8. veebruaril anti Viimsi Artiumis pidulikult üle Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemiate üleandmist saab järelvaadata Jupiterist.
9. veebruari õhtul kell 20 kutsume kõiki vaatama ETVs erisaadet elutöö- ja peapreemia laureaatidest, "Kultuurkapitali aastapreemiad 2022", kus avatakse pikemalt Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid.
„Eesti kultuur ja riik püsib tugevatel kultuuriinimestel ning kehakultuuri eestvedajatel. Lisaks sellele, et töötame iga päev väärikama ja õiglasema kultuuri- ja spordiinimeste tasustamise nimel, on oluline tublisid tegijaid avalikult esile tõsta ning tunnustada. Läbi Kultuurkapitali tunnustame meie kultuuri ja kehakultuuri panustavaid säravaid eestvedajaid,“ ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Piret Hartman.
Arhitektuuri valdkond
Kristel
Jakobson, Joel Kopli – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus
Audiovisuaalse kunsti valdkond
Jaak Kilmi – mängufilmi
„Tagurpidi torn“ loojale
Helikunsti valdkond
Andres Mustonen – kõrgetasemeline ja silmapaistev muusikutegevus solisti ja dirigendina
Kehakultuuri ja spordi valdkond
Ants Nurmekivi – staažikas sporditeadlane, töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige. Tegelenud pikka aega treenerite koolitamisega ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.
Kirjanduse valdkond
Mehis
Heinsaar – käesoleva sajandi eesti kirjanduses
üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja
kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele. „Kadunud
hõim“ on tema teretulnud naasmine romaanižanri.
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Erik Alalooga – Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse „Vabastatud
masinad“ ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim
2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.
Näitekunsti valdkond
Liis Vares – missioonitunde ja
julguse eest kasutada (etendus)kunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate
eest seismisel. Preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui
suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste
juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise
ruumi „Kus sa oled?“ loomise eest festivalil Baltoscandal.
Rahvakultuuri valdkond
Ants Taul – imemees, kes suudab puhuda torpillile hinge sisse ning mõnusad meloodiad välja – Eesti torupillitraditsiooni taastamise ja edendamise eest
Kersti Lootus – arhitektuuri sihtkapitali
elutööpreemia – jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale
maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult
kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged
Ly Pulk – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali
elutööpreemia – hindamatu panuse eest Eesti filmimaastikul
Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia –
pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest
René Meimer – kehakultuuri ja spordi
valdkonna elutööpreemia – kahevõistluse olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener, Tallinna Pedagoogilise Instituudi suusaspordi
õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja. Viimased
kümmekond aastat on ta pühendunud kepikõnni kui liikumisharrastuse arendamisele
Eestis, täites praegugi Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Aastate
jooksul on temalt ilmunud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest,
triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest.
Peeter Torop – kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia –
Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna
ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt
hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse,
tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja. Õppejõud,
kes kogu oma isiku, teadmiste ja tegevusega on olnud väga paljude üliõpilaste
ja kolleegide sügavalt haritud ning eetiliseks innustajaks ja toetajaks.
Tamara Luuk – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali
elutööpreemia – pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja
mitmekesisemaks muutmisel. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu
juures, kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on saanud vaimustava jätku
Tallinna Kunstihoone kuraatorina. Tuues näitustele kokku erineva põlvkonna ning
lähenemisviisidega kunstnikke, nähes seoseid, haakumisi ja viljakaid põrkumisi
seal, kus need esmapilgul kätte ei paista, on suur oskus, mis eeldab tundlikku
vaatamis- ja vaatlemisoskust. Olles kunstnikele dialoogipartneriks palju
laiemalt kui käesoleva näituse produtseerimine, olles kunsti- ja
maailmavaateliselt ideede peegeldajaks ja kaasamõtlejaks, on tema mõju olnud
peenekoeline ja järjepidev.
Tiit Härm – näitekunsti valdkonna elutööpreemia – karismaatilisele ning järjekindlalt pühendunud balletikorüfeele ja legendile, kes põleb ereda leegiga juba pool sajandit. Tantsija, pedagoog ja ballettmeister! 2022. aastal maailmaesietendunud ballett „Õhtused majad“ kannab looja kompromissitud ideaalid uute põlvkondadeni.
Maie Orav – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja.
Sihtkapitalide aastapreemiad
Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad 2022
Aidi Vallik – mängufilmi „Tagurpidi torn“ sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest
Ove Musting – aasta debüüt: mängufilm „Kalev“
Rein Kotov – filmide „Kalev“ ja „2 tundi õnneni“ operaatoritöö ning filmi „Kalev“ monteerimise eest
Rainer Sarnet – stiilse režii eest dokumentaalfilmis „Vaino Vahingu päevaraamat“
Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis „Kalev“
Kaupo Kruusiauk, Maria Faust – vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis „Machina Faust“
Priit
Tender – aasta animafilm „Koerkorter“
Maria
Avdjuško – tundlike kultuurilooliste
portreefilmide „Kadunud isa“, „Koma“ ja „Unditund“ loomise eest
Mait Mäekivi – filmioperaatorite järelkasvu kujundamise eest
Kaili Kask, Raul Oreškin – tunnustuspreemia – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega „Trigger“ tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel.
Jaanus Samma – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga.
Taavi Talve – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: „Ma olin Timbuktus“ Tallinna Linnagaleriis, „(re)konstrueeritud vaatepunktid“ Draakoni galeriis, „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA galeriis.
Sigrid Viir, Cloe Jancis – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel „Teine vaatus. Tõlkes leitud“, on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi.
Flo Kasearu – mastaapse isikunäituse „Flo retrospektiiv“ eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi.
Alice Kask, Neeme Külm – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus „Edevuses üksi“ Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi!
Kadri Toom – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus „Nägemisviise perifeeriast“ Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal.
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad 2022
Asta Õim – folkloori aastapreemia Eesti rahvapärase kujundkeele ja väljendivara uurimise ja populariseerimise eest
Anu Raud, Tuuli Tubin McGinley – säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest
Ave Anslan – Eesti naiste tantsupeo „Pere lugu“ pealavastajale
Tartu Folklooriklubi Maatasa –
pärimusmuusika populariseerimise ning Tartu Folk-Offi eduka ja meeleoluka
eestvedamise eest
Marika Kuusik – pikaajalise ja tulemusliku
poiste- ja meestelaulu edendamise eest
Agnes Aljas – pühendunud ja innovaatilisele museoloogile EMYA sündmuse korraldamise eest
Kultuurkapitali aastapreemiaid antakse välja alates 1995. aastast ning need on rahalised.
GALERII/ elutööpreemiad ja peapreemiad 2022. Fotod Tarvo Tammeoks ja Margit Mutso
Gala galerii, fotod Egert Kamenik
Gala, laureaadid. Fotod Egert Kamenik
Fotosein, fotod Arbo Rae