Eralduse saaja on kohustatud esitama aruande projekti- või tegevustoetuse eesmärgi teostumise, tegelikult saadud tulude ja tehtud kulutuste kohta 60 kalendripäeva jooksul peale projekti teostumist või tegevustoetust saanud perioodi lõppemist.

Aruande esitamise tähtajaks peab olema projekti eesmärk täidetud ja kõik kulud tehtud.

Kultuurkapitali toetusest tehtud kulud tuleb välja maksta, st toetust ei saa jätta omale kulude katteks (sh tasudeks või honorariks) välja maksmata.

LEPINGU ANDMED

Eeltäidetud andmed vastavalt lepingule. Aruandevormil neid andmeid muuta ei saa.

TAOTLEJA ANDMED

Eeltäidetud andmed vastavalt lepingule. Aruandevormil neid andmeid muuta ei saa.

SISU KIRJELDUS

Veerus Tegelik tuleb anda ülevaade projekti teostumisest lähtuvalt taotluses kirjeldatust.

Kui taotluses kirjutasite oma plaanidest ning projekti eesmärkidest, siis aruandes palume samamoodi lahti kirjutada, kuidas planeeritud eesmärgid täitusid ning milline oli projekti lõpptulemus.

Meediakajastused ja muud lingid sisestage Lisaselgitused lahtrisse.

LISAD

Siia lisage ainult sisulist aruannet toetavad lisad (fotod, diplomid, helifailid jms).

Füüsilisi lisasid, nt helikandjaid, trükiseid jms (v.a tõlkeprogrammid) esitada ei ole vaja.

KULUDE ARUANNE

Kulude aruanne koosneb kahest veerust:

1)    Taotluse eelarve

Andmeid muuta ei saa. Kajastatud on taotluses esitatud kulude eelarve.

2)    Aruanne

Veerus Tegelikud kulud* tuleb ära näidata projekti kõik kulud, mitte ainult Kultuurkapitali toetusest tehtud kulud.

Näiteks: Kui täidate Rahvakultuuri sihtkapitalist saadud toetuse aruannet, aga olete samale projektile saanud toetust ka Järvamaa ekspertgrupilt, siis tuleb aruandes kajastada kogu projekti kulud (mitte ainult ühe rahastaja toetusest tehtud kulud).

Kuluridu kustutada ei ole võimalik, kui mõni kululiik ei teostunud, siis märkige veerus Aruanne  selle rea taha 0. Kui projekti käigus tuli kululiike juurde, siis lisage kulurida + Lisa rida.

sh. Kultuurkapitali toetusest* veerus näidake kulusid ainult Kultuurkapitalist saadud toetuste ulatuses.

sh. Kultuurkapitali toetusest* kuluridadele ei ole vaja lisada kuludokumente (arved, lepingud, maksekorraldused jms) v.a rahvariiete, instrumentide jms soetamise projektid.

Juriidiline isik peab pidama projekti kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Kulusid tõendavaid dokumente peavad juriidilised isikud säilitama 7 aastat, eraisikutel palume dokumente säilitada vähemalt 1 aasta.

Toetuse kasutamise finantskontrolli ei tehta kõikidele aruannetele vaid viiakse läbi pisteliselt  juhuvalimi alusel. Finantskontrolli läbiviimise kohta saadetakse vastav teavitus 90 päeva jooksul aruande esitamisest.  Finantskontrolli sattumisel tuleb dokumendid lisada vastava kulurea juurde

Nõuded kuludokumentidele:

• Alusdokumendid (arved, lepingud, palgalehed jms) peavad katma aruandes näidatud iga kulurea tegeliku kulu summa ning olema seotud toetuse eesmärgi täitmisega. Alusdokumendi kuupäev ei tohi olla hilisem, kui aruande esitamise tähtaeg.   
• Maksmist tõendavad dokumendid on maksekorraldus või pangakonto väljavõte. Kultuurkapital ei aktsepteeri üldjuhul kulusid, mis on välja makstud sularahas (v.a välismaal makstud ühekordsed kulud).
• Riigi raamatupidamise tugiteenuste kasutajad ei pea lisama maksekorraldusi , kui aruandele on lisatud SAP programmist väljavõte (BO aruanne).
  
• Kütusetšekkidele lisaks tuleb esitada sõidupäevik (sõidu eesmärk, marsruut, läbitud kilomeetreid ning kuupäevad, millal sõideti).
  
• Kütusetšekki ei ole vaja lisada, kui isikliku sõiduauto kasutamise eest on kulud hüvitatud vastavalt isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korrale.
  
• Töötasude juurde lisada palgaleht või TSD vorm, kus on kajastatud tasudelt arvestatud maksud.

Kui eralduse saaja eest on kulud tasunud keegi teine, tuleb lisada aruandele maksekorraldus, mis näitab, et toetuse saaja on hüvitanud tehtud kulud.

Näiteks: Mari Maasikas sai toetuse lennupiletite ostmiseks 200 eurot,  tema eest ostis lennupiletid ära aga Jüri Juurikas. Mari peab sellisel juhul aruande juurde esitama ka maksedokumendi, mis näitab, et ta on tasunud Jürile lennupiletite maksumuse.

Füüsilisele isikule eraldatud projektitoetuse korral ei ole aktsepteeritud tema poolt endale töötasu vm sarnase tasu kulude katmine.

Juriidilised isikud, kes on käibemaksukohustuslased ja kes arvestavad toetuse arvel tehtud kuludelt sisendkäibemaksu, esitavad aruandes kulud ilma käibemaksuta.

Kui toetuse arvel tehtud kuludelt sisendkäibemaksu ei arvestata, peab aruandes näitama kulud koos käibemaksuga ning selgitustes kinnitama, et aruandes näidatud kuludelt ei ole sisendkäibemaks maha arvestatud.

Eraisikud ja juriidilised isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased esitavad aruandes kulud koos käibemaksuga.

Lisaselgitused lahtrisse on võimalik kirjutada täiendavat informatsiooni aruande finantsosa kohta (vajadusel). Näiteks selgitused, kui eelarve kulurida muutus projekti käigus oluliselt vms oluline informatsioon, mis aitab aru saada kulude aruandest.

Võimalikud vead kulude aruande koostamisel

"sh Kultuurkapitali toetusest*" kulud kokku peavad võrduma "Rahastamine" lehel "Kultuurkapitali toetused kokku" miinus "Kasutamata toetus".

"sh Kultuurkapitali toetusest*"  kaetud kulud ei tohi ületada "Tegelikud kulud *" summat.

 

RAHASTAMINE

Rahastamise aruanne koosneb kahest veerust:

1) Planeeritud

Eeltäidetud andmeid muuta ei saa. Kajastatud on taotluses planeeritud rahastajad.

2) Tegelik

sektor a) Kultuurkapitali toetused

Eeltäidetud andmeid muuta ei saa. Vaikimisi näidatakse kõigi antud projektiga seotud toetused (v a nõukogu toetused). Lisage nõukogult saadud toetus lisareale + Lisa rida ning kirjutage selgituste lahtrisse lepingu number.

sektor b) Teised rahastajad

Planeeritud ridasid kustutada ei ole võimalik. Kui projekti käigus tuli rahastajaid juurde, siis lisage vastav rida + Lisa rida.

3) Kokkuvõtte read

Kultuurkapitali toetused + Teised rahastajad = Rahastamine kokku
Rahastamine kokku peab võrduma Kulud kokku + Kasutamata toetus
Kasutamata toetus tuleb tagastada enne aruande esitamist.

Toetuse saab tagastada Eesti Kultuurkapitali arvelduskontole EE932200221001191768 Swedbank või EE161010022026551006 AS SEB Pank või EE097700771000658244 LHV Pank. Selgitusse tuleb lisada tagastatud toetuse lepingu number.

Kui projekt ei teostu ja toetus jääb täies ulatuses kasutamata, siis aruannet esitama ei pea ning eralduse saaja peab välja makstud toetuse kohe tagastama.

Kui eralduse saaja ei ole tagastanud toetust on Kultuurkapitalil õigus leping üles ütelda ning esitada toetuse tagasimaksmise nõue.

Kui eralduse saaja ei tagasta tagasi nõutud toetust tähtaegselt, on Kultuurkapitalil õigus nõuda eralduse saajalt viivisintressi 7% toetuse summalt aastas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest.