Kirjanduse aastapreemiate põhižürii valis aastaauhindadele kandideerima viies kategoorias 30 teost. Žürii esimees Märt Väljataga ütles, et sel aastal otsustati ülesanded ära jagada nii, et proosa üle otsustab Märt Väljataga, luule üle Katrin Hallas, draama üle Ene Paaver ning essee- ja vabaauhinna annavad kahepeale välja Janika Kronberg ja Mihkel Kunnus. „2019. aasta kirjandustoodang oli mitmekesine, sisaldades meistriteoseid niihästi kirjandusveteranidelt, loomejõu tipul autoritelt nagu ka algajatelt,” lisas Väljataga. 

PROOSA

  • Mart Kivastik „Taevatrepp“
  • Susan Luitsalu „Ka naabrid nutavad“
  • Margit Lõhmus „Sterne: Jutud 2002–2019“
  • Mudlum „Poola poisid“
  • Kaur Riismaa „Väike Ferdinand“
  • Peedu Saar „Mailased“ 

LUULE

  • Piret Bristol „Lilled Vabakal“
  • Mihkel Kaevats „Võpatus“
  • Maarja Kangro „Tuul“
  • Timo Maran „Metsloomatruudus“
  • Carolina Pihelgas „Valgus kivi sees“
  • Maarja Pärtna „Vivaarium“

ESSEISTIKA

  • Doris Kareva „Terendused“
  • Vallo Kepp „Üheksa arbujat“
  • Sirje Kiin „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus“
  • Rebekka Lotman „Eesti sonett“
  • Mihkel Mutt „Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates“
  • Linnar Priimägi „Luule ja tõde“

VABAAUHIND

  • Andrei Hvostov „Kirjad Maarale“
  • Mart Juur – tegevus kirjanduse populariseerijana meedias
  • Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed“
  • Piret Kuusk „Aegruum“
  • Margus Laidre „Aja lugu ja inimese aeg“
  • Juhani Salokannel „Noore Eesti südametunnistus“ (tlk. Piret Saluri)

NÄITEKIRJANDUS

  • Kai Aareleid „Linnade põletamine”
  • Julia Aug „Minu Eesti vanaema“
  • Ott Kilusk „Kirvetüü“
  • Eva Koff ja Indrek Koff „Tagasi“
  • Karl Koppelmaa „sest meid on õpetatud madusid kartma“
  • Paavo Piik, Getter Meresmaa, Teele Pärn, Sander Rebane, Martin Tikk „Gesamtkunstwerk“

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii liikmed Kristiina Ross, Leena Tomasberg ja Olavi Teppan nomineerisid aastaauhindadele kahes kategoorias 12 teost.

„2019. aasta oli eesti tõlkekirjandusele hea aasta kas või juba seepärast, et võimsalt alustas uus väärtkirjanduse tõlkesari Hieronymus. Aga väga häid tõlkeid ilmus ka väljaspool seda sarja. Žürii püüdis sõeluda välja tõlked, mille originaal tundus keeleliselt pingestatud ja mis sama keelepinget ka eesti keeles tajutavaks teevad. Neid sai üsna üksmeelsel valikul kokku veidi üle tosina. Lõpliku kuuiku kindlakstegemine enam nii lihtne ei olnud. Endastmõistetavalt jäid sõelale eriti pöörase keelega raamatute kirkad tõlked, keerulisem oli valida nende hulgast, mille mitte nii silmatorkavalt eksperimenteerivat keelt on lihtsalt hästi tõlgitud,“ selgitas žürii valikuid esimees Kristiina Ross.

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

  • Heli Allik – Louis-Ferdinand Céline „Surm järelmaksuga“, tõlge prantsuse keelest
  • Kadri Jaanits – Katja Kettu „Rose on kadunud“, tõlge soome keelest
  • Siiri Kolka – László Krasznahorkai „Saatana tango“, tõlge ungari keelest
  • Carolina Pihelgas – Pablo Neruda „Armastusluuletused“, tõlge hispaania keelest
  • Mati Sirkel – Hermann Broch „Kuutõbised“, tõlge saksa keelest
  • Aet Varik – David Foster Wallace „Teatavate piiride poorsusest“; Julian Barnes „Aja müra“; Kazuo Ishiguro „Kui me olime orvud“, tõlked inglise keelest

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

  • Birgita Bonde Hansen – Mihkel Mutt „Vi der skal dø hilser dig“ (Eesti ümberlõikaja) ja Paavo Matsin „Gogol disko“ (Gogoli disko), tõlked taani keelde
  • Danutė Sirijos Giraitė – A. H. Tammsaare „Tiesa ir teisingumas IV“ (Tõde ja õigus IV), tõlge leedu keelde
  • Maima Grīnberga – Rein Raud „Rekonstrukcija“ (Rekonstruktsioon) ja Jaan Undusk „Ceļojums, vārdā Spānja“ (Teekond Hispaania), tõlked läti keelde
  • Maximilian Murmann – Karl Ristikivi „Die Nacht der Seelen“ (Hingede öö), tõlge saksa keelde
  • Frans van Nes – Jaan Kross „Strijd om de stad“ (Rakvere romaan), tõlge hollandi keelde
  • Vera Prohhorova – Vahur Afanasjev „Serafima i Bogdan“ (Serafima ja Bogdan), tõlge vene keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Tiiu Hallap nentis, et nominentide valimine ei olnud lihtne ülesanne. „Eesti keelde jõudis 2019. aastal tosin olulist teost. Nende seas on niihästi kahe tuhande aasta vanuseid, keskaegseid kui 18. ja 20. sajandist pärit tekste. Mõni tõlkepreemia kandidaat oli kohe ilmne, teiste valimine nõudis rohkem arutamist,“ ütles Hallap. Žüriisse kuulusid veel Amar Annus ja Toomas Rosin.

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

  • Kristjan Haljak – A. Breton „Sürrealismi manifestid“
  • Martti Kalda – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
  • Kalle Kasemaa – M. de Leon, J. Gikatilla „Püha seekel. Kiri pühadusest. Mehe vahekord naisega“
  • Laurits Leedjärv – H. Reichenbach „Aja suund“
  • Mirjam Lepikult – M. Merleau-Ponty „Taju fenomenoloogia“
  • Krista Räni – J. G. Herder „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“

Lastekirjanduse žürii otsus seevastu vormus kiiresti ja üksmeelselt. „Mullu ilmus algupärase lastele ja noortele mõeldud ilukirjanduse esmatrükke veidi üle saja nimetuse. Nende seas leidus tavapäraselt väga vähe luuleraamatuid, napilt noorteraamatuid, palju kauneid, samas sisukaid pildiraamatuid ja juturaamatuid igale eale. Terade kõrval ilmub ka palju sõklaid, kuid üldpilt on rõõmustavalt mitmekesine ja heatasemeline ning meie kuus nominenti annavad sellest hea läbilõike,“ põhjendas žürii valikut esimees Krista Kumberg. Žüriisse kuulusid veel Anu Kehman ja Priit Põhjala.

LASTEKIRJANDUS

  • Andrus Kivirähk „Tont ja Facebook“
  • Hasso Krull „Kurja kala kohvik“
  • Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“
  • Ilmar Tomusk „Kõrvalised isikud“
  • Jaanus Vaiksoo „King nr 39“
  • Aidi Vallik „Seebu maailm“

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii esimehe Marina Tervoneni sõnul toimus möödunud aastal omapärane põlvkondade vahetus. „Need keskealised meeskirjanikud, keda me oleme harjunud pidama peamiseks jõuks... vaikisid, see-eest ilmutasid ennast nn veteranid, mõned isegi väga üllatavalt. Muidugi, nominentide nimekirjas leidus koht ka paljutõotavale debütandile. Valida ei olnud eriti raske, sest professionaalsus on alati kõige ees,“ selgitas Tervonen. Žüriisse kuulusid ka Kalle Käsper ja Tatjana Kuzovkina.

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

  • Ljudmilla Gluškovskaja „Печаль моя светла“/„Mu kurbus on hele“
  • Larissa Joonas „Мировое словесное электричество“/„Maailma suusõnaline elekter“
  • Andrei Anissimov „Европейское танго“/„Euroopa tango“
  • Ilja Prozorov „P.S“
  • Boris Tuch – Eesti teatrite tegevuse kirjanduslik kajastamine ajakirjas „Tallinn“ ja esseekogumikes
  • Nelli Melts – rohkem kui 30-aastane tegevus venekeelse kirjanduse valdkonnas ja luulekogu „Я не стихи пишу…“/„Ma ei kirjuta luuletusi…“

Artikliauhinna žürii koosseisus Mart Velsker, Brita Melts ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima kuus artiklit. „Kirjandust käsitlevaid eestikeelseid artikleid ilmub endiselt palju ning nende hulgas on tunnustust väärivaid töid rohkem kui võimalusi nomineerimiseks. Suur osa on teadusliku kallakuga artiklid, aga nende kõrval on ka mõned sellised, mis annavad põhjust kinnitada, et vaba esseistlik vaim ei ole eesti kultuurist päriselt kadunud. Kõiki nomineerituid iseloomustab põhjalik süvenemine materjali, keskendunud mõtlemine ja uute vaatenurkade leidmine. Teemad vahelduvad kirjandusklassikast kaasaegse loominguni ja eesti kirjandusest maailmakirjanduseni,“ põhjendas žürii otsust esimees Mart Velsker.

ARTIKLIAUHIND

  • Eero Epner „Üksinduse tumenev paratamatus“ – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“ saatesõna
  • Kristjan Haljak „Ilmne ja okultne reaalsus“ – André Bretoni raamatu „Sürrealismi manifestid“ saatesõna
  • Hasso Krull „Uuspaganlik Vanapagan. August Kitzbergi „Maimu” kui ajalooline romaan ja mütograafiline essee“. Keel ja Kirjandus 5/2019
  • Agnes Neier ja Joosep Susi „Verbaalse ja visuaalse dialoog. Sissejuhatus lüürilise luule ja foto vastastikmõjusse“. Keel ja Kirjandus 6/2019
  • Johanna Ross „Osta „Rusikad“ ja sa ei saa nõukogude tsensuurist just eriti palju teada!“. Vikerkaar 6/2019
  • Ene-Reet Soovik „Rebenenud linn. II maailmasõja linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-tsükli kolmes viimases romaanis“. Methis 24/2019