Pool miljardit kultuurile ja spordile: Eesti Kultuurkapital tähistab taasasutamise 25. aastapäeva

Täna, 14. juunil tähistab Eesti Kultuurkapital (Kulka) taasasutamise 25. aastapäeva konverentsiga Eesti Kunstiakadeemia suures saalis. Kultuurkapitali seadus võeti vastu 1. juunil 1994 ning see jõustus 1. juulil.

Konverentsi külalisi tervitab Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Tõnis Lukas ja Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. Kavas on ka kultuuriministrite paneelarutelud, milles osalevad pea kõik taasiseseisvunud Eesti kultuuriministrid. Kultuurkapitalide valdkondade 25 aasta arengutest räägivad oma ala tippeksperdid. 

25 aastaga on Kultuurkapitali kaheksa sihtkapitali – kirjandus, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, rahvakultuur, audiovisuaalne kunst, helikunst, kehakultuur ja sport; maakondlike ekspertgruppide ning toetusprogrammide kaudu toetusteks jagatud pea pool miljardit eurot.

Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et lisaks maailmas ainulaadsele viisile kultuuri ja sporti toetada on Kultuurkapitalil ka ülioluline roll kultuurielu kujundamisel ja arengul. „Eks meie talupojatarkust näitagi see, et katsume langetada otsuseid võimalikult sündmuspaigal ja asjatundjate abil – et mitte jääda elukaugeks. Ka rahvusvahelises võrdluses on meie Kultuurkapitali süsteem tähelepanuväärne, sest nii jagavad raha valdkonda tõesti hästi tundvad spetsialistid,“ lisas Lukas.

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks peab oluliseks, et Kultuurkapital on paindlik, toetades nii üksikisikuid kui ka suuri festivale ja sündmusi, mille järgi Eestit tuntakse. Kõige väiksem toetus, mis Kultuurkapital välja on andnud, on 100 krooni (6,4 eurot), kõige suurem üle 260 000 euro. „Kultuurkapitali toel on ehitatud nii KUMU kui ERM, valmimisel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks. Samas on ilus mõelda, et ka peatselt algava laulu- ja tantsupeo rahvarõivaste ilu saame nautida suuresti tänu Kultuurkapitalile. Kulka liigub loojate ja sportlasega ühes paadis ja nendega koos ning see tingibki eduloo, mida mitmel pool Euroopas imetletakse,“ ütles Saks.

Konverentsil võetakse kokku eredamad hetked kultuuri ja spordi valdkondade juhtimises viimase 25 aasta jooksul. Samuti arutletakse selle üle, mida võivad endaga kaasa tuua järgmised 25 aastat. Üheks oluliseks teemaks on sarnaselt muu maailmaga eraraha kaasamine kultuuri ja spordi toetamisse. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa sõnul peab praegu annetaja lisaks Kultuurkapitalile annetatud summale tasuma riigile tulumaksu 20%, mis ei soodusta eraraha kaasamist toetustesse. „Kultuurkapital on mitmel korral valitsusele teinud vastava pöördumise ning hoiab teemat üleval, kuni annetused kultuurile ja spordile on tulumaksuvabad. Eraraha kaasamine võimaldaks ka vähendada kultuuri- ja sporditoetuste sõltumist aktsiisipoliitika muutustest ja võimalikest tagasilöökidest,“ ütles Saks.

Esimesed eraraha toel loodud programmid on mõeldud kirjanduse toetamiseks – 2018. aastal loodi Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ja Kultuurkapitali koostöös maailma ilukirjandusklassika tõlkeprogramm Hieronymus, mille kaks esimest teost on juba ilmunud. Eraannetajate toel ilmub ka filosoofia ja mõttekirjanduse tõlkesari Avatud Eesti Raamat ning tõlkeprogrammi Traducta abil tõlgitakse võõrkeeltesse eesti kirjandust. Kultuurkapital on valmis eraraha toel avama uusi programme ka teistes valdkondades.

Sellel aastal on Kultuurkapital teinud suure sammu rahvusvahelistumise poole. Jaanuaris hakkas Kulka kureerima Balti Kultuurifondi, mis toetab Balti riikide ühiste kultuurisündmuste korraldamist välisriikides.

Kertu Saksa sõnul oli huvi fondi vastu väga suur. „Esimene, mais lõppenud taotlusvoor näitas kultuurikorraldajate väga suurt huvi Balti koostöö vastu. Fondi toetusel on erinevates kunstivaldkondades tulemas väga põnevaid sündmusi, mis aitavad Eesti, Läti ja Leedu kultuuri mujal maailmas tutvustada,“ rõõmustas Saks.

Kultuurkapital on ka riigi tasemel oluliste algatuste initsiaatoriks. Koostöös ministeeriumidega on valmimas riigitoetuste andmeait, mis võimaldab kõigi Eestis kultuurile ja spordile raha jagavate organisatsioonide – kohalike omavalitsuste, ministeeriumide, EAS-i, Kultuurkapitali, Eesti Filmi Instituudi, EOK jt – toetuste kohta andmete kogumist, analüüsimist ja avalikustamist. „Eesmärk on saada ülevaade, kui palju üldse riigis kultuuri ja sporti rahastatakse, hetkel selle kohta andmed puuduvad. Sealt edasi saame analüüsida, kas mõni valdkond on üle- või alarahastatud. Kokkuvõttes muutub kultuuri ja spordi toetamine läbipaistvamaks ja välditakse topeltrahastust,“ lisas Saks.


Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta