Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Auhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu. Lisaks teeb kirjanduse sihtkapital iga kalendriaasta lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku ühe Kultuurkapitali aastapreemiat vääriva teos(t)e või autori autasustamiseks ning elutööpreemia määramiseks. 

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad määratakse kalendriaasta jooksul  (v.a näitekirjandus iga kolme kalendriaasta tagant) parimate teoste eest kirjanduse valdkonnas järgmistes kategooriates:
  • proosa
  • luule
  • näitekirjandus
  • esseistika
  • lastekirjandus
  • kirjandusteaduslik artikkel, essee või lühiuurimus
  • eesti ilukirjanduse tõlge võõrkeelde 
  • võõrkeelse ilukirjanduse tõlge eesti keelde 
  • mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
  • Eesti venekeelne kirjandus

Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis on eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud trükis või e-raamatuna.

Näitekirjanduse auhind antakse alates 2020. aastast välja iga kolme kalendriaasta tagant (järgmine 2023. aastal jne.), võttes arvesse kolme eelneva kalendriaasta jooksul trükis või e-raamatuna ilmunud teosed.

Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut. 

Artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esimest korda ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Auhinna võib määrata ka artiklisarja või autorikogumikus esimest korda ilmunud artikli eest. Monograafiaid, kogumikke ja mitut artiklit sisaldavaid väljaandeid hinnatakse esseistika kategoorias. 

Eesti venekeelse kirjanduse auhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud venekeelsete kirjandusteoste eest (luule, proosa, näitekirjandus, esseistika), mis on ilmunud eraldi väljaandena või e-raamatuna või avaldatud ajakirjas või kogumikus ja mille autorid elavad Eesti Vabariigis. Eelistatav on anda välja kaks auhinda, kusjuures auhinnasumma jagunemine jääb žürii otsustada. Kui kahele auhinnale kandidaate ei leidu, võib žürii anda välja ühe auhinna. Auhinna võib määrata ka vene keeles kirjutavale. Eesti autorile pikaajalise tegutsemise eest kirjanduse valdkonnas.

Ilukirjanduse tõlkeauhindade puhul arvestatakse peale konkreetse teose tõlke kvaliteedi ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette trükisena ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge filosoofiline, esseistlik, dokumentaalne või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsema žanrilise määratluse otsustab auhinnažürii. 

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt käsitletava kalendriaasta 15. septembriks:

  1.  viieliikmelise žürii proosa ja luule auhindade määramiseks
  2. kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks
  3. kolmeliikmelise žürii nii esseistika kui ka artikliauhinna määramiseks
  4. kolmeliikmelise žürii Eesti venekeelsete autorite kirjandusauhinna määramiseks
  5. kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade (eesti ilukirjanduse tõlkimine võõrkeelde, ilukirjanduse tõlkimine eesti keelde) määramiseks
  6. kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks
  7. üle kolme kalendriaasta kolmeliikmelise žürii näitekirjanduse auhinna määramiseks.

Hiljemalt veebruari esimese nädala lõpuks nomineerivad žüriid oma valdkonnas kuni kuus teost ja esitavad nende nimekirja kirjanduse sihtkapitali nõukogule. 
Heatasemeliste teoste puudumise korral võivad žüriid jätta auhinna(d) välja andmata. Ühe kategooria auhinda ei jagata mitme autori eri teoste vahel.

Auhinnad antakse kätte emakeelepäeval 14. märtsil. 

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta