Auhindade üleandmist sai otse jälgida Kanal 2 ja Postimehe telesaates "Spordiaasta Tähed 2022". Intervjuusid laureaatidega saab vaadata SIIT


Mallika Koel –  paraspordi arendaja – Eesti Paralümpiakomitee üks asutajaliige, kes on suure osa oma elust pühendanud paraspordi arendamisele Eestis ning andnud väärtusliku panuse mitmete puudega inimeste ühiskonda integreerimisel ning nende elukvaliteedi parendamisel läbi spordi ja liikumisharrastuse. Aidanud mitmeid parasportlasi tiitlivõistlustele, lisaks töötab siiani Tallinna Tondi Koolis, õpetades järgmisi põlvkondi puudega lapsi liikuma ning liikumisest rõõmu tundma.
(Foto Eesti Paralümpiakomitee kogu)

 

Rein Pedaja – Eesti laskesuusatamise raudvara – pikaaegne Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonitreenerite kogu liige, hinnatud treener ja pedagoog. Tema käe all on sajad noored leidnud tee spordi ja laskesuusatamise juurde, kümned tema õpilased on esindanud Eestit laskesuusatamise tippvõistlustel, seejuures on seitse tema juhendatavat jõudnud olümpiamängudele. Pedaja panus Eesti laskesuusatamise arengusse on väga suur ning ka praegu jätkab ta mentori ja juhendajana nii spordiklubi kui alaliidu juures tegutsedes.

Fotol Rein Pedaja koos Indrek Tobrelutsu ja Roland Lessinguga. Foto autor Assar Jõepera

 

Ahto Paavo –mälestuse jäädvustaja – endine kergejõustiklane ja suur spordientusiast, kelle tegevus Heino Lipu mälestuse jäädvustamisel on olnud hindamatu väärtusega. 2022. aasta suve hakul, kui möödus sada aastat Virumaalt sirgunud kergejõustiklase, omaaegse Euroopa parima kuulitõukaja ning maailma parima kümnevõistleja Heino Lipu sünnist, avati Maidla mõisa ees Lipu pronksskulptuur. Paavo initsiatiivil on alates 2009. aastast igal aastal toimunud rahvusvahelised Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes.

Foto Matti Kämärä  

Laine Rokk – Raplamaa koolispordi- ja spordiema – Rapla maakonna kauaaegne koolispordi eestvedaja ning spordivõistluste organiseerija ja läbiviija. 45 tööaasta jooksul on ta organiseerinud tuhandeid võistlusi Rapla maakonna lastele ja noortele. Oma entusiasmiga on ta võistluste organiseerimisse kaasa haaranud paljud meie maakonna kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid. Tegutsenud ise aktiivselt kohtunikuna, teinud koostööd mitmete Eesti spordialaliitudega, olnud aastakümneid maakonna täiskasvanute võistluste läbiviimisel peasekretärina suve - ja talimängudel ning viinud edukalt läbi ka vabariiklikke suurvõistlusi. Koolisport tema silmis on üheks aluse panijaks inimese edaspidisele sportlikule tegevusele.

Foto erakogu

 

Kert Varik –ajaloolise saavutuseni jõudnud motosportlane – tegi külgvankrite motokrossi MM-sarjas koos soomlasest korvipoisi Lari Kunnasega hõbemedalit võites Eesti motospordi ajalugu, MM-hõbe on kõrgeim saavutus, milleni Eesti mootorrattasportlased kunagi on jõudnud. Ta on esimene eestlane, kes võitnud külgkorvide MM-etapi ning esimene eestlane, kes hoidnud kaks etappi järjest MM-sarja liidri punast numbriplaati. Varik on võtnud oma edasise karjääri südameasjaks noorte külgkorvi krossisõitjate nõustamise ja toetamise.

 

Eesti Uisuliit –kolme tiitlivõistluse korraldamine – Eesti pidi algselt 2022. aasta jaanuaris võõrustama vaid iluuisutamise Euroopa meistrivõistlusi, aga kui Hiina loobus koroonaviiruse tõttu Aasia, Ameerika, Okeaania ja Aafrika tippiluuisutajatele mõeldud nelja kontinendi meistrivõistlustest, andis Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) ka selle suurvõistluse korraldusõiguse Eestile ehk Tallinn võõrustas kahel nädalal järjest tiitlivõistlusi. Seejuures selgusid nelja kontinendi meistrid esimest ja tõenäoliselt ka viimast korda Euroopas. Kahele lisandus aga ka kolmas, kui Bulgaaria polnud võimeline korraldama juunioride maailmameistrivõistlusied ja Eesti võttis ka need võistlused enda kanda.

Fotod Ken Mürk


Kaili Kukumägi –kauaaegne Tallinna linna spordivaldkonna juht – tegeleb noortespordi, tippspordi- ja liikumisharrastuse teemadega, tema tegevusel on väga laiaulatuslik mõju. Eesti suurima omavalitsuse spordijuhina koordineerib ta näiteks enam kui 22 000 Tallinna noorele suunatud sporditegevuse toetusi ja korraldab ligi 300 spordisündmusele toetuse määramist. Lisaks viib regulaarselt läbi erinevaid liikumisharrastuse kampaaniad jm ülelinnalisi tegevusi (spordihommik, tasuta suvetreeningud, orienteerumine linnaruumis, Tallinna parimate sportlaste tunnustusürituse Tallinna Spordigala korraldamine). 2022. aastal oli muude tegevuste kõrval oluline osaline edukaks kujunenud Tallinna linna kandideerimisprotsessis „Tallinn Euroopa Spordipealinn 2025“.

Foto Erlend Śtaub

Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali 2022. aasta peapreemia ja elutööpreemia antakse üle Kultuurkapitali preemiapäeval 8. veebruaril 2023.