Selgusid 2023. aasta arhitektuuripreemiad

08.12.2023

Selgusid 2023. aasta arhitektuuripreemiad

Reedel, 8. detsembril jagati Lillepaviljonis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuritegusid ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 14 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2022–20.08.2023, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli preemiat:

Peapreemia pälvis Põltsamaa loss.

Arhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Birte Böer. Sisearhitektuur: Margit Argus, Elo Liina Kaivo (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA). Konsultant: Artur Ümar. Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Sulev Nurme (AB Artes Terrae); Britt Mäekuusk (Projektibüroo).

Kui arhitektid tööga alustasid, olid hoonetest järel ainult varisemisohtlikud müürid, aga nüüdseks on piirkonna auks ja uhkuseks oleva pärandiobjekti väärikus taastatud ning võimalik jätkata lossi loo jutustamist tulevastele põlvkondadele. Rekonstrueerimisel osutus väljakutseks, kuidas lisada uut, mis looks sümboolse silla mineviku ja tänapäeva vahel. Žürii sõnul on põnev näha, kuidas Põltsamaa lossi rekonstrueerimisprojekti puhul toimivad geniaalselt lahendused, mis mõnes muus olukorras kalduksid pigem küsitavuse poole. Siin on tasakaalus toorus ja peenekoelisus. Standardseid ootusi nihestavad taaskasutus ja (näiline?) ajutisus, millega pääseb ruumis esile teatud mõttes isegi radikaalne esteetika.

Foto: Tõnu Tunnel

Arhitektuuripreemia pälvis Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium. Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talvistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Avaliku hoonena näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte kasutama puitu mastaapsete hoonete juures. Pelgulinna riigigümnaasium loob suurepärased tingimused õpilastele ja õpetajatele ning heas mõttes iseseisva arhitektuurse kvaliteedi, mille mõjus arhitektoonika kujundab ka ümbritsevat ala.

Foto: Tõnu Tunnel

Tegevuspreemia pälvis Toomas Paaver, kes on arhitektina tegutsenud kohtades, kuhu teised ametikaaslased pole väga tahtnud minna, ja teemadega, mis jäävad kuhugi taustale: teinud siseministeeriumis üleriigilist planeeringut, olnud linnaarhitekt, koostanud uuringuid, õppematerjale, võistlustele lähteülesandeid, viinud end kurssi õigusloomega, esindanud kodanikuühenduste häält arvukates planeerimise vägikaikavedudes. Tema tegevus on suunanud veel sündimata ruumi. Paaveri tegevuse jäljed on olemas mitmel pool ehitatud ruumis, kus seda aimatagi ei oskaks. Näiteks arhitektid õpivad endisesse sukavabrikusse rajatud EKA uues hoones, mille ruumilahendus baseerus tema 2014. aastal koostatud võistlusülesandel ning juba kümmekond aastat on suurema osa arhitektuurivõistluste aluseks paljuski tema struktuuri ja sõnastuste põhjal tehtud Eesti arhitektuurivõistluste juhend. Arhitektuurialase tegevuspreemia laureaat Toomas Paaver on, võiks öelda, lausa omaette suurus Eesti arhitektuuris – teist sellise missioonitundega avalikkuse huvides ja avaliku sektori vaatest arhitektuuri mitte ainult mõtestavat, vaid ka selle positsioonilt praktiseerivat arhitekti meil praegu ei ole.

Foto: Piia Ruber

Näitusepreemia pälvis näitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”. Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets. Näituse kujundus: Kaisa Sööt. Graafiline disain: Indrek Sirkel. Koordinaator: Triin Ojari. Kuraatorite assistent: Kristina Papstel. Assistendid Prahas: Irena Lehkoživová, Míša Janečková. Assistent Budapestis: Andi Soós. Tõlked: Kristina Papstel, Maria-Cristina Morandi, Tereza Pálková
Näituse ehitus: Johannes Säre, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Hans-Otto Ojaste, Johannes Luik (Dream Team). Näitus valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, selle ettevalmistust rahastas Eesti Teadusagentuur, grant PRG530. Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 20.01.–30.04.2023.

Uurimuslikul näitusel „Prognoos ja fantaasia" sai kogeda teravaid momente ja intellektuaalset sügavust. Näitus keskendus Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning tõi selle kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.–1980. aastatel. Külma sõja aegne võidujooks teaduse ja tehnika vallas kujundas nii ida- kui läänemaailmas uut laadi ettekujutuse tulevikust, mis pidi olema kaasajast radikaalselt erinev. Mudeldati erinevaid stsenaariume sellest, mis tulemas on. Paradoksaalsel kombel aga näitavad minevikus tehtud prognoosid mitte niivõrd seda, mis saabub, kui oma ajahetke intellektuaalseid ja kujutluslikke raame.

Foto: Evert Palmets

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu preemiate nominentide ja laureaatidega on võimalik tutvuda Eesti arhitektuuripreemiate veebilehel.