Rohkem kui 17 000 rahastamisotsusega aastas on Kultuurkapitali ehk Kulka mõju meie kultuuri- ja spordimaastikul toimuvale tohutu suur. Sihtkapitalides tehtav töö määrab küllalt suures osas, milliseid heliteoseid kuuleme, milliseid raamatuid loeme, missugused teatrietendused, filmid või kunstiteosed publikuni jõuavad või millised on need spordivõistlused ja rahvakultuurisündmused, kus osaleda saame. Kultuurkapitalis tehtavatel otsustel on suur kultuuripoliitiline mõju. Seejuures on Kulka ise vähebürokraatlik ja halduslikult õhuke institutsioon, mille keskmes on valdkondlikud ja maakondlikud sihtkapitalid. Iga sihtkapitali liikmetest kokku saav ekspertiis suunab ise ressursi sinna, kus seda kõige enam vajatakse. See näitab riigi ühiskondlikku küpsust - et usaldame sihtkapitalide seitsme liikme ühist ekspertiisi, mida võib pidada ka kaheaastaseks omamoodi valdkondlikuks parlamendiks. Just see ekspertiis viib oma valdkonna jaoks parima tulemuseni.
Nii, nagu iga organisatsioon, peab ka Kulka ajas muutuvate vajadustega üha kooskõla otsima. Meenutagem, et Kulka peamine tulu laekub hasartmängumaksust ning alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Aastate jooksul on organisatsiooni tulud kasvanud hüppeliselt, kuid prognooside järgi tõusevad järgmise viie aasta jooksul need veelgi, ligi 10 miljoni euro võrra. Selle peamine põhjus on hasartmängumaksu laekumise tõus, mida ei vea Eesti inimeste ootamatu lotovaimustus, vaid Eestisse registreeritud, kuid peamiselt mujal tegutsevad spordiennustusportaalid. Tänu sellele saame rohkem toetada loovisikuid ning rahastada korraga mitte ühe, vaid mitme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti rajamist.
Küllap on arusaadav, et Kulka tulude sellise tõusu juures muutub institutsiooni roll kultuuri rahastamise tervikvaates senisest veelgi kaalukamaks. Või teisisõnu, see kinnistub või taastub just niisugusena, nagu eelkäijate poolt mõeldud oli. Hetkeolukorras, kus riik on pidanud edasiantavate toetuste arvelt kokku hoidma, leiavad kultuurikorraldajaid üha enam Kultuuriministeeriumist tee Kulkasse. Mitmete otsuste koosmõjul oleme suutnud tekitada olukorra, millega Kulka tuluprognoosid lubavad vahendite tõusu jätkumist. Ainuüksi viimase viie aastaga on Kulka eelarve suurenenud 30 miljonilt 47 miljoni euroni. Kitsamalt vaadates, kui 2020. aastal oli näiteks helikunsti sihtkapitali ekspertidel jagada 1,9 miljonit eurot, siis aastaks 2026 on see juba umbes 3,8 miljonit eurot. Samaväärsed tõusud on ka kõikidel teistel sihtkapitalidel, mis muidugi omakorda seab veelgi suurema vastutuse neile, kes otsuseid teevad – sihtkapitalide nõukogude liikmetele.
Kultuuri teevad inimesed, mitte betoon
Mõttevahetus teljel “betoon või inimene” on kultuuri rahastamist saatnud pikalt. Nähtavasti ei saa üks teiseta, sest loomekeskkonnad peavad olema korras ning vastama tänapäeva nõudmistele, et kvaliteetne looming sündida võiks. Kuskilt õhku jäänud arusaam, nagu läheks üle poole Kulka vahenditest betooni ehk ehitistesse, ei vasta kindlasti tõele, mis muidugi ei tähenda, et sisutegevustele ei võiks jääda veelgi rohkem raha.
Minu ettepanekul otsustas valitsus muuta praegu kehtivat hasartmängumaksu laekumise jaotust, millest 60,6% suunati seni sihtsuunatult kultuuriehitistele. Vähendasime seda 52% peale selliselt, et ülejääv 8,6% liiguks üldisesse jagamisse. Seega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele toetuste andmise maht tänu maksulaekumise tõusule lähiaastatel veelgi kiiremini. Lihtne prognoos ütleb, et Kulka eraldatavatest vahenditest hakkab sisutegevustele minema umbkaudu kaks kolmandikku, riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele aga kolmandik. Usun, et see on üsna hea kompromiss. Muudatuse jõustumisel suunatakse 2026. aastal sihtkapitalidele täiendavalt 2 miljonit eurot ning maakondlikele ekspertgruppidele ja nõukogu rahastatavatele projektidele täiendavalt umbes 0,7 miljonit eurot. Tõsi, mõne ehitise maksegraafik võib seoses nende muudatustega osutuda veidi pikemaks , kuid ükski praegu plaanis olev ehitis ära ei jää. Looming aga saab oluliselt juurde rahu ja kindlustunnet, millest praeguses riigieelarveolukorras on mõistetavalt vajaka.
Mahajäämus kehakultuuri ja spordi sihtkapitalis
Kui hasartmängumaksu laekumine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, siis alkoholi- ja tubakaaktsiis on näidanud seisakut või isegi väiksest langust. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali vahendid olid ainsana seadusega seotud vaid alkoholi- ja tubakaaktsiisiga, mis tekitas olukorra, kus kõigi teiste sihtkapitalide vahendid liikusid tänu hasartmängumaksu laekumise kasvule hooga üles, spordi omad aga seisid paigal.
Sellega seoses on omakorda mõistetav, miks spordi sihtkapitalilt positiivse vastuse saanud taotlusotsuste protsent on viimastel aastatel langenud konkurentsitult kõige väiksemaks – taotlustest rahuldati vaid veerand, kui üldine sihtkapitalide keskmine on 40%.
Selleks, et kõik kaheksa sihtkapitali oleksid seaduse ees võrdsed ning nende eelarved liiguksid sünkroonis, tegin ettepaneku muuta seadust selliselt, et kaoks ära spordi sihtkapitali eelarve jäik seotus vaid tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumisega. Edaspidi jagunevad aktsiisi- ning hasartmängumaksulaekumised kaheksa sihtkapitali vahel ühetaoliste reeglite alusel. Olgu siinkohal rõhutatud, et eelarve ühtlustakse teiste sihtkapitalidega üldise kasvu, mitte teiste sihtkapitalide arvelt.
Looming ongi töö
Kui kirjeldatud muudatused hakkavad kehtima 2026. aastal, siis ühe olulise muudatuse viisime ellu juba möödunud aastal. Tänavu kevadest võib Kultuurkapital loometöötoetuse asemel maksta loometöötasu, millega kaasnevad sotsiaalsed tagatised – ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed pensionisammastesse. Looming ongi valdkonna professionaali jaoks töö, mitte toetuste najal peetav hobi.
Muutus tekitas mitmekihilist arutelu, kuid esimene vahekokkuvõte kõneleb selget keelt. Loometöötasu on küsitud üle 400 korra, ravikindlustuseta isikuid on olnud 99. Loometöötasu eraldati 183 inimesele ning poole aasta jooksul on selle kaudu ravikindlustuse saanud 55 loovisikut. Just need 55 ravikindlustusega inimest on minu jaoks vastus küsimusele, miks oli lisaks stipendiumitele vaja luua ka loometöötasude maksmise võimalus.
See ei ole kogu rehkendus, kuid on kahtlemata samm edasi loovisikute sotsiaalsete garantiide tagamiseks. Senise süsteemi jätkudes terendanuks liigagi paljudele meie loovisikutele pensionivaesus, sest vabakutselistel võib olla keeruline täita riigipensioniks vajalikku 15-aastast miinimumstaaži, mille jooksul oleks tasutud sotsiaalmaksu. Kahjuks stipendium staaži ei täida, sest selle pealt ei maksta makse. Terviklikuma pildi loometöötasudest saame mõne aasta pärast, kui süsteem on hoo sisse saanud. Kuid juba esmane pilk muutusele näitab, et tagajärjed on head.
Kultuurkapital 100 ja edasi
Arutelud kultuuri kõige mõistlikuma rahastamise üle ei lõppe kunagi. Valdkonnad ise on oma arengus dünaamilised, üha enam kohtame interdistsiplinaarsust, kasvavad ambitsioonid leida lisaraha rahvusvaheliselt turult ning erasektorist.
Kultuurkapitali 100. sünniaasta tähistamise eel olen tänulik, et meil on selline vaba loomingut toetav institutsioon, millele meie kultuurivaldkond toetuda saab. Uuele aastale lähme vastu teadmises, et Kultuurkapitali ekspertiisi toel jõuab Eesti kultuuri Kultuurkapitali kaudu üle aegade kõige suurem hulk vahendeid. Seda enam on põhjust oodata eesootavat juubeliaastat ja sellest tõukuvaid arutelusid, mida ja kuidas saaks veelgi paremini teha. Üheks selliseks on küsimus tasakaalust erinevate kultuurivaldkonna toetusvõimaluste vahel, kuivõrd Kultuurkapitali algusaastatel täitis see sisuliselt ju ka Kultuuriministeeriumi rolli. Suur selgelt vastamata küsimus on kogu kultuurivaldkonna jaoks ka pingeväli kvantitatiivse mahu ja kvalitatiivse tulemuse vahel, mille otsene kultuurpoliitiline küsimus sihtkapitalidele on, kas anda veelgi rohkematele vähem või vähematele rohkem.
On kindel, et Kultuurkapitali roll on kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamisel lähiaastatel kasvav. Liigume tagasi alguse juurde – Kulka ongi ellu kutsutud, et olla Eesti riigi jaoks kultuuri ja loomevaldkondade rahastamise süda. Kultuurkapitalis tehtavad otsused sünnivad valdkondade endi teadmiste ja vajaduste põhjal. Värsked muudatused loovad selleks hea baasi ning eelduse. Kultuurkapitalil on ja jääb kanda oluline roll selles, millises kultuurilises ruumis me Eestis elame ja mida järgmistele põlvkondadele pärandame.
Artikkel ilmus algselt Postimehe kultuuriportaalis.