Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid

Kirjanduspreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil Kirjanike Maja musta laega saalis. Auhindade üleandmist algusega kell 18.00 saab otse vaadata  kultuur.err portaalis.

„Kirjanduse sihtkapitali kirjanduse aastaauhinnad on kirjandusinimeste jaoks vaieldamatult üks aasta suursündmusi,“ selgitas Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Maarja Vaino. „Juba nominendiks saamine ise on korralik tunnustus, arvestades, kui ohtralt meil igal aastal erinevaid teoseid ilmub. Mul on ka jätkuvalt hea meel, et kirjandusauhindade väljaandmine toimub emakeelepäeval, sest just ilukirjanduses ja esseistikas elab keel oma kõige mitmekülgsemat elu. Eestikeelne kirjandus on meie tõeline varaait," ütles Vaino.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2021. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Made Luiga (esimees), Leo Luks, Maia Tammjärv, Mihkel Kaevats ja Berit Petolai valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

PROOSA 

• Juta Kivimäe „Suur tuba“ (Varrak)
• Loone Ots „Armastus“ (Rahva Raamat)
• Dagmar Raudam „Paul“ (Dagmar Raudam)
• Peeter Sauter „Kana peni“ (Kirjanik OÜ) ja „Surm Bulgaarias. Kõik hinnas“ (Loomingu Raamatukogu)
• Mait Vaik „Simulatsioon“ (Puiestee)
• Tõnu Õnnepalu „Palk. Talvepäevik“ (Paradiis)

LUULE 

• Vahur Afanasjev  „Tuulevaiksed aastad“ (Vemsa / Tartu NAK)
• Martin Algus „paranemine“ (Puänt)
• Jüri Kolk „Hele täht“ (EKSA)
• Hasso Krull „Ava“ (Kaksikhammas)
• Mathura „Lahusolek“ (Allikaäärne)
• Natalja Nekramatnaja  „Sinine pojeng“ (Tuum)

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Hasso Krull (esimees), Malle Talvet ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

 

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE  

• Alari Allik - tõlge klassikalisest jaapani keelest, Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
• Maria Esko - tõlge prantsuse keelest, Virginie Despentes'i „Vernon Subutex 3“ (Varrak)
• Tiiu Kokla - tõlge soome keelest, Juha Hurme „Neem“ (Varrak)
• Tiiu Relve - tõlge saksa keelest, Peter Handke „Puuviljavaras ehk Ühe otsa reis sisemaale“ (Eesti Raamat)
• Triin Tael - tõlge inglise keelest, Richard Powersi „Ilmapuu“ (Varrak)
• Eva Velsker - tõlge taani keelest, Henrik Pontoppidani „Per Õnneseen“ (Eesti Raamat)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

• Guntars Godiņš - tõlked läti keelde: 

Ene Mihkelsoni „Torn“ („Tornis“, kirjastus Biedrība Latvijas Rakstnieku Savienība)

Kristiina Ehini „Kuu on mul veres“ („Mēness man asinīs“, koos Daila Ozolaga, kirjastus Zvaigzne ABC)

Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ („Ērms un feisbuks“, kirjastus Liels un mazs) ja „Puulased ja tohtlased“  („Kocenieki un tāsenieces“, kirjastus Pētergailis)

• Anna Michalczuk-Podlecki - tõlked poola keelde:

Piret Raua „Emma roosad asjad“ („Emma kocha różowy“) ja „Kõrv“ („Ucho“,  kirjastus Wydawnictwo Finebooks/Adamantan)

Anti Saare „Pärt ei oska saltot“ („Mati nie umie zrobić salta“), „Pärt ja ploomid“ („Mati i śliwki“), „Pärt ja viimane koogitükk“ („Mati i ostatni kawałek ciasta“), „Pärt läheb uuele ringile“ („Mati jedzie autobusem“) ja „Seisa siin, Pärt!“ („Stój tu Mati!“,  kirjastus Widnokrąg)

Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“ („Tilda i kurzołek“, kirjastus Widnokrąg) 

• Maximilian Murmann - tõlked saksa keelde:

Paavo Matsini „Gogoli disko“ („Gogols Disko“, kirjastus Homunculus)

Jaan Krossi „Vastutuulelaev“ („Gegenwindschiff“, koos Cornelius Hasselblattiga,  kirjasus Osburg Verlag) 

• Rami Saari - tõlge heebrea keelde:

„Mütse ja kindaid. Eesti kaasaegse luule antoloogia“ (כובעים וכפפות אסופת משוררים .אסטונים צעירים, kirjastus Carmel) 

• Anja Salokannel - tõlge soome keelde:

Jaan Kaplinski valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ („Ilta tuo takaisin kaiken“, koos Pauli Tapioga, kirjastus Parkko) 

• Ryoko Sekiguchi - tõlge jaapani keelde:

Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“ (蛇の言葉を話した男, kirjastus Kawade Shobo Sinsha)

 

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

 

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Peeter Müürsepp (esimees), Kaarina Rein ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmiste teoste tõlkijad 

• Märt Väljataga - David Hume'i „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“, David W. Hamlyni „Metafüüsika“ ja Bernard Williamsi „Eetika ja filosoofia piirid“ tõlked inglise keelest (EKSA)
• Mirjam Lepikult - Mircea Eliade'i „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ tõlge prantsuse keelest (Tartu Ülikooli Kirjastus)
• Simo Runnel - Pitirim Sorokini „Revolutsiooni sotsioloogia“ tõlge vene keelest (Ilmamaa) 
• Aare Pilv ja Enn Siimer - Mihhail Bahtini „Dostojevski poeetika probleemid“ tõlge vene keelest (Ilmamaa)
• Hendrik Lindepuu - Czesław Miłoszi „Ulro maa“ tõlge poola keelest (Hendrik Lindepuu kirjastus)
• Piret Kuusk - Albert Einsteini „Üldrelatiivsusteooria põhialus“ tõlge saksa keelest (Ilmamaa)

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

• Sandra Heidov „Minu robot“ (Varrak)  
• Kadri Hinrikus „Elevant“ (Tammerraamat)
• Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Hunt)
• Kristi Kangilaski „Suur rüütel“ (Päike ja Pilv)
• Indrek Koff „Kuhu lapsed said?“ (Härra Tee & proua Kohvi)
• Anti Saar „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“ (Kolm Elu)

ESSEISTIKA

 

• Jaak Jõerüüt „Tõde ja võim“ (EKSA)
• Jaan Kaplinski „Vaimu paik“ (Kaarnakivi Selts / Aadam ja Pojad)
• Triinu Pakk „Aja lood ja legendi sinepiiva“ (EKSA)
• Eve Pormeister „Näen, kuulan, tunnetan“ (EKSA)
• Rein Veidemann „Eesti kirjanduse mõte“ (Ilmamaa)

ARTIKLIAUHIND 

• Kalju Kruusa „Millises vormis jaapani luule eestindused on?“ („Tõlkija hääl IX“)
• Liina Lukas „Goethe luule imeallikas“ („Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles“ saatesõna)
• Inga Sapunjan „Vastuoluline kaasaajakujutus stalinismiaegses proosas. Koosoleku motiiv“ (Keel ja Kirjandus nr 4)
• Peeter Torop „Bahtini polüfooniatest“ (Mihhail Bahtini „Dostojevski poeetika probleemid” saatesõna)
• Märt Väljataga „Jaan Kaplinski luulest“ (Jaan Kaplinski „Valitud luuletused” saatesõna)

 

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND 

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Aurika Meimre (esimees), Silvi Salupere ja Nadežda Pšelovodova valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed. 

• Andrei Ivanov - romaan «Театр ужасов» („Õuduste teater“)
• Ekaterina Razina - laste luulekogumik «Если в гости ко мне придет слон» („Kui elevant tuleb mulle külla“)
• Ilja Prozorov - jutustuste kogumik «Тоска зелёная» („Roheline igavus“)
• Jelena Skulskaja - jutustused «Одинокая цапля по колена в океане» (Звезда), „Кто ты будешь такой?“ (Знамя)
• Larissa Joonas - luulekogumik «Пустоши флайтрадара» („Lennuradari tühikud“)
• Roman Leibov - luulekogumik „P.S.“