Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid

9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.


„Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades," ütles kultuuriminister Heidy Purga.


Peapreemiad 2023


Arhitektuuri valdkond

Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar – Põltsamaa loss.


Audiovisuaalse kunsti valdkond

Anna Hints ja Marianne Ostrat – aasta film „Savvusanna sõsarad“.


Helikunsti valdkond

Toomas Siitan – erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda.


Kehakultuuri ja spordi valdkond

Henn Pärn – asendamatu eestvedaja. Tallinna Spordiveteranide koondise juht, kes korraldab kokkusaamisi ja võistlusi. Üks Eesti spordisangarite mälestuse hoidjatest ja sadadel mõõduvõttudel kohtunikuna tegutsenud riigi- ja spordimees. Tema sõnad ja isiklik eeskuju kinnitavad, et sport ja liikumine terve elukaare jooksul toob rõõmu ja hea tervise.

Kirjanduse valdkond

Viivi Luik – pikaaegne eesti kirjanduse kõrgtaseme hoidja, kelle autoriraamat „Kuldne kroon“ ühendab üldise ja isikliku, dokumentaalse ja fiktsionaalse, esindades säravat elegantset stiili ja filosoofilist sisu.

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste – totaalse enesesse haarava installatsiooni „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ eest, mille idee, materiaalne kihilisus ja mastaapsus panid vaataja kahtlema isiklike tajude tõeluses. Enneolematu ruuminihke korraldamine väikeses galeriiruumis, selle muutmine hoomamatult mitmetasandiliseks ekspositsiooniks.


Näitekunsti valdkond

Vaba Lava – rahvusvahelise Vabaduse teatrifestivali korraldamise eest Narvas.

Rahvakultuuri valdkond

Eesti Pärimusmuusika Keskus – Viljandi pärimusmuusika festivali 30 aasta pikkuse korraldamise ning Eesti muusikalise emakeele väärtustamise ja järeltulevatele põlvedele edasiandmise eest.


Elutööpreemiad 2023


Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumikultuuri järjepideva uuendamise eest.

Priit Vaher – pikaajalise ja erakordse panuse eest Eesti filmi.

René Eespere – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.

Ly Seppel-Ehin – muljetavaldavalt laiahaardelise, kaaluka ja keeletundliku loomingu eest kirjaniku ja ilukirjanduse tõlkijana türgi, vana-türgi, usbeki, vana-usbeki, kirgiisi, türkmeeni, kasahhi, vene, soome ja inglise keelest.

Enn Sellik – ületamatu rekordimees. Kahekordne olümpiafinalist, kes ei võitnud küll suuri medaleid, kuid andis tervele põlvkonnale usu ja lootuse, et Eesti mehel on võimalik jõuda jooksualal maailma tippu isegi siis, kui tuleb võidelda jäiga süsteemiga. Tema Eesti rekordid on püsinud purunematuna üle nelja aastakümne. Sportlastee järgseltki on ta panustanud jooksualade arendamisse, tema juhendamisel on sirgunud ja jätkuvalt sirguvad Eesti kestvusjooksu parimad.

Mare Mikof – kunstnik, kes on üle 50 aasta otsinud ideaalset, harmoonilist vormi, kelle teoseid on Eesti ja välismaa muuseumides, galeriides ja kollektsioonides, parkides, koolides ja linnaväljakutel, presidendilossis ja rahvusraamatukogus. Tema raugematu uudishimu ja loomeind ei ilmuta väsimuse märke ning ta on endiselt looja, kes „ikka kipub kestast välja”, nagu kirjutas Reet Varblane.

Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.

Toivo Luhats – Eesti laste esimese folklooriansambli „Piibarid“ asutamise ja juhtimise, pikaaegse rahvamuusika õpetamise, noorte pillimängule ärgitamise ja mitmete põlvkondade pärimuse juurde toomise eest. Preemia antakse välja postuumselt.


Sihtkapitalide aastapreemiad


Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023

Rainer Sarnet – aasta mängufilm „Nähtamatu võitlus“

Liis Nimik ja Edina Csüllög – aasta dokumentaalfilm „Päikeseaeg“

Lucija Mrzljak ja Morten Tšinakov – aasta animafilm „Eeva“

Eeva Mägi – aasta debüüt: mängufilm „Mo Mamma“

Eva Koldits – aasta näitlejanna mängufilmis „Mo Mamma“

Helena Lotman – aasta näitlejanna mängufilmis „Mo Mamma“

Ursel Tilk – aasta näitleja mängufilmis „Nähtamatu võitlus“

Ants Tammik – aasta operaator: dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“

Jaagup Roomet – aasta kunstnik: mängufilm „Nähtamatu võitlus“

Raimo Jõerand ja Meelis Arulepp – eripreemia dokumentaalfilmi „Gorikaturist“ eest

Heiki Luts, Marko Post ja Andres Kluge – Frost FXi meeskonna pikaajaline viljakas töö eriefektide valdkonnas


Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023

 

Jaan Luik ning kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger – Jaan Luige näituse „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger. Üle nelja aastakümne kestnud loometöö stiilne ja mõjus kokkuvõte nii näituse kui ka monograafiana. Haarav põlvkondadevaheline dialoog, mis proovib mõtestada skulptuuri arengut Eestis Jaan Luige näitel.

Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson – näituse „Läbi su silmaterade musta kuru” eest KUMU suures saalis. Näitus oli suurepärane ruumiline tervik, mis demonstreeris, kuidas tuua kunstiajalooliselt väärikad graafikateosed kaasaega, järjestada nad temaatiliselt nii, et esile tuleb see, kuidas teoste autorid tegelesid juba enam kui neli aastakümmet tagasi teemadega, mis on relevantsemad kui kunagi varem – keskkond, keha, elamine naise ja emana, lähedus, hool ja intiimsus. Kunsti kogumise, säilitamise ja uuesti kontekstualiseerimise väärtus on harva nõnda mõjuvalt avalikkusele nähtav kui sellel näitusel.

Kärt Ojavee – teadustöö ja kunsti sulandamise eest veenvaks tsükliks, mis väljendus nelja mahuka uudisteose ja näituse „Nanomaterjal nr. 399“ valmimises 2023. aastal. Ta tõi materjalikunsti uuele skaalale, põimides uuenduslikku teadustööd aine algtasandist inspireeritud kiupõhise loomepraktikaga. Tal on oskus avada laiemale ringile nanotehnoloogia keerukuse kõrval ka käsitletavate materjalide käitumist, väärtusi, poeetikat ja ajaloolisi seoseid.

Ranno Ait töö eest vabakutselise graafilise disainerina, rõhutades tema panust kunstisektorisse, eriti ekraani- ja trükimeedia alal. Loodud veebilehtede, plakatite, raamatukujunduste ja visuaalsete identiteetide kaudu on ta näidanud oma võimet teenindada just kaasaegse kunsti valdkonda. Aastal 2023 paistsid silma EKMi „Kestliku näituse mudeli“ veebileht ja kolme muuseumi projekti „Uneversum“ graafiline disain, mis näitavad tema oskust ühendada esteetika funktsionaalsusega.

Toomas Kalve – 45-aastase järjepideva loometegevuse eest, millest võis analoogfotograafiale pühendatud teema-aasta programmis Fotomuuseumis retrospektiivnäitusel ülevaate saada. Tal on silma ja vaimukust vana plaatkaameraga topised ellu äratada ja pori glamuriseerida. Vanade fotograafiliste tehnoloogiate ja detailse käsitöö abil komponeerib ja kadreerib ta maailmu, kus põimuvad minevik ja kaasaeg.

Angela Maasalu – installatiivselt tervikliku isikunäituse „Klaasist südamega narr” eest Tartu Kunstimajas. Näitus  oli samaaegselt nii helge ja hõljuv kui tume ja raskepärane. Ometi demonstreeris näitus ennekõike autori pühendumist maalimisele, sest iga groteskne või sürreaalne misanstseen oli lahendatud vaid maalikunstile omaste vahenditega – ekspressiivse pintslilöögi, materjalide valiku ja läbitunnetatud tonaalsusega. Näitusel ilmnes selgelt, et figuratiivsel ja ekspressionistlikul maalil on veel nii mõndagi öelda äreva kaasaja kohta.

Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste – pikaajalise panuse eest professionaalsete vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest kõnelemisel. Nende järjepidev töö väga erinevatel tasanditel, alates meediasuhtlusest ja suurtest koordineeritud kampaaniatest ning lõpetades väsimatu probleemitõstatamise ja töögruppide algatamisega, on aidanud kaasa sellele, et loomeinimeste ja eelkõige kunstnike hääl ning nende professionaalsed vajadused oleksid paremini esindatud ja kuuldud. See omakorda aitab kaasa kunstisektori jätkusuutlikkusele ja mitmekesisusele ja rõhutab kultuuri ja loovuse olulisust meie igapäevaelus.

 

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2023

 

LendTeater – harrastusteatri aastapreemia suure panuse eest etenduskunstide arendamisel harrastusteatrite maastikul

Tantsupeomuuseum – rahvatantsu aastapreemia rahvatantsu ajaloo talletamise, väärtustamise ja populariseerimise eest

Lembe Sihvre, Kristi Teder ja Saima Tõigast – käsitöö aastapreemia „Paeltega ehitud puud“ projekti eestvedamise eest

Ingrid Kõrvits – koorimuusika aastapreemia rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn2023“ eduka juhtimise eest, noorte laulupeol neidudekooride dirigeerimise eest ja kõrgetasemeliste konkursitulemuste eest 2023. aastal

Reeli Reinaus – folkloori aastapreemia Hageri kihelkonnast talletatud pärimuslugudel põhineva kogumiku „Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus” koostamise eest

Kadri Giannakaina Laube – pärimusmuusika aastapreemia rahvapillilaagrite 25 aasta pikkuse korraldamise eest Võrumaal

Kristel Rattus – muuseumivaldkonna aastapreemia Eesti Rahva Muuseumi interdistsiplinaarse suurnäituse „Õige keha, vale keha?“ kureerimise ja kultuuriliste tähenduste vahendamise eest.

 

Galat ja erisaadet saab järele vaadata Jupiteris. Saates kõnelevad tööst ja tõekspidamistest eelmisel aastal oma saavutuste ja loominguga silmapaistnud inimesed ning pühendunud loojad, keda Kultuurkapital tänab elutöö auhindadega.

Pidulikku aastapreemiate üleandmist juhtis Helena Lotman, gala lavastas Johan Elm, kunstnik oli Eugen Tamberg ning ülekande režissöör Eva Katariina Taimre. Galal esinesid Anett&Fredi. Erisaate „Kultuurkapitali aastapreemiad 2023“ režissöör on Erle Veber, toimetaja Ruth Alaküla ning operaator Manuel Mägi.

ETV erisaade elutöö- ja peapreemia laureaatidest, „Kultuurkapitali aastapreemiad 2023“.
Aastapreemiate gala
 video
Fotoseina pildid

Gala pildid
Peapreemia ja elutööpreemia laureaatide pildid
ERR.EE galerii
Postimees/galerii
Õhtuleht/galerii

Päevaleht/galerii