Avalikku konkurssi Kultuurkapitali juhi kohale ei korraldatud. "Seadus ei nõua avalikku konkurssi. Ka varem on kõik juhid, keda on soovitud uuesti ametisse nimetada, saanud määramise ilma konkursita," selgitas Allikmaa ERR-le. Kultuurkapitali juhi määrab nõukogu.
Lühidalt järgmise nelja aasta plaanidest rääkides ütles Allikmaa, et Kultuurkapital on peale taasloomist toimetanud üsna stabiilselt juba 32 aastat, ja seetõttu ei ole suuri põhimõttelisi muudatusi kindlasti plaanis. "Samas tuleb tunnistada, et viimase nelja aasta jooksul on muudatusi tehtud võib-olla rohkem kui eelmise 28 aasta jooksul kokku. See aga ei tähenda, et järgmisel neljal aastal peaks muudatustega nii hoogsalt jätkama," lausus Allikmaa.
Mida aga Allikmaa kindlasti teha tahab, on kultuurkapitali teenuste arendamine. "Oleme just lõpetanud taotluskeskkonna e-kulka uuendamise, kuid ees ootab uus arendusring. Soovime avalduste vastuvõtmist, menetlemist ja järelkontrolli muuta veelgi mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks. See on üks suurem eesmärk," lausus Allikmaa.
Teiseks leidis Allikmaa, et kultuurkapitali seadus on üsna ajale jalgu jäänud ja vajaks kaasaegsemat sõnastust. "Selles seaduses on ka palju mitmeti mõistetavusi. Kui see seadus 1995. aastal taaskirjutati ja vastu võeti, ei pruugitud olla juriidiliselt väga täpsed. Aeg lihtsalt nõuab seaduse täpsemaks kirjutamist ja see on meil kindlasti plaanis," lisas ta.
Veel üks teema, mis vajab Allikmaa sõnul lõpuni mõtlemist, on taotluste hindamine. "Viimasel ajal on hakatud meie ekspertide tööd vaidlustama. Meil on praegugi üleval värske kohtuteema, millest on ka ajakirjanduses kirjutatud – see puudutab Arte Filmi. See sunnib meid mõtlema, kuidas vältida olukorda, kus hakkaksime kultuuriprojekte hindama nagu põllumajandust või tööstust, kus hindeid lihtsalt summeeritakse ja saadakse tulemus. Kultuuri ei ole võimalik sentimeetriga mõõta või kiloga kaaluda. Samas peaks ekspertide kaalutlusotsus saama sellise selguse ja kindluse, et seda ei peaks allutama üldisele haldusmenetluse seadusele. Just seda on mõned vaidlustajad soovinud. Kultuuri hindamine ei käi nii – tuleb usaldada eksperte. Võib-olla tuleb see ka Kultuurkapitaliseaduses täpsemalt lahti kirjutada," selgitas Allikmaa.
Üks Kultuurkapitali suur katsumus on seotud ka hasartmängumaksuseaduse ja maksumäärade muutmisega. "Kui rahaline laekumine peaks oluliselt kasvama, toob see Kultuurkapitalile juurde palju uusi ülesandeid ja selleks peame valmis olema," lausus ERRi intervjuus Allikmaa.
Allikmaa on töötanud kultuuriministeeriumi kantslerina, kultuuriministrina ja Tallinna abilinnapea.
Aastatel 2004–2007 oli ta Eesti Raadio juhatuse esimees ja jätkas Eesti Rahvusringhäälingu asutamise järel aastatel 2007–2017 ka uue asutuse juhatuse esimehena.
Alates 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2022 oli Margus Allikmaa Vene Teatri direktor.
Alates 1. veebruarist 2022 on ta Eesti Kultuurkapitali juhataja.
Aastatel 2000–2005 oli Allikmaa Eesti Reformierakonna liige. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta parteituna Eesti Reformierakonna nimekirjas Viimsi vallavolikokku.
ERR