Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Lisaks teeb kirjanduse sihtkapital iga kalendriaasta lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku ühe Kultuurkapitali aastapreemiat vääriva teos(t)e või autori autasustamiseks ning elutööpreemia määramiseks. Auhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu.

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhind määratakse kalendriaasta jooksul ilmunud parimate teoste eest järgmistes kategooriates: 
  • proosa
  • luule
  • näitekirjandus
  • esseistika
  • lastekirjandus
  • eesti ilukirjanduse tõlge võõrkeelde 
  • võõrkeelse ilukirjanduse tõlge eesti keelde 
  • mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
Lisaks antakse välja vabaauhind

Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest. 

Näitekirjanduse auhindamisel võetakse arvesse niihästi eelmisel aastal esmakordselt trükis ilmunud kui ka esmakordselt lavastatud, kuid trükis avaldamata näidendeid. 

Proosa, luule, esseistika, tõlke- ja lastekirjanduse alal arvestatakse eeskätt ilmunud raamatuid. 

Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut. 

Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse lisaks tõlke kvaliteedile ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi. 

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul parimale eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette raamatuna ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge dokumentaalne, esseistlik, filosoofiline või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsem žanriline määratlus on žürii otsustada.

Vabaauhind on mõeldud selleks, et tunnustada silmapaistvat kirjanduslikku saavutust valdkonnas, mida muud auhinnad ei kata.   

Züriid

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt vastava kalendriaasta oktoobriks
  • viieliikmelise žürii proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määramiseks
  • kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks
  • kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade määramiseks
  • kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks

Eraldi annab kirjanduse sihtkapital välja

  • venekeelse kirjanduse auhinna 

Venekeelsete autorite kirjandusauhinnad määratakse eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud venekeelsetele kirjandusteostele (romaan, jutustus, novell, essee, näidend, poeem, luuletsükkel), mis on ilmunud eriväljaandena või avaldatud ajakirjas või kogumikus ja mille autor(id) elavad Eesti Vabariigis. Auhinna võib määrata ka vene keeles kirjutavale autorile pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas.

  • artikliauhinna 

Artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Kui ka artikkel on kirjutatud võõrkeeles, peaks see olema esmalt ilmunud eesti keeles. Auhinna võib määrata ka artiklisarjale või autori kogumikus esmakordselt ilmunud artiklile. Kogumikke, monograafiaid ja mitut artiklit sisaldavaid eriväljaandeid ei auhinnata.

Nominatsioonid

Hiljemalt veebruari esimese nädala lõpuks selgitab žürii välja igas valdkonnas kuni kuus auhinnanominatsiooni ja esitab need kirjanduse sihtkapitali nõukogule. Heatasemeliste teoste puudumisel võib žürii jätta mõne auhinna välja andmata. 

Nominatsioonid avalikustatakse pressis ning Kultuurkapitali infokanalites, samuti märgistatakse nomineeritud teosed suuremates raamatukauplustes kleepsudega "Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent". 


Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta