Uudised

Oleski sõnul sai otsustavaks teoste kunstiline tase, teksti tihedus ja täpsus ning stiili kandvus ja veenvus. Luulepreemia saab Tõnis Vilu teose „Tundekasvatus“ eest ning proosapreemia Mudlum teose „Mitte ainult minu tädi Ellen“ eest. „Tõnis Vilu luule on isiklik ja traagiline, samas keskendunud ja ühiskondlikult aktuaalne. Mudlumi teos on ühelt poolt hirmutavalt isiklik, kuid samas on see ka üldine lugu meie kodudest, esivanematest, peredest ja mälestustest, mis võib eri viisil puudutada paljusid,“ lisas Olesk.

Preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde saab Triinu Tamm Patrick Deville’i teose „Katk ja koolera“ ning Nancy Hustoni teose „Ingli märk“ tõlgete eest prantsuse keelest. Sooviku sõnul tõsteti Triinu Tamme puhul esile tema julgust valida ning oskust veenvalt ja nõtkelt vahendada nõudlikke ja eripalgelisi prantsuse keeles kirjutavaid nüüdisautoreid.

Kategooria ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde laureaat on Jouko Vanhanen Jaan Krossi „Maailma avastamise“ („Maailman löytäminen“) ja „Taevakivi“ („Taivaankivi“) tõlgete eest soome keelde. „Jouko Vanhanen on väga teenekas tõlkija, kelle vahendusel on soome keelde jõudnud hulgaliselt Jaan Krossi, aga ka Jan Kausi, Mihkel Muti ja mitmete teiste eesti kirjanike ning ühiskonnategelaste teoseid. Tema Jaan Krossi juubeliaastal ilmunud tõlgetega on soome keelde vahendatud kogu Krossi kaanon,“ ütles žürii esimees Ene-Reet Soovik.

Esseistika- ja artikliauhinna žürii esimees Tiit Hennoste ütles, et selles kategoorias paistab välja kolm tendentsi. Esiteks, puhast kirjandusteadust on jäänud väheseks. Üha enam ilmub väga laiu valdkondi haaravaid tekste ja autorikogumikke. Teemad ulatuvad poliitikast kirjanduseni, kirjutusviisid positivismist filosoofiani, žanrid kõiguvad essee, ilukirjanduse, reisikirja, mälestuste jm vahel. Teiseks, väga vähe leidub monograafiaid ning temaatilisi ühiskogumikke. Kolmandaks on tegijad suuresti erinevad – esseede maailmas valitsevad klassikud ja vanad tegijad, artiklite hulgas doktorandid. 

Esseistika kategooria preemia saab Jaan Kaplinski teose eest „Eesti, estoranto ja teised keeled“. „See raamat on juba sündides klassika. Siit leiab Kaplinski keelefilosoofia ja estorantoga võitlemise läbi aastakümnete, mille tuumaks on vajadus jääda iseendaks,“ ütles Hennoste.

Artikliauhind läheb Elle-Mari Taliveele Keeles ja Kirjanduses (2020, nr 6) avaldatud artikli eest „Ühistransport eesti kirjanduses“. „Hästi loetavalt ja huvitavalt kirjutatud artikkel räägib meie kõigi eluga tihedalt seotud ning põneval teemal, avades meile transpordi ja linnade sotsiaalsust ja poeesiat,“ kommenteeris Hennoste.

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii esimees Ekaterina Velmezova ütles, et 2020. aastal võib uueks pidada suundumust kiirelt reageerida praegustele sündmustele ja kajastada neid kirjanduses kohe. „Kogu inimkonnale imelik aasta 2020 kajastus ilukirjanduses väga kiiresti,“ ütles Velmezova. Selle kategooria laureaatideks on Igor Kotjuh teosega „The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки“ („The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed“) ning Jelena Skulskaja teostega „Мой ненаглядный друг“ („Mu armas sõber“) ja „После четвертого сюжета“ („Pärast neljandat süžeed“), mis ilmusid ajakirjas Zvezda (2020, nr 6 ja 8). „Otsustavaks sai see, mis žürii arvates määras teoste väärtuse ja nende erinevuse kõigist teistest. See oli poeetiline vastus aktuaalsetele sündmustele (ajaga kooskõlas olemine Igor Kotjuhi luulekogu puhul) ja erinevate kirjandusžanrite (novell ja essee) meisterlik valdamine (Jelena Skulskaja teostes),“ ütles Velmezova.