Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia meened antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Auhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu. Lisaks annab kirjanduse sihtkapitali nõukogu pikaajalise tegevuse ja valdkonna arengusse panustamise tunnustamiseks igal astal välja ühe elutööpreemia ning valdkondliku peapreemia.

Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis on eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud trükis või e-raamatuna.

Vabaauhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis ei mahu teiste auhinnatavate kategooriate alla.

Näitekirjanduse auhind antakse alates 2020. aastast välja iga kolme kalendriaasta tagant (järgmine 2026. aastal jne.), võttes arvesse kolme eelneva kalendriaasta jooksul trükis või e-raamatuna ilmunud teosed.

Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut.

Artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esimest korda ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Auhinna võib määrata ka artiklisarja või autorikogumikus esimest korda ilmunud artikli eest. Monograafiaid, kogumikke ja mitut artiklit sisaldavaid väljaandeid hinnatakse esseistika kategoorias.
 
Eesti võõrkeelse kirjanduse auhind määratakse kahe eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud võõrkeelse kirjandusteose eest (luule, proosa, näitekirjandus, esseistika), mis on ilmunud eraldi väljaandena ja mille autor elab Eesti Vabariigis.
Auhind antakse esimest korda välja 2026. aastal (2024. ja 2025. aastal ilmunud teoste eest).

Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse peale teose tõlke kvaliteedi ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteos on omaette trükisena ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge filosoofiline, esseistlik, dokumentaalne või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsema žanrilise määratluse otsustab auhinnažürii.

Žüriid

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt käsitletava kalendriaasta 15. septembriks:

1) kolmeliikmelise žürii proosaauhinna, luuleauhinna ja vabaauhinna määramiseks

2) kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks

3) kolmeliikmelise žürii esseistika ning artikliauhinna määramiseks

4) üle kahe kalendriaasta kolmeliikmelise žürii Eestis elava võõrkeelse autori kirjandusauhinna määramiseks

5) kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade (eesti ilukirjanduse tõlkimine

võõrkeelde, ilukirjanduse tõlkimine eesti keelde) määramiseks

6) kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks

7) üle kolme kalendriaasta kolmeliikmelise žürii näitekirjanduse auhinna määramiseks.

Žürii liikmed roteeruvad igal aastal. Žüriisse ei või kuuluda sihtkapitali liikmed ega nendega seotud isikud.

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu nimetab žüriide esimehed, kelle ülesandeks on žürii koosolekute kokkukutsumine ja juhatamine, otsuste edastamine kirjanduse sihtkapitalile ning auhindade kätteandmine auhinnatseremoonial.

Žürii otsused protokollitakse. Žürii nominatsioonid ja otsused on vastava

kategooria žürii liikmete ühise töö tulemus.

Hiljemalt 1. veebruariks nomineerib iga žürii oma valdkonnas kuni kuus teost ja esitab nende nimekirja kirjanduse sihtkapitali nõukogule. Nominentide nimekirja avalikustab Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali nõukoguga kokkulepitud ajal. Nominentide hulka ei või valida sihtkapitali liikmeid ega žüriiliikmeid, samuti nendega seotud või korruptsioonivastase seaduse mõistes võimalikku huvide konflikti põhjustada võivaid isikuid.

Auhinnad antakse kätte emakeelepäeval 14. märtsil. Elutööpreemia ja valdkondliku peapreemia meened antakse igal aastal üle Kultuurkapitali pidulikul galaüritusel.