Kuidas esitada taotlust juriidilise isiku nimel?

Juriidilise isiku taotlejakonto peab olema seotud eraisiku kasutajakontoga. Seega tuleb kõigepealt luua kasutajakonto ning siis sisse logida ja vajutada linki „Loo uus taotlejakonto“. Seejärel on teil võimalik valida, kas tegutsete eraisiku või juriidilise isiku nimel.

Kuidas saan oma andmeid muuta? 

Oma andmeid saate muuta e-kulkas leheküljel "Minu andmed", vajutades nupule "Muuda konto andmeid". Juriidilise isiku konto andmed tulevad e-kulkasse äriregistrist. 

Juhul kui muutmine ei õnnestu saavad Kultuurkapitali töötajad aidata andmeid muuta oma süsteemis.

Kui teen kellegi teisele nimele taotlust, siis kelle pangaandmed pean kirja panema?

Taotluse esitamisel palume kirjutada oma konto andmed, mitte isiku konto andmed, kellele te  taotlust teete . 

Näiteks kui teete taotlust, millega soovite, et sihtkapital eraldaks raha juubelitoetuseks isikule X, siis sellegipoolest kirjutage taotlusesse oma pangakonto number.

Millal võib taotlust esitada ja millal see läbi vaadatakse?

Taotlust võib meile esitada igal ajal, taotluste läbivaatamine toimub aga neli korda aastas. Taotluste läbivaatamise koosolekud toimuvad taotluste esitamise tähtajale järgneva kuu jooksul.

Soovin esitada taotlust, aga ma ei ole juriidilise isiku juhatuse liige ning mulle ei ole volitust antud.

Juriidilise isiku nimel taotluse esitamiseks peab teil sisuliselt olema õigus neid esindada (siin all mõistame ka seda, kui olete projektiga seotud kontaktisik). Kultuurkapital ei nõua, et esindusõigus oleks ametlikult tõendatud. Hilisemalt, kui teie taotluse alusel sõlmitakse juriidilise isikuga leping, peab lepingule alla kirjutama allkirjaõiguslik või ühingu esindusõigust omav isik (nt juhatuse liige).

Kuidas esitada taotlust mitmesse sihtkapitali?

Taotluse esitamiseks mitmesse sihtkapitali on esiteks vaja märkida, et soovite teha taotlust mitmesse sihtkapitali/ekspertgruppi ning seejärel teha linnuke kõigi nende sihtkapitalide/ekspertgruppide ette, kuhu soovitakse samateemalist taotlust esitada. Vormistage samateemalised taotlused kindlasti ühe taotlusena, ärge esitage neid eraldi!

Soovin teha väiksemat üritust Tallinnas, kas ma siis saan esitada taotluse Harjumaa ekspertgrupile?

Ei, Harjumaa ekspertgrupp ei toeta Tallinnas toimuvaid väiksemaid üritusi. Ekspertgrupid toetavad maakondades toimuvaid üritusi.

Kas Kultuurkapitali nõukogule saab taotlust otse esitada?

Ei, Kultuurkapitali nõukogule ei saa taotlust otse esitada. Taotlus tuleb esitada kõigepealt sihtkapitalile, kes vajaduse korral edastab taotluse Kultuurkapitali nõukogule.

Kuidas sõnastada toetuse kasutamise eesmärki?

Eesmärk peab olema sõnastatud kokkuvõtvalt, lühidalt ja nimetavas käändes. Selles peab kajastuma projekti nimetus või toetuse kasutamise täpne eesmärk (nt „Festivali ... korraldamine“; „Osalemine ... festivalil: transpordikulud“).

Millised lisad peavad taotlusel kaasas olema?

Igal sihtkapitalil/ekspertgrupil on rahajagamisekord millega soovitame tutvuda enne taotluse esitamist. Igal sihtkapitalil/ekspertgrupil on omad nõuded esitatud taotluse lisade osas ja seega palume tutvuda vastava sihtkapitali , ekspertgrupi või programmi raha jagamise korraga

Kuidas lisada taotlustele täiendavaid materjale?

Taotluse leheküljel "Lisad" on olemas plussmärk failide lisamiseks ning miinusmärk failide kustutamiseks. Taotlusele saab lisada maksimaalselt 100 faili, mille kogumaht ei tohi ületada 100 MB.
Failid laetakse üles, kui salvestate või esitate taotluse. Taotluse lisafailidena eelistame laiendiga .doc/.docx, .rtf, .xls/.xlsx, .pdf, .odt, .jpg ja mp3 faile. Suuremad failid palume esitada CD/DVD-l, mälupulgal, paberkandjal vms infokandjal (infokandjaid üldjuhul taotlejale ei tagastata).

Kuidas täita taotluse eelarve tabelit?

Taotluse eelarves tuleb kõigepealt ära märkida projekti raames tehtavad kulutused (nt reklaam, transpordikulud, töötasud jne). Seejärel tuleb märkida ära, milliste kulude katteks ja mis summas soovite kasutada Kultuurkapitali toetust. Sinna märgitud summad arvutatakse automaatselt kokku rahastamise lehel taotletava summana. Teiste rahastusallikate (nt Kultuuriministeerium, sponsorid jne) ning omafinantseeringu summa tuleb märkida rahastamise lehel teiste rahastajate alla. Oma-ja/või kaasfinantseeringu osa peab olema vähemalt 10% projekti kogu eelarvest. Kulud kokku ja rahastamine kokku peavad võrduma.

Kuidas saan olla kindel, et minu esitatud taotlus on kohale jõudnud?

Esitatud taotluse puhul tuleb e-postile vastuskiri. Juhul kui vastuskirja ei ole tulnud, kontrollige esimese asjana oma rämpsposti kausta. Taotluse staatust saab kontrollida e-kulkas leheküljel „Taotlused“. Esitatud taotlusel on kuvatud staatus „ootab otsust“.

Taotluse laekumist saab kontrollida ka kodulehe kaudu, kus avaliku teabe all on valik „Esitatud taotlused“. Sisestades sinna taotluse esitaja nime, saate kontrollida, kas see on meile kohale tulnud.

Millal saan vastuse oma taotlusele?

Taotlusele saab vastuse reeglina umbes poolteist kuud peale taotlusvooru tähtaega. Taotluste läbivaatamise järel saadetakse kõikidele taotlejatele kirjalik vastus otsusest taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta hiljemalt taotluste esitamise tähtajale järgneva kvartali teisel nädalal (näiteks: 20. veebruari vooru vastused jõuavad taotlejani kõige hiljemalt aprillikuu teiseks nädalaks).

Kuidas esitada kandidaate elutöötoetuse saajate nimekirja?

Elutöötoetuste saajad määrab sihtkapitali nõukogu. Oma ettepanekud Kultuurkapitali elutöötoetuste saajate nimekirja osas võib esitada kirjana. Samas, kui soovite tunnustada isikut ühekordselt, palume esitada taotlus.

Kuidas esitada preemiakandidaati?

Preemiakandidaatide esitamisi aktsepteerime nii taotluse kui ka kirjana. Kandidaatide esitamise täpsem kord oleneb sihtkapitalist, seega küsige nõu konkreetse sihtkapitali kuraatori käest.

Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates 2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu.

Loometöötasu maksmise eesmärk on võimaldada loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärk on luua autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos, saada selle töö eest mõistlikku tasu ja sellele lisanduvad seadusega ettenähtud maksud.

 

Kes saavad loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saavad taotleda füüsilised isikud iseendale. Loometöötasu ei saa kunstnikule taotleda organisatsioon või kunstnik ise läbi oma juriidilise keha. Loometöötasu võivad taotleda kõik loomeinimesed: vabakutselised, mitte vabakutselised, ravikindlustatud isikud, ravikindlustamata isikud, pensionärid, puuduva töövõimega isikud jt. Kui loometööl on konkreetne tellija, peab taotluse Kultuurkapitalile tegema tellija ja vormistama selle projektitoetuse taotlusena.

Millal saab loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saab üldjuhul taotleda igast taotlusvoorust. Kõik erisused on kirjas sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kordades.

Millised on loometöötasu määramise kriteeriumid?

Igal sihtkapitalil ja ekspertgrupil on omad kriteeriumid. Eelnevalt kokkulepitud ühist mõõdupuud ei ole, Kultuurkapital jääb piiride seadmisel paindlikuks. Nõudmised taotlejale on samad, mis loometöötoetuste puhul, taotluste menetlemise protsessi ei ole muudetud. Otsuse teevad eksperdid taotluse sisu ja arutelu põhjal ning kõik otsused sõltuvad olemasolevatest rahalistest vahenditest.

Milline leping sõlmitakse?

Loometöötasu maksmiseks sõlmitakse tähtajaline käsundusleping. Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Loometöötasu saajal tuleb lepingu lõppedes 60 päeva jooksul esitada eesmärgi täitmise kohta sisuline aruanne. Finantsaruannet esitama ei pea.

Autori ja esitaja varalised õigused ei lähe üle Kultuurkapitalile.

Millised on loometöötasu taotlemise tingimused?

Taotlemise tingimused on suures osas samad, mis olid loometöötoetuse taotlemisel. Kõige suurem erinevus on, et küsida tuleb brutosummat, millest arvestatakse maha tulumaks ja muud seadusega ettenähtud maksed. Kultuurkapital maksab loometöötasult lisaks veel sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Taotluses tuleb ära näidata brutosumma ja taotluse blanketile monteeritud kalkulaator näitab kohe ära ka ligilähedase netosumma. Taotletav summa tuleb märkida selle järgi, mis on õiglane tasu konkreetse loometöö tegemise eest.

Enne taotluse esitamist tuleb üle lugeda vastava sihtkapitali või maakondliku ekspertgrupi raha jagamise kord ja esitada taotlus selles toodud nõuete järgi.

Kuidas tekib loometöötasu saajale ravikindlustus?

Loometöötasu saajal tekib õigus ravikindlustusele kui vähemalt üheks kuuks määratud loometöötasu brutosummalt arvutatud sotsiaalmaks on võrdne või suurem sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäärast. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (brutotasu) on 2026. aastal  886 eurot. Taotleda võib ka sellest väiksemat loometöötasu, aga sel juhul ei taga see taotlejale ravikindlustust.

Kui loometöötasu määratakse näiteks üheks kuuks, tekib ravikindlustus maksimaalselt kaheks kuuks. Kui taotleja soovib ravikindlustust vähemalt neljaks kuuks, tuleb loometöötasu küsida kolmeks kuuks, 3x886 eurot ehk 2658 eurot. Taotleja pangakontole laekub sel juhul netotasuna ühes kuus ligikaudu 650 eurot. Lõplik netotasu muutub vastavalt sellele, kas taotleja on liitunud II pensionisambaga või mitte ja kas taotleja on pensionär või mitte.

 

Millised on loometöötasu väljamaksmise tingimused?

Väljamaksed võib jagada mitmeks osaks ehk mitme kuu vahel. Väljamakseid tehakse kuu viimasel tööpäeval, esimene väljamakse tehakse ülejärgmise kuu lõpus pärast taotluse esitamist. Loometöötasu võib välja maksta ka loomeperioodist lühema aja jooksul. Sellisel juhul näitab taotleja taotluses ära, mitmes osas ta soovib väljamakseid.

Veebruari taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates aprillist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 12. maist 2026.

Maikuu taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates juulist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. augustistist 2026.

Augusti taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates oktoobrist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. novembrist 2026.

Novembri taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates järgmise aasta jaanuarist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. veebruarist 2027.

Kas loometöötasult tehtud maksed on nähtavad sinu maksudeklaratsioonis eeltäidetud andmete hulgas?
Eesti Kultuurkapital esitab Maksu- ja Tolliametile (MTA) TSD deklaratsiooni. Need andmed kajastuvad sinu eeltäidetud tuludeklaratsioonis rubriigis „Tulu Eestis“ koos kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu andmetega. Loometöötasu ei pea sa ise eraldi maksudeklaratsioonile lisama.

Hea teada! Kultuurkapital teeb väljamaksed maksuvaba tulu arvestamata.
See tähendab, et loometöötasult peetakse tulumaks kinni täies mahus. Maksuvaba tulu arvestatakse alles järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel – siis võib osa kinnipeetud tulumaksust Sulle tagasi tulla.

Laekunud makseid saab vaadata e-MTA lehelt.

 

Kuidas makstakse loometöötasu mitteresidendile? 

Füüsiline isik, kes on teise riigi maksuresident ega tee tööd Eestis, peab saadud loometöötasult tasuma maksud selles riigis, kus ta töötab.

Kas loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga?

Loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga ainult siis, kui stipendiumi ja loometöötasu eesmärgid ei kattu. Stipendium on mõeldud enese arendamiseks ja õppimiseks ning stipendiumi puhul ei nõuta aruannet, ei oodata teost ega esitust. Sama asja eest kaks korda toetust küsida ei ole eetiline.

25. aprillil 2024 toimunud Kultuurkapitali teabepäeva salvestust saab järele kuulata.
(Teabepäeva salvestamise ajal tekkis Zoomis tehniline tõrge ja seoses sellega ei näe videos Margus Allikmaa slaide. Esitluse teemad ja teabepäeval esitatud loometöötasuga seotud küsimused on koondatud eelnevasse teksti.)

Miks ei saanud allkirjaõiguslik isik lepingu allkirjastamise kohta teavituskirja?

On võimalik, et serveri haldaja ei luba vastu võtta meilisiseseid linke. Allkirjastatav leping on leitav ka e-kulkasse sisse logides, leheküljel „Lepingud“.

Veateated lepingu allkirjastamisel 

„Allkirjastajat ei leitud“

Kontrollige menüüst „Minu andmete“ alt, kas vastav isik on märgitud allkirjaõiguslikuks ning kas tal on olemas kehtiv volitus.

„Lepingut ei leitud“

Täpsustage, kas taotluse esitaja on teid e-kulkas määranud lepingu allkirjastajaks.

Nii allkirjastaja nimi kui ka isikukood peavad olema korrektselt sisestatud.

Lepingu allkirjastamine ebaõnnestub – „Allkirja ei lisatud“

Windows 10 veebilehitsejaga Edge ei ole ID-kaardi kasutamine võimaldatud http://id.ee/?id=37347

Millisele lepingule pean tegema aruande?

Aruande peab tegema sihtotstarbelise toetuse lepingule. Preemia-ja stipendiumilepingule ei ole vaja aruannet esitada.

Kust saan aruandeblanketi?

Eeltäidetud (vastavalt esitatud taotlusele) aruandeblanketi leiate e-kulkast. Eeltäidetud aruandeblankett tekib lepingu jõustumisel automaatselt.

Mida teha, kui eelarve muutus palju võrreldes planeerituga?

Kui eelarves toimub suuri muudatusi, on vaja esitada lepingu muutmise avaldus ning lisada uus eelarve. Avalduse vaatab läbi sihtkapitali või ekspertgrupi komisjon, kes otsustab eelarve muudatuse kinnitada või mitte kinnitada.

Mida teha, kui üks eelarverida muutus projekti käigus oluliselt?

Juhul kui eelarve kulurida muutus projekti käigus oluliselt, on seda vaja selgitada aruande sisulises osas.

Mida teha, kui muutsin töö käigus eesmärki?

Lepingu eesmärki omaalgatuslikult muuta ei tohi. Eesmärgi muutmiseks tuleb esitada lepingu muutmise avaldus ning sihtkapital või ekspertgrupp vaatab selle läbi ja teeb vastavasisulise otsuse.

Miks sain aruande esitamise meeldetuletuse, kuigi esitasin tähtaja pikendamise avalduse?

Meeldetuletuskirjad aruande esitamiseks tulevad automaatselt, olenemata sellest, et olete esitanud avalduse.

Mittesihipäraselt kasutatud sihtotstarbelise toetuse või kasutamata jäägi tagastamine

Toetuse saajal on kohustus tagastada mittesihipäraselt kasutatud toetus 10 tööpäeva jooksul alates Kultuurkapitalilt kirjaliku tagasinõude teate saamisest. Kui toetuse saaja ei tagasta toetust tähtaegselt, on Kultuurkapitalil õigus nõuda toetuse saajalt viivisintressi 7% toetuse summalt aastas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Toetus, mida ei kasutatud (sh kasutamata jääk), kuulub Kultuurkapitalile tagastamisele koos aruande esitamisega.

Kas FIE saab esitada arve iseendale?

FIE-l ei ole õigust esitada arvet iseendale.

Näiteks: eraisik esitab taotluse ja kirjutab taotluses, et esinemistasu eest arve esitab tema enda FIE, siis see ei ole seaduslik ja seega ei saa olla abikõlbulik.

FIE pakub kaupu või teenuseid oma nimel (iseseisvalt) teistele isikutele (ostjad/tellijad)

FIE ei saa olla ise endale tööandjaks (ehk näiteks kontserdi eest tasu maksjaks)

Maksuameti lehelt saab selle kohta rohkem lugeda pikemalt:

https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/ettevotjale/fuusilisest-isikust-ettevotjale-fie

Aruanne tuleb esitada e-kulkas

Kuidas eksponeerida Kultuurkapitali logo?

Toetuse saajal tuleb eksponeerida Kultuurkapitali logo ja/või nime projekti teavitamisel (sh reklaamimisel) ja/või viitamisel (sh internetis, kodulehel ja sotsiaalmeedias) ning toetusega seotud andmekandjatel.

Kultuurkapitali logo leiate meie koduleheküljelt alt paremast nurgast (ka kujundusfailid) ning samuti ülamenüüst "Meist" – logo. Kultuurkapitali logo peab kasutama kõikidel Eesti Kultuurkapitali poolt toetatud sündmustel/trükistel jms. Soovitame tutvuda ka logo kasutamise juhendiga. Suuremate ürituste tarbeks on võimalik laenutada kantseleist bännereid suurusega 1x2 meetrit.