Kertu Saks selgitas Postimehe intervjuus Kultuurkapitali nõukogu poolt vastu võetud raha jagamise kordade muudatusi


Raha jagamise kordade muudatused hakkavad kehtima juba alates selle aasta augustikuu taotlusvoorust, tähtaeg 23. august. Kõigi sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ning Avatud Eesti Raamatu (AER) ja Hieronymuse tõlkeprogrammide raha jagamise kordade muudatused Kulka.ee kodulehele lisatakse käesoleva nädala jooksul, 11. juuliks.

"Eelkõige puudutavad need muudatused seda, et enam ei saa üldjuhul
asutused/organisatsioonid küsida kellelegi teisele stipendiumi või loometöötoetust. Seda saab looja küsida iseendale. Sellega tagame, et inimene saab maksuvaba stipendiumi või loometöötoetuse tõesti üksnes isiklikuks loominguliseks arenguks või isikliku idee arendamiseks. Kui asutus soovib, et keegi teeks talle loometööd, siis sellesisuline taotlus peab olema projektitoetuse taotlus, kus asutus küsib ja maksab töö tasustamise summale lisaks riigile ka tööjõumaksud," selgitas Saks.


Väljavõte Postimehe intervjuust:

Ma saan aru, et kultuurkapital näeb praeguses raha jagamise korras probleemkohti?


Põhimõttelisemad muutused ongi tingitud sellest, et pikka aega on arutatud, kas loometöö on ka töö. Kui inimene teeb kunsti, kas ta siis teeb seda ainult iseendale või on see ka ikkagi selline töö, mille pealt peaks maksma tööjõumakse, et inimesel oleks sotsiaalsed garantiid.


Millal ja mida te muuta kavatsete?


Me tahame loomeinimesele teada anda, et kui ta taotleb loometoetust või stipendiumi, siis ta peab aru saama, et talle ei laiene sotsiaalsed garantiid. Kui sellele tööle, mida ta teeb, on tellija või kui ta teeb seda kellegi heaks, siis on meie soovitus teha taotlus projektitaotlusena ja lisada sinna käsitavasse raha hulka ka maksud, et saada sotsiaalseid garantiisid.

Valdkonna murekoht on, et kui nüüd projektitoetuste sisse arvutatakse ka maksud, siis jääb rahakott õhemaks ja ei saa enam nii palju toetusi.

Põhiline muudatus, mis hakkab olema läbiv, on see, et mõni asutus või organisatsioon ei saa enam küsida tulevikus stipendiumi ja loometöö toetust kellegi jaoks. Ehk kui ikkagi on asutus, organisatsioon, kes midagi teha tahab ja on tellinud mingi töö, siis see peab olema projektitoetuse taotlus, kus ta arvestab sisse ka maksud. Stipendiumi või loometoetust saab inimene küsida ainult iseendale. (Raha jagamise kordade muudatused hakkavad kehtima juba  alates selle aasta augustikuu taotlusvoorust, tähtaeg 23. august.

Ühesõnaga te annate soovituse, et küsige ka maksude maksmiseks raha?


Täpselt. Aga see ei tähenda seda, et kulka lõpetabki stippide ja loometoetuste andmise ära, see võimalus jääb alati avatuks ja on mõeldud enese täiendamiseks, mis ei ole kindlasti töö.

See tähendab, et sihtkapitalid ja maakondlikud eksperdigrupid peavad ka hakkama lepinguid sõlmides eelistama projektitaotlusi?


Otseselt seda eelist andma ei hakata. Aga valdkonna murekoht on, et kui nüüd projektitoetuste sisse arvutatakse ka maksud, siis jääb rahakott õhemaks ja ei saa enam nii palju toetusi. Jah, see võib nii olla ja see on meie eksperdikogude otsustada, kuidas nad neid toetusi annavad. Pigem tahame siin päevavalgele tuua ühe teise mure. Kas komisjonid soovivad toetusi anda loojale, et tal oleks ka sotsiaalsed garantiid, või toetada edasi väga suures mahus suuri riigi rahastatud institutsioone, kust kulka tahaks tegelikult hakata kokku tõmbama.

Kas ja kuidas mõjutab muudatus ka kulka rahakoti suurust?


See võibki tuua selle muutuse, et nendele suurte institutsioonide tegevustoetustele vaadatakse kriitilisemalt otsa ja mõeldakse, kas seda ei peaks andma kellelegi teisele. Meie valdkonnad on aktiivselt kõnelusi pidanud ministeeriumiga, et just näiteks riigi toetatud muuseumi eelarve võiks täies mahus olla ikkagi riigieelarves. Ja ütleme ausalt, riigieelarvelistel asutustel on natuke endal ka kohustus rääkida riigiga läbi, et kõik nende vajadused oleks kaetud.

Kuidas Eesti Kultuurkapital raha jagab?

Kultuurkapitalis jagavad raha kaheksa valdkondlikku sihtkapitali ja viisteist maakondlikku eksperdigruppi.

Sihtkapitalid ja maakondlikud eksperdigrupid jagavad toetusi neli korda aastas. 2020. aastal eraldati kokku 15,2 miljonit eurot.

Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, annetustest ja pärandustest, kultuurikapitali vara paigutamisest ja majandustegevusest saadavast tulust.


Autor: Henry-Laur Allik

Loe artiklit Postimehest

Seotud uudised:

ERR portaalis avaldatud  loomeliitude pöördumine: Kultuuriliidud soovivad kultuurkapitali stipendiumi tööga võrdsustamist

Kultuurkapitali nõukogu vastus kunstiinstitutsioonide ja loomeliitude esindajate pöördumisele


Maarin Ektermann: kulka vahenditest ei jätku enam terve kunstivälja toetamiseks

Err

Kultuurkapitali juht Kertu Saks, foto Kristi Heil.