27. mail esitletakse esimesi Hieronymuse sarjas ilmunud klassikateoseid

27. mail kell 15.00 esitletakse Kirjanike maja musta laega saalis Hieronymuse sarja esimesi klassikateoseid. 

Hieronymus on Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni initsiatiivil loodud programm, mis toetab oluliste maailmaklassikasse kuuluvate ilukirjandusteoste eesti keelde tõlkimist ja nende kirjastamist. Programmi rahastavad kahe kolmandiku ulatuses Eesti ettevõtjad ja ühe kolmandiku ulatuses Eesti Kultuurkapitali nõukogu.

Esimesena ilmuvad Hieronymuse sarjas Hermann Brochi „Kuutõbised”, saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel (EKSA) ja Louis-Ferdinand Céline’i „Surm järelmaksuga“, prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik (Varrak).  

Hieronymust esitlevad Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ja Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev. Tõlkijatega vestlevad Hieronymuse ekspertkomisjoni liikmed Marju Lepajõe ja Triinu Tamm.  

Hermann Broch (1886–1951) oli juudi soost Austria kirjanik, kelle mahuka loomingu peateoseks võib pidada romaanitriloogiat „Kuutõbised" (ilmunud 1931/32). Tegu on omaaegse Saksamaa kirjanduslik-psühholoogilise süvaanalüüsiga irratsionaalsuse kasvamise ja seniste väärtuste lagunemise vaatepunktist. Teose stiil varieerub vastavalt ajale, millest jutustatakse, kuid kõigis kolmes osas on autoril õnnestunud leida väljendusviis hingeseisunditele, mida varem polnud peetud kirjeldatavaks. Teos tähendab ühtlasi romaanivormi radikaalset uuendamist, sest kolmandas osas on kasutatud ka värsi- ning draamavormi ja vahepaladena lisaks filosoofilise traktaadi tõsiteaduslikkust. 

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) on 20. sajandi silmapaistvamaid prantsuse kirjanikke, tõeline modernismiklassik. Tema romaanid tõid esimest korda prantsuse kirjandusse suulise stiili ja kõnekeele. „Surm järelmaksuga“ on Céline’i teine romaan (ilmunud 1936), mis on autorile omaselt autobiograafilise koega. Kord realistlikus, kord veidi deliirses võtmes jutustab see peategelase Ferdinandi väikelapseeast, kooliteest, esimestest tööotsinguvaevadest, keerulistest suhetest vanematega, taustaks 20. sajandi alguse Pariis, millest saab oma lopsakuses pea omaette tegelane.