„Tunneme Kultuurkapitalis vajadust Eesti kultuuri ja spordi rahastajate toetuste info ühise andmebaasi järele. Täna puudub keskkond, mis andmed koondaks ja kus neid saaks võrrelda, seega pole hõlpsasti ligipääsetavat koondteavet valdkonna riigipoolse rahastuse kohta. Samuti on probleemiks, et kultuuri- ja sporditoetuse liike ega tegevusi ei nimetata sarnaste nimedega – toetusliikide kirjeldused on toetajate üleselt kokku leppimata. Ühise andmete keskkonna loomise eeldusena tuleks valdkonniti ka semantika ühtlustada. Kultuurkapitali vaates tähendab see seda, et rahastusotsuste mõju ei saa kvaliteetselt analüüsida ega luua analüüsil põhinevaid toetamise põhimõtteid,“ selgitas Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.
Kohtumisele on kutsutud asutused, kes võiksid olla loodava andmebaasi lõppkasutajad – Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus, Muinsuskaitseamet, Eesti Olümpiakomitee, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (Eesti spordiregister), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Autorite Ühing ning Tallinna Kultuuriamet.
Ühtse
infosüsteemi loomise vajadus ilmnes Kultuurkapitali tellitud ja Praxise koostatud
kultuuritoetuste mõju-uuringu vaheraportist, mis näitas, et
riigis on kultuuri ja spordi edendamisel vaja selgemat arusaama, kellele, kui
palju ja mis eesmärgil toetust on antud.
Kertu Saks: „Andmete kättesaadavus aitab vältida
erinevate kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist, nii üle- kui ka
alarahastamist, samuti topeltrahastamist. Ühtne andmebaas paneks kokku nii
riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka teiste rahastajate toetused, tagaks
läbipaistvuse ning võimaldaks igal huvilisel andmeid kontrollida. Sellest oleks
töös palju abi ka rahastusotsuseid tegevatel ekspertidel.“
Andmebaasi loomiseks planeeritakse esmalt läbi viia analüüs, milleks taotletakse vahendeid struktuuritoetuste meetmest "Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine“.