UUS: Emmanuel Roidis, "Naispaavst Johanna". Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetaja Siiri Ombler, Kirjastus Ilmamaa 2020; 208 lk. Sarja kujundus Mari Kaljuste.
Paavstlikes kroonikates kerkis 13. sajandil esile naine, kes olevat 9. sajandil Rooma kirikus enneolematusse kõrgusse tõusnud. Et ta oli tark ning söakas, olnud ta meherõivastes rohkem kui kaks aastat „Jumala asemikuks“ maa peal. Tõde tuli päeva-valgele alles siis, kui naispaavst tänaval avalikult lapsega maha sai.
Salvava irooniaga kirjeldab Roidis paganlikku ebausku, mis veidraimate pühakulegendide kujul leidis tee kristlusse; ta polemiseerib nii keskaegsete misjonäride kui ka roomakatoliku kiriku kaksikmoraaliga.
Oma teosega tekitas Roidis ulatusliku skandaali. Kreeka ortodoksse kiriku sinodil keelustati see kohe ning autor heideti kirikust välja. Raamat aga muutus bestselleriks, mis peagi teistesse Euroopa keeltesse tõlgiti.
Selle aasta märtsis ilmus Hieronymuse sarjas Witold Gombrowiczi "Ferdydurke", tõlkija Hendrik Lindepuu, kirjastaja Hendrik Lindepuu Kirjastus 2020; 294 lk. Sarja kujundus Mari Kaljuste.
„Ferdydurke” peategelane, kolmekümneaastane Józio Kowalski tehakse vägisi koolipoisiks ning ta liigub läbi kooli, kostikoha ja maamõisa nagu Dante „Jumaliku komöödia” peategelane läbi põrgu, purgatooriumi ja paradiisi. „Ferdydurke” keskmes on inimese vormimise küsimus. Gombrowicz mitte üksnes ei märganud, et inimese elu on pidev võitlus loomaks omaenda vormi ja kaitsmaks end võõra vormi eest, vaid pani ka tähele, et vorm loob inimest samal määral kui inimene vormi; Gombrowicz on nimetanud seda protsessi „larhvi ette tegemiseks”. 1937. aastal ilmunud „Ferdydurke” on Euroopa modernismi tähtteos – irooniline, satiiriline ja groteskne.
Hieronymuse programmist: https://www.kulka.ee/programmid/hieronymus