on Daniele Monticelli Doris Kareva kakskeelse valikkogu „Und nägin maailmast“ tõlke eest itaalia keelde. Doris Kareva minimalistik üdini vormipõhine luule näib olevat tõlkimatu, ometi on see itaalia keelde jõudnud nii, et säilinud on kogu selle helendav tähenduste paljus, metafüüsika ja harmoonia.“


MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Elin Sütiste (esimees), Kalle Kasemaa ja Lauri Laanisto valis auhinna laureaadiks:


Madli Küti ja Katre Talviste –  tõlge prantsuse keelest: Théophile Gautier' „Ilust kunstis“

 

 

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Mare Müürsepp ja Grete Nootre valis aastaauhinna laureaadiks:

Triinu Laan, „Poiss ja papa“

Žürii esimehe Anti Saare sõnul on Triinu Laane „Poiss ja papa“ tugev ja stiilipuhas teos iseseisvuse saavutamisest ja säilitamisest elukaare kahel otsal. „See on raamat, kus pole midagi puudu ega midagi üle, kus väikesed argiseigad juhatavad arutlema suurte, ka valusate teemade üle, ning humoorikas elujaatus kõlab igast pisidetailist,“ tunnustas Saar.
 

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Johanna Ross (esimees), Jaak Tomberg ja Carolina Pihelgas valis auhindade laureaatideks: 

ESSEISTIKA

Sveta Grigorjeva, „Kliitor on anarhist“

Žürii esimees Johanna Ross: „See on häbenematult programmiline raamat, „ilmselt Eesti esimene läbinisti feministlik kriitikakogumik“, nagu ütleb kaanetekst. Grigorjeva kuulutab oma sõnumit provokatiivselt ja ongi saavutanud selle, et raamatut loetakse, tsiteeritakse, kingitakse jõuludeks. Tekstidesse süvenedes on aga ilmne, et autor mitte ainult ei provotseeri, vaid ka mõtleb asjade üle mitmest küljest, ja see on äärmiselt sümpaatne!“


 

ARTIKLIAUHIND

Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman, „Riim eesti poeetilises kultuuris. Teooriad ja praktikad“ (ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 7)

„Artikkel, mida autorid ise nimetavad tagasihoidlikult „eeluurimuseks“, on mõnusalt hoogne visand riimi kohast eesti luules ja luuleteoorias nende algusaegadest kuni tänapäevani, Kreutzwaldist Lauri Räpi ja Metsakutsuni välja. Põnevad on artiklis refereeritud ajaloolised arutelud – mida on mingil ajal üldse peetud riimiks ja veelgi enam, heaks riimiks,“ ütles žürii esimees Johanna Ross.

Foto Kris Moor 


Aastaauhindade laureaadid kuulutati välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2025. Preemiasündmuse korraldas koostöös Kultuurkapitaliga Eesti Kirjanike Liit.


Galerii
Postimees
Eesti Päevaleht
ERR