Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.
Mait Vaik, foto Kris Moor
„Alati on üllatav, kui palju raamatuid tegelikult ilmub ja lugejaid ootab. Proosateoseid ilmus üle 150, luulet üle 120 nimetuse. Proosas on kindlalt kanda kinnitanud reaalsete isikute belletriseeritud elulood, sel aastal leidus taolisi kümmekond. Varasematest aastatest ju ka näiteks Kiviräha “Sinine sarvedega loom” jpt. Võiks veel eristada traditsioonilist loojutustamist, mida tavatsetakse nimetada realismiks ja mingil viisil nihkes või üleloomulikuga põimitud maailmanägemist. Siin ei ole vahet, kas valitud vormiks on pikk või lühike tekst,“ ütles aastaauhindade luule ja proosa kategooriate žürii esimees Made Luiga.
Luiga sõnul on tugevaid tekste alati rohkem kui nominatsiooni mahub: „Võiks kaaluda ka nn longliste, saaks rohkem häid teoseid ära märkida, mitte ainult kurta, et see või teine kahjuks valituks ei osutunud, kuigi oleks väärinud“. Proosapreemia sai Mait Vaik teose „Simulatsioon“ eest ning luulepreemia Hasso Krull teose „Ava“ eest. „Mait Vaigu “Simulatsioonis” on esindatud mõlemad poolused. On gootilikku tumedust ja salapäraseid keldreid, on düstoopilist tulevikku, aga ka täiesti argiseid, mittemidagiütlevaid poodilonkimisi, kuigi lugude vorm on vaid mõttetöö fassaad. Vaik kirjeldab seda, mis toimub inimeste närvisüsteemis, kus kõik üksteisele risti vastukäivad impulsid kokku saavad: sellest kõigest sünnib kas tegu või tegematajätmine.
Luules oli olukord minu jaoks segasem, kaheldava väärtusega loetud kraami hulk lahjendas ja sogas tervikpildi ära. Ka žürii oli nominentide valikul erimeelsem kui proosas, mõne inimese isiklikud lemmikud ei mahtunudki TOP6 hulka. Hasso Krulli “Ava” on aga ilma mingi kahtluseta tippteos, milles on nii palju kihte ja tõlgendusviise, et ka väga erinevad lugejad leiavad sealt endale niidiotsa, mille abil Krulli semiosfääris seigelda,“ lisas Luiga.
Hasso Krull, foto Kris Moor
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Hasso Krull ütles, et tõlkeaasta oli külluslik. „Valikut tehes hindasime tõlke elavust, stiili nõtkust ja huumoritaju. Tänu sellele on keskaegne jaapani õukonnaelu korraga väga lähedale toodud. Kuigi kommentaare on rohkesti, jääb raamat rõõmuga loetavaks. Mõistagi arvestasime ka tõlkija nähtamatut tööd, mis klassikaliste tekstide puhul võib kesta paarkümmend aastat“. Preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde sai Alari Allik Sei Shōnagon`i teose „Padjamärkmed“ tõlke eest klassikalisest jaapani keelest.
Kategooria ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde laureaat on Anja Salokannel Jaan Kaplinski valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ („Ilta tuo takaisin kaiken“) tõlke eest soome keelde.
Alari Allik, foto Kris Moor
Mõttekirjanduse tõlke preemia laureaat on Märt Väljataga, kes tõlkis inglise keelest David Hume᾽i teose „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“, David W. Hamlyni teose „Metafüüsika“ ning Bernard Williamsi „Eetika ja filosoofia piirid“. Mõttekirjanduse žürii esimees Peeter Müürsepp ütles, et tõlgete puhul on rõõm nentida ilmunud raamatute suurt mitmekesisust. „Kaetud on paljud mõttekirjanduse alla liigitatavad valdkonnad ja tõlgitud on parasjagu suurest hulgast keeltest. Otsustasime žüriiga, et pöörame hindamisel tähelepanu vähem levinud keeltele, millest tõlkimine nõuab üldjuhul suuremat pingutust ja kindlasti peame silmas ka tõlkijate soolist tasakaalu. Laureaadiks valisime siiski inglise keelest tõlkinud mehe. Mis teha, kui ta on nii tubli ja viljakas tõlkija“.
Märt Väljataga, foto Kris Moor
Lastekirjanduse preemia
laureaat on Kätlin Kaldmaa teose „Lydia“ eest.
Lastekirjanduse žürii esimees Jaanus Kõuts ütles, et eelmise aasta Eesti lastekirjanduses torkab silma luuleraamatute vähesus, aga
üldises plaanis on pilt siiski rõõmustav, sest lisandus hulk suurepärasel
tasemel proosateoseid nii suurematele kui väiksematele lastele. "Kätlin Kaldmaa suudab oma raamatus „Lydia“ soojalt
ja meisterlikult tuua ärkamisaja suurkuju inimmõõtmeliseks, selliseks, mis
suhestub hästi lapse maailmaga".
Esseistika kategooria preemia sai Triinu Pakk teose „Aja lood ja legendi sinepiiva” eest. Esseistika- ja artikliauhinna žürii esimees Eneken Laanes: "Triinu Paku esseekogu peegeldab tema aastakümnete pikkust tööd oluliste ilu- ja ajalookirjanduse teoste eestindamisel ja arvustamisel saatjaks arusaam inimesest kui lugusid jutustavast loomast". Artikliauhind läks Peeter Toropile Mihhail Bahtini teose „Dostojevski poeetika probleemid” saatesõna „Bahtini polüfooniatest” eest. "Peeter Toropi saatesõna ühele olulisemale 20. sajandi kirjandusteaduslikule tekstile avab Bahtini Dostojevski uurimuse ja polüfoonilise romaani mõiste keerulist saamislugu ja tõlgendusi nii idas kui läänes," selgitas Laanes.
Venekeelse autori kirjandusauhinna laureaatideks on Andrei Ivanov romaaniga «Театр ужасов» („Õuduste teater“) ja Larissa Joonas luulekogumikuga «Пустоши флайтрадара» („Lennuradari tühikud“).
Fotod Kris Moor
Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 13. veebruaril, Kultuurkapitali preemiapäeval Katrin Välile valikkogu „Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021” eest ning elutööpreemia pälvis Lehte Hainsalu– kirjanikule ja publitsistile, kes on loonud rikkaliku ja mitmekesise loomingu varasalve, kust leiab teoseid nii täiskasvanuile kui lastele, nii proosat kui luulet. Südamliku ja sisuka inimesena on ta üle kuuekümne aasta ikka vaikselt ja meelekindlalt ajanud oma kirjaniku asja, poetades meie lugemislauale igal aastal paar raamatut.
Aastaauhindade laureaadid kuulutati välja ja auhinnad anti üle emakeelepäeval, 14. märtsil 2022
Palju õnne!
Preemiate žüriid olid koosseisus:
Luule ja proosa – Made Luiga (esimees), Leo Luks, Maia Tammjärv, Mihkel Kaevats ja Berit Petolai
Ilukirjanduslik tõlge – Hasso Krull (esimees), Malle Talvet ja Lauri Eesmaa
Mõttekirjanduse tõlge – Peeter Müürsepp (esimees),
Kaarina Rein ja Tõnu Tannberg
Lastekirjandus – Jaanus Kõuts (esimees),
Leelo Märjamaa ja Ulla Saar
Esseistika ja artikliauhind – Eneken Laanes (esimees),
Elle-Mari Talivee ja Indrek Ojam
Venekeelse autori kirjandusauhind – Aurika Meimre (esimees), Silvi Salupere ja Nadežda Ptšelovodova
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2021. a. aastaauhindade
põhižürii koosseisus Made Luiga (esimees), Leo Luks, Maia Tammjärv, Mihkel Kaevats ja Berit Petolai valis aastaauhinna laureaatideks
PROOSA
Mait Vaik “Simulatsioon” (Puiestee)
LUULE
Hasso Krull “Ava” (Kaksikhammas)
Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Hasso Krull (esimees), Malle Talvet ja Lauri Eesmaa valis aastaauhinna laureaatideks
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
Alari Allik - tõlge klassikalisest jaapani keelest:
Sei Shōnagon „Padjamärkmed“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus)
ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
Anja Salokannel - tõlge soome keelde:
Jaan Kaplinski valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ („Ilta tuo takaisin kaiken“, kirjastus Parkko)
MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE
Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Peeter Müürsepp (esimees), Kaarina Rein ja Tõnu Tannberg valis auhinna laureaadiks
Märt Väljataga - David Hume᾽i „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“, David W. Hamlyni „Metafüüsika“ ja Bernard Williamsi „Eetika ja filosoofia piirid“ tõlked inglise keelest (EKSA)
LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Kõuts (esimees), Leelo Märjamaa ja Ulla Saar valis aastaauhinna laureaadiks
Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (Hunt)
ESSEISTIKA
Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Eneken Laanes (esimees), Elle-Mari Talivee ja Indrek Ojam valis aastaauhinna laureaatideks
Triinu Pakk „Aja lood ja legendi sinepiiva” (EKSA)
ARTIKLIAUHIND
Peeter Torop „Bahtini polüfooniatest” (Mihhail Bahtini „Dostojevski poeetika probleemid” saatesõna)
VENEKEELSE KIRJANDUSE AUHIND
Venekeelse kirjanduse auhinna žürii koosseisus Aurika Meimre (esimees), Silvi Salupere ja Nadežda Ptšelovodova valis aastaauhinna laureaatideks
Andrei Ivanov - romaan «Театр ужасов» /„Õuduste teater“/
Larissa Joonas - luulekogumik «Пустоши флайтрадара» /„Lennuradari tühikud“/
Auhinnatseremooniat saab järele vaadata siit
ERR
Postimees
Galerii / Õhtuleht
Galerii / Päevaleht
Hasso Krull / Postimees
Sirp/ Mait Vaik
Sirp / Kas naised ei oska enam luuletada