Aastaauhindade põhižürii koosseisus Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:
PROOSA
Aliis
Aalmann „Kes aias“Mehis Heinsaar „Eesti keelde sukelduja“
Andrus Kasemaa „Minu kangelased“
Andrus Kivirähk „Eesti rahva uued jutud“
Eva Koff „Õhuskõndija“
Kairi Look „Tantsi tolm põrandast“
Martin Algus „Elektro“
Doris Kareva „Maast leitud, tuulde tõlgitud“
Berit Kaschan „Aprill“
Riste Sofie Käär „APS!“
Paavo Matsin „Baeri laulud“
Carolina Pihelgas „Ikka veel“
VABAAUHIND
„Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979“ – peatoimetaja Marin Laak, koostajad ja toimetajad Kanni Labi ja Tiina Saluvere
Jaan Aru „Aju vabadus“
Heneliis Notton „Tähed Agnesele“
Helga Nõu, Enn Nõu „Need meie väga vanad armastuskirjad“
Indrek Koff, Olena London „Ära oota midagi“
Lauri Sommer „Sugupuu“
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Mari Laan (esinaine), Kristjan Haljak ja Märt Väljataga valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Sigrid Tooming – Jon Fosse „Uus nimi“ ja Amalie Skram „Constance Ring“ tõlked norra keelest
Liisi Rünkla – J. A. Baker „Rabapistrik“ tõlge inglise keelest
Indrek Koff – Fernando Pessoa „Rahutuse raamat“ tõlge portugali keelest
Aet Varik – David Foster Wallace „Unustus“ ja Joseph Conrad „Lääne silme all“ tõlked inglise keelest
Mart Kuldkepp – „Noole-Oddi saaga“ tõlge vanaislandi keelest
Maarja Kangro – Ernst Jandl „Õnnesoov“ tõlge saksa keelest
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
Matthew Hyde – A. H. Tammsaare „When the Storm Fell Silent. Volume III of Truth and Justice“ („Tõde ja õigus“ III osa) tõlge inglise keelde
Adam Cullen – Lennart Meri „Silverwhite. The Journey to the Fallen Sun“ („Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“) tõlge inglise keelde
Guillaume Gibert – Nikolai Baturin „Cœur d’ourse“ („Karu süda“) tõlge prantsuse keelde
Maima Grīnberga – Karl Ristikivi „Dvēseļu nakts“ („Hingede öö“), Jaan Kaplinski „Viss ir brīnumains“ („Kõik on ime“), Joonas Sildre „Starp divām skaņām. Arvo Perta ceļš līdz savai skaņu valodai“ („Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist“) ja Kairi Look „Mazlietiņ liels“ („Natuke suur“) tõlked läti keelde
Danutė Sirijos Giraitė – Tõnu Õnnepalu „Paribio valstybė. Rojus“ („Piiririik. Paradiis“) ja Leelo Tungal „Draugė mergaitė“ („Seltsimees laps“) tõlked leedu keelde
Anna Sedláčková – Rein Raud „Smrt dokonalé věty“ („Täiusliku lause surm“) tõlge tšehhi keelde ja Maarja Kangro „Dete od stakla“ („Klaaslaps“) tõlge serbia
keelde
MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Margus Ott (esimees), Hasso Krull ja Katre Talviste valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlked:
Tiiu Hallap – John Searle „Vaim, keel ja ühiskond. Filosoofia reaalses maailmas“, John Losee „Ajalooline sissejuhatus teadusfilosoofiasse“ ja John McDowell „Vaim ja maailm“ tõlked inglise keelest
Krista Kallis – Paco Calvo ja Natalie Lawrence „Planta Sapiens. Taimede olemuse jälil“ tõlge inglise keelest
Mart Kangur – René Girard „Vägivald ja püha“ tõlge prantsuse keelest
Alari Purju – Thomas Robert Malthus „Essee rahvastiku printsiibist“ ja David Ricardo „Poliitilise ökonoomia ja maksustamise printsiibid“ tõlked inglise keelest
Kadri Raudsepp – Tsongkhapa „Virgumistee astmete suur traktaat“ tõlge tiibeti keelest
Henrik Sova – Ludwig Wittgenstein „Sinine ja pruun raamat“ tõlge inglise keelest
LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Mari Niitra (esinaine),
Helena Kostenok ja Karl-Martin Sinijärv valis auhinnale kandideerima järgmised
teosed:
Tiina Laanem „Seest siiruviiruline“, illustraator Tiiu KitsikPiret Raud „Tähtis kuju“
Anti Saar „Kajakad“, illustraator Anna Ring
Ulla Saar „Ita ja Piuks. Prillid“
Johanna Unt „Augustas päästab maailma“
Hugo Vaher „Nutivaba“
Näitekirjanduse auhinna žürii koosseisus Anu Tonts (esinaine), Tambet Kaugema ja Lauri Saaber valis auhinnale kandideerima aastatel 2023-2025 trükis ilmunud järgmised teosed:
Mehis Pihla „Rahamaa“ (Eesti Draamateater 2024), „Ükskord Liibanonis“ (Eesti Draamateater 2025)
Erki Aule „Ellujäämise tõenäosus“ („Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse seitse parimat“, Eesti Teatri Agentuur 2024)
Piret Jaaks „Lõpp“ („Tumeaine“, Fraas 2025)
Urmas Vadi „Sada grammi taevasina“ („Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“, Kolm Tarka 2025)
Margus Kasterpalu „Siuru sügis“ („Valhalla aeg. Luuleteatri teekond“, Go Group 2025)
Paavo Piik „Sammud“ (Eesti Draamateater 2025)
Eesti võõrkeelse kirjanduse auhinna žürii koosseisus Mikhail Trunin (esimees), Øyvind Rangøy ja Aija Sakova valis auhinnale kandideerima aastatel 2024-2025 ilmunud järgmised teosed:
Xavier Bouvet „Le bateau blanc“ („Valge laev“). Marseille: Le Bruit du monde, 2024Heidi Iivari „Meidän suvun miehet“ („Meie suguvõsa mehed“). Vantaa: Enostone, 2024
Sofia-Elizaveta Katkova „Tra il tendine d’Achille e la caviglia“ („Между ахиллесовым сухожилием и лодыжкой“; „Achilleuse kõõluse ja pahkluu vahel“). Francavilla Marittima: Macabor, 2025
Igor Kotjuh, Dmitri Kotjuh „Аркадия“ („Arkaadia“). Paide: Kite, 2024
Jelena Skulskaja „Шекспир и его призраки“ („Shakespeare’i kummitused“). Tallinn: Originaalne Keskus, 2025
Polina Tšerkassova „Море“ („Meri“), audioraamat. Tallinn, 2024; „Сказки гор“ („Mägede lood“), audioraamat. Tallinn, 2025
Esseistika- ja artikliauhinna žürii koosseisus Brita Melts (esinaine), Epp Annus ja Saara Liis Jõerand valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid:
Eve Annuk „Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023“
Janek Kraavi „Post. Esseesid nüüdiskultuurist“
Hasso Krull „Igavene taastulek“
Toomas Paul „Iga raamat avab uue akna. Valik mõtisklusi ja arvustusi raamatute maailmast“
Kadri Tüür „Kohustuslik kirjandus“
Livia Viitol „Kaks muusat. Väliseesti luuletaja Liidia Tuulse (1912–2012) elulugu, 1960. aastate päevik, kirjavahetused Bernard Kangro, Õie Fleigi ja Marie Underiga“
Tormi Ariva „Minevik, olevik, tulevik. Eesti ulmekirjanduse algus“, toetav tekst „Eesti ulme kuumad allikad“, saatesõna ulmeantoloogiale „Kuumad allikad“
Asko Lõhmus „Inimese ja looduse suhte mõtestamine esseistikas. Funktsionaalne vaade eesti esseistikale“
Mirjam Parve „Tõlkija koopas maheda lõvita. Heietus ungari vältelise heksameetri tõlkimisest Miklós Radnóti hilisluule näitel“
Aare Pilv „Esteet Visnapuu ja tema „loov rahvuslus““
Teele Pärn „Madis Kõivu hea tragöödia“
Märt Väljataga „Rütm ja eepos ehk millesse tõlkida Miltonit?“
Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2026, piduliku üleandmise korraldab koostöös Eesti Kultuurkapitaliga Eesti Kirjanike Liit.
Fotol Doris Kareva, pildistas Kaido Vainomaa