Eesti Kultuurkapitali raha jagamise kord

1. peatükk

Üldsätted

{1.1. Regulatsiooni ala}

Kord kehtestatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) §2 lõike 4 täitmiseks. Korraga kehtestatakse Eesti Kultuurkapitali (edaspidi Kultuurkapital) nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide ning programmide preemiate, stipendiumide ja toetuste (edaspidi ühiselt nimetatud eraldus või eraldused vastavas käändes) taotlemise, taotluste menetlemise, eralduste tegemise ja maksmise ning lepingute sõlmimise, aruandluse ja tagasinõudmise alused.

{1.2. Korra osad ja sätete hierarhia}

Kultuurkapitali eralduste liigid, eralduste maksimummäärad, eralduse tegemist välistavad tingimused ja taotluste esitamise üldised tingimused kehtestatakse käesoleva korraga. Sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide, Kultuurkapitali nõukogu, tõlkeprogrammide Avatud Eesti Raamat (AER), Traducta ja Hieronymus ning Balti Kultuurifondi (BCF) ja õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi eesmärgid, eesmärkide täitmist toetavate eralduste tegemise ja maksmise konkreetsed tingimused ning taotluste või ettepanekute esitamiseks vajalikud tingimused ja materjalid ning taustainformatsioon, tähtajad, preemiate puhul samuti preemia saajate tunnustamine jne sätestatakse käesoleva korra lisadena. Lisade muutmise ja täiendamise ettepanekud vaatab läbi nõukogu ja vajadusel kinnitab need üks kord sihtkapitali või ekspertgrupi koosseisu kaheaastase perioodi jooksul. Kultuurkapitali nõukogu raha jagamise kord on käesoleva korra lisa 1, riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamise kord on lisa 2 ning maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kord on lisa 3. Käesoleva korra ülejäänud lisad kannavad numbreid vastavalt nende menetlemise järjekorrale. 

{1.3. Pädevuse jaotus}

Sihtkapitalid teevad eraldusi oma valdkonna eesmärkide täitmiseks. Maakondlikud ekspertgrupid teevad eraldusi oma maakonna kultuurivaldkonna eesmärkide täitmiseks. Kultuurkapitali nõukogu otsustab kultuurivaldkondade vaheliste projektide rahastamise, tõlkeprogrammide toetuste maksmise, kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele loometegevuse toetamise stipendiumide maksmise ja Balti Kultuurifondi toetusprogrammi maksmise, samuti sihtkapitalide ja ekspertgruppide edastatud taotluste ja algatuste rahastamise ning vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise. 

{1.4. Eralduste algatamine}

Sihtkapital ja maakondlik ekspertgrupp teevad eraldusotsuse taotluse või ettepaneku alusel või omal algatusel. Sihtkapitalile või maakondlikule ekspertgrupile võivad taotlusi ja preemiaettepanekuid esitada füüsilised ja juriidilised isikud. Kultuurkapitali nõukogule saab otse esitada taotlusi ainult riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise või renoveerimise toetuseks, muid taotlusi ja ettepanekuid esitada ei saa ning Kultuurkapitali nõukogu teeb eraldused kas omal algatusel või sihtkapitalide ja ekspertgruppide esitatud või edastatud taotluse või ettepaneku alusel. Preemiat ei saa taotleda, preemia eraldamiseks saab teha üksnes ettepaneku. Preemiaettepanekut ei saa teha iseendale preemia eraldamiseks.

{1.5. Eralduse saaja}

Preemia või toetuse võib eraldada füüsilisele või juriidilisele isikule (v.a elutöö- ja loometöötoetused, mis eraldatakse üksnes füüsilisele isikule ja tegevustoetused, mis eraldatakse üksnes juriidilisele isikule). Stipendiumi võib eraldada üksnes füüsilisele isikule.

{1.6. Taotlemise vorm ja viis}

Vormikohane taotlus tuleb esitada Kultuurkapitali veebikeskkonna (edaspidi e-kulka) kaudu. Preemiaettepaneku võib esitada ka e-posti teel. Preemiaettepanek peab sisaldama ettepaneku põhjendust. Riiklikult tähtsa kultuuriehituse rajamise või renoveerimise toetamise taotlus esitatakse vastavalt käesoleva korra lisale. 

{1.7. Taotlemise tähtaeg}

Kultuurkapital menetleb taotlusi ja teeb eraldusi neli korda aastas. Taotlus või ettepanek tuleb esitada 20. veebruariks, 20. maiks, 20. augustiks või 20. novembriks. Tähtaja sattumisel riigipühale või muule puhkepäevale loetakse tähtajaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev. Ravimi- ja matusetoetuse taotlusi saab esitada igal ajal. Projektidele, mida ei ole võimalik esitada taotluse esitamise tähtajaks (näiteks festivalidel osalemine, juhul kui kutse saabub ja üritus toimub kahe taotlusvooru vahelisel perioodil), tuleb esitada taotlus enne projekti toimumist.

{1.8. Kinnitus kolmandate isikute õiguste osas}

Juhul, kui taotletava eraldusega seotud tegevus puudutab kolmandate isikute õigusi, peab eralduse taotleja kinnitama, et toetatava tegevusega ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi (sh autoriõigusi, isikuandmete kaitset puudutavaid õigusi, isiklikke õigusi, jms) ja/või kolmandatelt isikutelt on võetud asjakohased nõusolekud nende autoriõigustega kaitstavate teoste või isikuandmete (sh hääle või kujutise) kasutamiseks seoses toetatavate tegevustega.

{1.9. Välistused}

Eraldusi ei tehta:

1.9.1. isikule, kellel esineb Kultuurkapitali ees võlgnevus vähemalt summas 50 eurot ning võlgnevuse tasumine ei ole ajatatud või ajatamise korral ei ole võlgnevus tasutud ajakava kohaselt;

1.9.2. isikule, kellel on nõutav aruanne esitamata;

1.9.3. aruande laekumisest 3 kuu jooksul isikule, kes on aruande esitamise kohustuse täitmisega viivitanud vähemalt 30 päeva;

1.9.4. spordiorganisatsioonidele, kes ei ole kantud spordiseaduses sätestatud spordi andmekogusse;

1.9.5. isikule, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle suhtes on kehtiv registrist kustutamise hoiatus;

1.9.6. muudel käesolevas korras või erikorras sätestatud alustel.

{1.10. Välistuste kontrollimise aeg}

Punktis 1.9. nimetatud aluste esinemist kontrollitakse eraldusotsuse tegemisele eelneval päeval. 

{1.11. Eraldustega seotud andmete avalikustamine}

Kultuurkapital avalikustab esitatud taotlused ja eraldusotsused oma kodulehel aadressiga https://www.kulka.ee/avalik-teave ning nõukogu otsuse alusel ka teistes meediakanalites. 

{1.12. Isikuandmete töötlemine}

Taotlemise, taotluste menetlemise, eralduste tegemise ja maksmise ning lepingute sõlmimise, aruandluse ja tagasinõudmise eesmärgil kogutud füüsiliste isikute isikuandmeid töödeldakse vastavalt dokumendile „Kultuurkapitali andmekaitsealane teavitus“. 

{1.13. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi}

Kultuurkapital lähtub riigiabina (sh grupierandiga hõlmatud riigiabi) ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi andmisel Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust, sh Komisjoni grupierandi määrusest (EL) nr 651/2014 ja määruse artiklitest nr 53 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi“ ning nr 54 „Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul“. Riigiabina ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi taotlemise ja eraldamise põhimõtted on sätestatud dokumendis „Riigiabina ja vähese tähtsusega abina käsitletava abi taotlemise ning andmise põhimõtted“. 

2. peatükk

Toetuste taotlemise, eraldamise ja maksmise alused

Kultuurkapital eraldab projekti- ja tegevustoetusi ning loometöö-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetusi. Kultuurkapital maksab investeeringutoetusi Eesti Vabariigi Riigikogu otsusega nimetatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks.

{2.1. Projektitoetused}

Projektitoetuste eesmärk on kaunite kunstide, rahvakultuuri ning spordi edendamise, tutvustamise, populariseerimise ning kultuuripärandi säilitamise ja mälestuste jäädvustamise toetamine.

2.1.1. Projektitoetust ei eraldata:

• taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud projektidele;
• ehitus- ja renoveerimistöödeks;
• kommertsprojektidele (suurt kasumit andvad, erilise kunstiväärtuseta projektid);
• sotsiaal- ja haridusvaldkonna (v. a vabaharidus) projektidele;
• vara soetamiseks eraisikutele;
• sihtkapitalide või ekspertgruppide raha jagamise kordades täiendavalt nimetatud juhtudel.

2.1.2. Toetuse eraldamise tingimuseks on omaosalus ja/või kaasfinantseering vähemalt 10% projekti kulude kogumahust.

2.1.3. Toetuse saajal tuleb eksponeerida Kultuurkapitali logo ja/või nime projekti teavitamisel (sh reklaamimisel) ja/või viitamisel ning toetusega seotud andmekandjatel.

2.1.4. Füüsilisele isikule eraldatud projektitoetuse korral ei ole aktsepteeritud tema poolt endale töötasu vm sarnase tasu kulude katmine.

2.1.5. Projektitoetusest ei saa katta järgnevaid kulusid:

• erisoodustusena käsitletavaid kulusid ning makse erisoodustuskuludelt; 
• päevarahasid;
• teisi sihtkapitalide või ekspertgruppide raha jagamise kordades täiendavalt loetletud kulusid. 

{2.2. Tegevustoetused}

Tegevustoetuse eraldamise eesmärk on toetada loomeliitude või loominguliste kollektiivide ning spordiorganisatsioonide tegevust.

2.2.1. Tegevustoetust saavad taotleda juriidilised isikud.

2.2.2. Toetuse eraldamise tingimuseks on omaosalus ja/või kaasfinantseering vähemalt 10% taotluse kogueelarvest. 

{2.3. Loometöötoetused}

Loometöötoetuse -eraldamise eesmärk on võimaldada loomeinimestele loomingulisele või teaduslikule tegevusele pühendumist, mille tulemusena tekib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos. Loometöötoetusi eraldavad sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid, tõlkeprogrammid Traducta, Avatud Eesti Raamat ja Hieronymus.

2.3.1. Loometöötoetust saavad taotleda füüsilised isikud iseendale.

2.3.2. Loometöötoetuse suuruse kinnitab Kultuurkapitali nõukogu iga sihtkapitali ja maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kordadega. Tõlkeprogrammide tingimused kinnitab Kultuurkapitali nõukogu tõlkeprogrammide statuutidega.  

{2.4. Elutöötoetused}

Elutöötoetuse eraldamise eesmärk on toetada kultuuri- ja spordialal teenekaid inimesi. Kultuurkapital eraldab regulaarseid ja ühekordseid elutöötoetusi. 

{2.4.1. Regulaarsed elutöötoetused}

2.4.1.1. Regulaarseid elutöötoetusi võivad sihtkapitalid omal algatusel eraldada oma valdkonna teenekatele inimestele või Kultuurkapitali nõukogu sihtkapitalide ja ekspertgruppide esitatud ettepanekute alusel enim silma paistnud teenekatele inimestele.

2.4.1.2. Regulaarset elutöötoetust makstakse isikule kuni tema elu lõpuni.

2.4.1.3. Regulaarse elutöötoetuse suurus on 1200 eurot kvartalis.

{2.4.2. Ühekordsed elutöötoetused}

2.4.2.1. Ühekordse elutöötoetuse võivad sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid eraldada oma valdkonna või maakonna teenekale loome- või spordiinimesele.

2.4.2.2. Sihtkapitali eraldatava ühekordse elutöötoetuse suurus on kuni 10 000 eurot ja ekspertgrupi eraldatava ühekordse elutöötoetuse suurus on kuni 3000 eurot.

2.4.2.3. Ühekordse elutöötoetuse võivad sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid eraldada omal algatusel või taotluse alusel.

{2.5. Juubelitoetused}

Juubelitoetuse eraldamise eesmärk on tunnustada ja toetada silmapaistvaid kultuuri- või spordialal teenekaid isikuid nende juubelite puhul. Maakondlikud ekspertgrupid maksavad juubelitoetusi alates 50. sünnipäevast ja sihtkapitalid alates 60. sünnipäevast.  

2.5.1. Juubelitoetuse suurus on sihtkapitali või ekspertgrupi otsustada.

2.5.2. Juubelitoetuse võivad sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid eraldada omal algatusel või taotluse alusel.

{2.6. Ravimitoetused}

Ravimitoetuse eraldamise eesmärk on toetada kultuuri- või spordialal silma paistnud isikute ravimikulude katmist.

2.6.1. Ravimitoetus eraldatakse füüsilisele isikule ravimikulude katteks.

2.6.2. Ravimitoetuse suurus lähtub vajadusest, aga mitte rohkem kui 1000 eurot kvartalis.

2.6.3. Ravimitoetuse eraldamise otsuse algatab sihtkapital või ekspertgrupp iseseisvalt või erialaliidu ettepanekul.

{2.7. Matusetoetused}

Matusetoetuse eraldamise eesmärk on toetada kultuuri- või spordialal silma paistnud isiku matusega seotud kulude katmist ning tema perekonda.

2.7.1. Matusetoetus eraldatakse matuse korraldamisega seotud füüsilisele või juriidilisele isikule.

2.7.2. Suurte avalike matustega seotud kulude katmiseks eraldab sihtkapitali või ekspertgrupi ettepaneku alusel toetuse Kultuurkapitali nõukogu.

2.7.3. Matusetoetust saab taotleda ja/või eraldada ka väljaspool punktis 1.7 toodud tähtaegasid.

2.7.4. Matusetoetuse suurus on kuni 1000 eurot.

2.7.5. Suurte avalike matustega seotud matusetoetuse suurus on kuni 5000 eurot, selle otsustab igakordselt sihtkapitali või ekspertgrupi ettepaneku alusel Kultuurkapitali nõukogu.

2.7.6 Matusetoetuse võivad sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid eraldada omal algatusel või taotluse alusel.

3. peatükk

Stipendiumide taotlemise, eraldamise ja maksmise alused

Kultuurkapitali stipendiumide eraldamise eesmärk on võimaldada loome- ja spordiinimestele teadmiste või oskuste omandamist, võimete arendamist ning teaduslikule või erialasele tegevusele pühendumist.

Stipendium on tulevikku suunatud toetus, mida eraldatakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumi ei eraldata sihtkapitali või ekspertgrupi liikmele. Alaealise lapse eest võib taotluse esitada tema seaduslik esindaja.

{3.1. „Ela ja sära“ stipendium}

3.1.1. „Ela ja sära“ stipendiumi eraldatakse kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks.

3.1.2. „Ela ja sära“ stipendiumi saavad taotleda füüsilised isikud iseendale.

3.1.3. „Ela ja sära“ stipendiumi eraldab Kultuurkapitali nõukogu sihtkapitalidest laekunud ettepanekute alusel.

3.1.3. „Ela ja sära“ stipendiumi suurus on 20 000 eurot aastas, mida üks kord aastas, üldjuhul esimeses kvartalis, muudetakse proportsionaalselt kultuuritöötaja miinimumpalga tõusuga. Stipendium makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis, alates jooksva aasta oktoobrist.

{3.2. Loomingulised stipendiumid}

{3.3. Spordistipendiumid}

Spordistipendiumi eesmärk on võimaldada sportlase pühendumist sportlike võimete arendamisele.

3.3.1. Spordistipendiumi saab taotleda sportlane iseendale või spordiorganisatsioon oma organisatsiooni sportlasele.

3.3.2. Spordistipendiumi suurus on kuni 1000 eurot aastas.

{3.4. Õppestipendiumid}

Õppestipendiumi eesmärk on võimaldada loome- ja spordiinimestele teadmiste ja oskuste omandamist ning enesetäiendamist.

3.4.1. Õppestipendiumi saab taotleda füüsiline isik või valdkonna riiklikult akrediteeritud õppekavaga kool oma õpilastele.

3.4.2. Õppestipendiumid võivad olla ajaliselt piiritletud ja/või on lisatud täpsustav selgitus (nt aastane õppestipendium õpinguteks välismaa kõrgkoolis)

3.4.3. Õppestipendiumi suurus on kuni 3200 eurot poolaastas.

{3.5. Erialastipendiumid}

Erialastipendiumi eesmärk on toetada loomeinimeste erialasele tegevusele pühendumist.

3.5.1. Erialastipendiumi saavad taotleda füüsilised isikud iseendale.

3.52. Sihtkapitalid võivad erialastipendiumidele määrata valdkondlikud nimetused. (nt interpreedistipendium jne)

3.5.3. Erialastipendiumi suurus on kuni 12 000 eurot.

3.5.4. Erialastipendium eraldatakse taotluse alusel või sihtkapitali algatusel.

{3.6. Loomemaja stipendium}

Loomemaja stipendiumi eesmärk on võimaldada aktiivselt tegutsevatele loomeinimestele loomemajade kasutamist.

3.6.1. Loomemaja stipendiumi eraldab sihtkapital oma valdkonna loomeinimestele.
3.6.2. Stipendium katab osaliselt loomemaja kasutamise, sõidu- ja elamiskulud.

3.6.3. Stipendiumi võivad taotleda füüsilised isikud iseendale.

3.6.4. Loomemaja stipendiumi suurus on kuni 2000 eurot.

{3.7. Külaliskriitiku stipendium}

Külaliskriitiku stipendiumi eesmärk on Eesti kultuuri(elu) rahvusvaheline kajastamine ja tutvustamine.

3.7.1. Külaliskriitiku stipendiumi eraldab sihtkapital rahvusvahelise tippkriitiku osalemiseks Eestis toimuva(te)l kultuuriüritus(t)el.

3.7.2. Stipendium katab osaliselt külaliskriitiku sõidukulud ja majutuskulud Eestis.

3.7.3. Stipendiumi võivad taotleda juriidilised isikud.

3.7.4. Külaliskriitiku stipendiumi suurus on kuni 1500 eurot. Stipendiumi eraldamisel tuleb arvestada stipendiumi saaja elukohaks oleva riigi maksuseadustega.

{3.8. Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumid}

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi eraldamise eesmärgiks on toetada avalik-õiguslike ülikoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide (edaspidi kõrgkoolid) kunstide ja rahvakultuuri loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

3.8.1. Kultuurkapital eraldab üldjuhul 50 stipendiumi aastas. Juhul kui hasartmängumaksu seadusest tulenevalt ei ole Kultuurkapitalile laekunud piisavalt sihtotstarbelisi vahendeid kunstide ja rahvakultuuri õppejõudude loometöö edendamise toetamiseks, on Kultuurkapitalil õigus jätta stipendiumid eraldamata. Kui Hasartmängumaksu seadusest tulenevalt on laekunud rohkem sihtotstarbelisi vahendeid kunstide ja rahvakultuuri õppejõudude loometöö edendamise toetamiseks, on Kultuurkapitalil õigus eraldada rohkem kui 50 stipendiumi aastas.

3.8.2. Taotluse võivad esitada kõrgkoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad kõrgkoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega.

3.8.3. Stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas. Stipendium makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis.

3.8.4. Stipendiumide jagunemine valdkondade vahel ja kõrgkoolide lõikes on kehtestatud Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi raha jagamise statuudis.

4. peatükk

Preemiate taotlemise, eraldamise ja maksmise alused

Preemiate eraldamise eesmärk on tunnustada ja innustada loome- ja spordiinimesi ja nende saavutusi ning tunnustada kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioone.

Kultuurkapital eraldab aastapreemiaid, elutööpreemiaid, tunnustuspreemiaid ja konkursipreemiad. Kui preemia saajaid on rohkem kui üks, jaguneb preemia vastavalt sihtkapitali, ekspertgrupi või Kultuurkapitali nõukogu otsusele.

{4.1. Aastapreemiad}

Kultuurkapitali aastapreemia eraldatakse isikule või organisatsioonile, kes on aasta jooksul silma paistnud ning kes on panustanud oluliste sündmuste arengusse või saavutanud oma tegevuses kõrge taseme.

Aastapreemiad jagunevad:

• peapreemiad
• sihtkapitali aastapreemiad
• ekspertgrupi aastapreemiad
• Kultuuripärli preemiad

{4.1.1. Peapreemiad}

4.1.1.1. Igal aastal eraldatakse kaheksa Kultuurkapitali peapreemiat, üks igas Kultuurkapitali valdkonnas.

4.1.1.2. Peapreemia suurus on 8000 eurot.

4.1.1.3. Peapreemia eraldab iga sihtkapital ettepanekute alusel või omal algatusel. 

{4.1.2. Sihtkapitali aastapreemiad}

4.1.2.1. Igal aastal antakse välja sihtkapitalide aastapreemiad.

4.1.2.2. Sihtkapitali aastapreemia suurus on kuni 6000 eurot.

4.1.2.3. Aastapreemiad eraldab sihtkapital ettepanekute alusel või omal algatusel.

{4.1.3. Ekspertgrupi aastapreemiad}

4.1.3.1. Igal aastal antakse igas maakonnas välja kuni kümme aastapreemiat.

4.1.3.2. Ekspertgrupi aastapreemia suurus on kuni 3000 eurot.

4.1.3.3. Aastapreemiad eraldab ekspertgrupp ettepanekute alusel või omal algatusel. 

{4.1.4. Kultuuripärli preemiad}

4.1.4.1. Igal aastal antakse igas maakonnas välja üks Kultuuripärli preemia.

4.1.4.2. Preemiat võib eraldada maakondlik ekspertgrupp.

4.1.4.3. Ettepanekut ei saa teha preemia eraldamiseks endale või endaga seotud isikule.

4.1.4.4. Kultuuripärli preemia eraldatakse füüsilisele isikule.

4.1.4.5. Kultuuripärli preemia suurus on 2500 eurot.

4.1.4.6. Kultuuripärli preemia eraldab ekspertgrupp ettepanekute alusel või omal algatusel.

{4.2. Elutööpreemiad}

Kultuurkapitali elutööpreemia eesmärk on tunnustada isikut tema pikaajalise väljapaistva loomingulise või spordialase tegevuse eest.

4.2.1. Elutööpreemia eraldatakse füüsilisele isikule.

4.2.2. Valdkondlikud elutööpreemiad eraldab Kultuurkapitali nõukogu sihtkapitali nõukogu esitatud ettepanekute või algatuste alusel. Valdkondliku elutööpreemia suurus on 12 000 eurot.

4.2.3. Maakondlikud elutööpreemiad eraldavad maakondlikud ekspertgrupid esitatud ettepanekute alusel või omal algatusel. Maakondliku elutööpreemia suurus on 3000 eurot.

{4.3. Tunnustuspreemiad}

Tunnustuspreemia eesmärk on tunnustada loome- ja spordiinimesi pühendumise eest oma erialasele tegevusele või kollektiive nende silmapaistva tegevuse eest, mis on avaldanud mõju oma valdkonna arengule, ning innustada neid edaspidises erialases tegevuses.

4.3.1. Tunnustuspreemia eraldatakse füüsilisele või juriidilisele isikule.

4.3.2. Tunnustuspreemia suurus on kuni 10 000 eurot isiku/kollektiivi kohta.

4.3.3. Sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid võivad tunnustuspreemiatele määrata valdkonda või maakonda iseloomustavad nimetused (nt muusikapreemia, pedagoogi tunnustuspreemia, olümpiamedali võitja tunnustuspreemia vms).

4.3.4. Ettepanekut preemia eraldamiseks ei saa teha riigiasutuste või -organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmise eest.

{4.4. Konkursipreemiad}

Konkursipreemia eesmärk on tunnustada loominguvõistlustel või erialakonkurssidel edu saavutanud loovisikuid.

4.4.1. Konkursipreemiaid eraldavad sihtkapitalid avalikul konkursil auhinnalise koha saavutanud füüsilistele või juriidilistele isikutele.

4.4.2. Konkursipreemia suurus on kuni 40 000 eurot isiku/kollektiivi kohta.

4.4.3. Ettepaneku konkursipreemia eraldamiseks võivad esitada juriidilised isikud.

5. peatükk

Taotluste menetlemine, lepingu sõlmimine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

{5.1. Taotluste registreerimine ning elektrooniline menetlus}

5.1.1. Taotlusi saab esitada e-kulka kaudu. Taotluse esitamisel kuvatakse e-kulkas teade selle esitamise kohta, lisaks saadetakse automaatne teade taotluses märgitud e-posti aadressile. Erandkorras saavad taotlusi esitada e-posti teel või paberkandjal välismaa juriidilised ja füüsilised isikud, kes taotlevad Traducta tõlkeprogrammist ja BCFist. Paberkandjal esitatud taotlused registreeritakse ning taotlejale saadetakse sellekohane teade e-posti teel.

5.1.2. Kultuurkapital teeb taotluse osas esitatavad teated, päringud ja otsused taotlejale teatavaks e-kulka kaudu ja/või e-posti teel. 

{5.2. Taotluste vastavuse kontroll}

5.2.1. Taotluste vastavuse kontrolli käigus kontrollitakse esitatud taotluse ja selle lisade vastavust kehtestatud nõuetele ning taotluse vastavust taotlemise ja eralduse tegemise tingimustele (sh punktis 1.9 nimetatud aluste esinemist).

5.2.2. Taotluste vastavuse kontrolli käigus leitud puudustest ja taotluse mittevastavusega seotud muudest asjaoludest teavitatakse taotlejat e-kulka kaudu ja/või e-kirja teel.

5.2.3. Kultuurkapital annab taotlejale kuni kümne päeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluses esinevad puudused tuleb kõrvaldada teates määratud tähtaja jooksul Taotluse mittevastavusega seotud muude asjaolude puhul tuleb esitada seisukohad või selgitused samaks tähtajaks. Kultuurkapital selgitab taotlejale edastatavas teates, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel või taotluse muudel põhjustel mittevastavuse korral on Kultuurkapitalil õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

{5.3. Taotluste sisuline hindamine}

5.3.1. Kultuurkapital võib jätta sisuliselt hindamata taotluse, mille puhul on puudused tähtaegselt kõrvaldamata või mis ei vasta taotlemise ja eralduse tegemise tingimustele (sh kui esinevad punktis 1.9 nimetatud alused). Kultuurkapital protokollib taotluse sisulise hindamata jätmise koos põhjendusega.

5.3.2. Taotluse sisulise hindamise põhialuseks on eelkõige kultuuri- ja spordialane väärtus. Selle raames võidakse arvestada taotluses kirjeldatud projekti, tegevuse, eesmärgi vms olulisust, vajalikkust, tulemuslikkust, usaldusväärsust, uuenduslikkust või jätkusuutlikkust ja muid kriteeriume.

5.3.3. Sisulise hindamise alusel eraldusotsuste tegemisel lähtutakse laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Taotlus rahuldatakse kas täielikult või osaliselt või jäetakse taotlus rahuldamata. Kui käesolevas korras või erikorras on sätestatud eralduste kindel arv või suurus, lähtutakse otsuse tegemisel vastavatest tingimustest.

5.3.4. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud või ei ole rahaliste vahendite piiratuse tõttu otstarbekas või võimalik. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse eeldusest, et taotluse eesmärk on taotluse osalise rahuldamisega saavutatav.

5.3.5. Sihtkapitalide, ekspertgruppide ja Kultuurkapitali nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse ühe nädala jooksul teatavaks Kultuurkapitali juhatajale. Protokoll on võrdsustatud haldusaktiga haldusmenetluse seaduse tähenduses.

5.3.6. Taotlejat teavitatakse haldusaktis toodud eraldusotsusest taotlejale saadetava lepinguga, mille on allkirjastanud Kultuurkapitali juhataja või taotluse mitterahuldamise otsusest kirjaga, mille on allkirjastanud Kultuurkapitali juhataja või tema poolt volitatud isik.

{5.4. Lepingu sõlmimine, muutmine ja lõppemine}

5.4.1. Kultuurkapitali juhataja sõlmib eralduse saajaga eraldusotsuse alusel lepingu, välja arvatud regulaarse elutöötoetuse puhul. Lepingus sätestatakse eralduse kasutamise täpsustatud tingimused, poolte õigused ja kohustused ning muud olulised tingimused.

5.4.2. Kui Kultuurkapitali juhatajale teatavaks tehtud eraldusotsus on KultKS-es, käesolevas korras või selle lisades sätestatud tingimustega vastuolus, teavitab Kultuurkapitali juhataja viie tööpäeva jooksul asjaomase otsuse vastuvõtjat otsuse õigusvastasuse alustest ning otsuse ümbervaatamise vajadusest. Kultuurkapitali juhatajal on õigus keelduda sihtkapitali, ekspertgrupi või Kultuurkapitali nõukogu õigusvastase otsuse alusel eralduse saajaga lepingu sõlmimisest.

5.4.3. Leping jõustub kahepoolselt allkirjastatud lepingu tagastamisel Kultuurkapitalile. Kultuurkapital registreerib lepingu dokumendihaldusprogrammis ning jõustumise kuupäevaks saab lepingu saabumise kuupäev.

5.4.4. Sõlmitud lepingu muutmine toimub üksnes poolte kokkuleppel ning eralduse tingimusi saab muuta üksnes eralduse teinud eksperdikomisjon vastava otsuse alusel. Toetuse saaja on kohustatud projekti- või tegevustoetuse lepingu muutmise soovi korral esitama lepingu muutmise avalduse enne lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppu.

5.4.5. Leping lõppeb:

5.4.5.1. lepingust tulenevate kõigi õiguste ja kohustuste nõuetekohase täitmisega, sh aruandekohuslase esitatud aruande aktsepteerimisega Kultuurkapitali poolt;

5.4.5.2. poolte kokkuleppel, tingimusel, et eralduse saaja tagastab eralduse Kultuurkapitalile.

5.4.6. Kultuurkapitalil on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui:

5.4.6.1. eralduse saaja ei ole punktis 5.5.2.2 nimetatud juhul eralduse väljamaksmisest keeldumise aluseks olevat kohustust täitnud kümne tööpäeva jooksul arvates eralduse väljamaksmisest keeldumise teate saamisest;

5.4.6.2. lepingu aluseks olev eraldusotsus on kehtetuks tunnistatud;

5.4.6.3. eraldust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras ja tingimustel, sealhulgas juhul, kui:

• eraldust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud eesmärgil;
• projektitoetuse korral ei ole projekti eesmärk või osa eesmärgist teostunud;
• eraldust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud perioodil;
• ei ole täidetud taotlemise tingimustes ettenähtud oma- või kaasfinantseerimise kohustust;

5.4.6.4. eraldust on kasutatud tegevusteks või kulude katmiseks, mida Kultuurkapital käesoleva korra või selle lisade kohaselt ei toeta;

5.4.6.5. aruandekohuslane ei ole esitanud nõuetekohast aruannet;

5.4.6.6. aruandekohuslane raskendab või ei võimalda eralduse kasutamise järelevalvet;

5.4.6.7. eralduse saaja on rikkunud muid lepingust tulenevaid kohustusi;

5.4.6.8. muudel õigusaktidest tulenevatel alustel.

5.4.7. Lepingu rikkumise korral, välja arvatud punktis 5.4.6.1 nimetatud juhul, annab Kultuurkapital enne lepingu ülesütlemist eralduse saajale rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30 kalendripäeva.

{5.5. Raha väljamaksmine}

5.5.1. Kultuurkapital maksab otsusega määratud raha eralduse saajale välja kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, kui lepingus, käesolevas korras või selle lisades ei ole sätestatud teisiti.

5.5.2. Kui eralduse väljamaksmise kohustuse tekkimise hetkeks on eralduse saajal täitmata kohustusi (nt aruande- või rahalisi kohustusi) Kultuurkapitali ees, on Kultuurkapitalil õigus:

5.5.2.1. täitmata rahalise kohustuse korral väljamakstavat eralduse summat täitmata rahalise kohustuse ulatuses vähendada või

5.5.2.2. kuni kohustuse (sh rahalise kohustuse) nõuetekohase täitmiseni keelduda eralduse väljamaksmisest.

{5.6. Eraldusotsuse kehtetuks tunnistamine}

5.6.1. Kultuurkapitalil on õigus eraldusotsus osaliselt või tervikuna vastavalt asjaoludele edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui:

5.6.1.1. eralduse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud lepingut Kultuurkapitalile 30 kalendripäeva jooksul lepingu saamisest;

5.6.1.2. eraldusest on osaliselt või täielikult loobutud;

5.6.1.3. taotlemisel või lepingu sõlmimisel on Kultuurkapitalile esitatud oluliselt ebaõigeid andmeid;

5.6.1.4. esinevad muud haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise alused.

5.6.2. Taotlejal on õigus enne eraldusotsuse kehtetuks tunnistamise lahendamist esitada kümne kalendripäeva jooksul Kultuurkapitali vastava teate saamisest enda seisukohad ja vastuväited.

{5.7. Aruandlus}

5.7.1. Eralduse saaja on kohustatud esitama projekti- ja tegevustoetuse eesmärgi teostumise ja eelarve täitmise kohta aruande lepingus märgitud tähtajal. Kultuurkapitali juhatajal on õigus omal algatusel või eralduse saaja avalduse alusel aruande esitamise tähtaega mõjuvatel põhjustel muuta, lähtudes haldusmenetluse seaduses sätestatust.

5.7.2. Aruandes tuleb esitada järgmised andmed:

5.7.2.1. sisuline aruanne, mis sisaldab andmeid eraldusotsusega kinnitatud eesmärgi teostumise kohta.

5.7.2.2. rahastamise aruanne (tuluaruanne), mis sisaldab andmeid nii planeeritud kui ka tegeliku rahastuse kohta. Kohustuslik on eraldi välja tuua Kultuurkapitali toetused ja teistest allikatest saadud rahastus;

5.7.2.3. kuluaruanne, mis koosneb toetuse eelarvest ja kogu projekti tegelikest kuludest. Kultuurkapitali nõudmisel tuleb esitada alusdokumentide ning maksmist tõendavate dokumentide koopiad Kultuurkapitalist saadud toetussumma ulatuses. Kultuurkapital ei aktsepteeri üldjuhul kulusid, mis on välja makstud sularahas (v.a välismaal makstud ühekordsed kulud).

5.7.3. Aruanne tuleb esitada e-kulka kaudu. Erandkorras saavad aruandeid esitada e-posti teel või paberkandjal välismaa juriidilised ja füüsilised isikud, kes taotlenud Traducta tõlkeprogrammist ja BCF-st.

5.7.4. Kultuurkapitalil on õigus nõuda eralduse saajalt tõendavaid materjale või viiteid eralduse eesmärgi teostumise kohta (raamat, helikandja, plakat, veebilehekülg jne).

5.7.5. Kultuurkapital kohustub aruande läbi vaatama 90 päeva jooksul alates aruande esitamisest.

5.7.6. Kultuurkapitalil on õigus kontrollida kõiki projektiga seotud raamatupidamise dokumente, teostada kohapealset kontrolli või saata eralduse kasutamise aruanne audiitorile kontrollimiseks. Antud õigus on Kultuurkapitalil ka lepingu lõppemise järgselt.

5.7.7. Eralduse saaja peab eraldusega seotud raamatupidamise dokumendid ja muud tõendid säilitama vähemalt seitse aastat.

{5.8. Eralduste tagasinõudmine ja tagasinõude ajatamine}

5.8.1. Kultuurkapitalil on õigus nõuda eraldus osaliselt või tervikuna tagasi ja teha tagasinõude otsus, kui Kultuurkapital on punkti 5.4.6 alusel lepingu ühepoolselt üles öelnud.

5.8.2. Eralduse tagasinõudmise otsuse teeb vastava eralduse teinud sihtkapital, ekspertgrupp või Kultuurkapitali nõukogu.

5.8.3. Eralduse saajal on kohustus tagastada eraldus kümne tööpäeva jooksul alates Kultuurkapitalilt kirjaliku tagasinõude otsuse saamisest.

5.8.4. Tagasimaksmisele kuuluva eralduse, mis on suurem kui 50 eurot, võib ajatada eralduse saaja põhjendatud avalduse alusel kuni 12 kuuks, kui korraga maksmine seab eralduse saaja olulisel määral makseraskustesse või esinevad muud kaalukad asjaolud. Ajatamisel rakendatakse alates punktis 5.8.3 nimetatud tähtajast intressi 0,06 % eralduse tagastamata summalt päevas. Kui eralduse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt eraldust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab eralduse saaja maksma eralduse tagasi 30 kalendripäeva jooksul, tasudes ühtlasi käesolevas punktis nimetatud intressi.

5.8.5. Kui eralduse saaja ei tagasta eraldust tähtaegselt, on Kultuurkapitalil õigus nõuda eralduse saajalt viivisintressi 7% eralduse summalt aastas iga eralduse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Kultuurkapitalil on samuti õigus nõuda eralduse saajalt eralduse tagasinõudmisega seotud õigusabi- ja inkassokulutuste hüvitamist.

5.8.6. Eralduse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks kulutused, siis viivis, siis intress ja viimasena tagastatav eraldus. 

6. peatükk

{Rakendussätted}

6.1. Eraldusotsustele, mis on tehtud enne käesoleva korra jõustumist, kohaldatakse otsuste tegemise hetkel kehtinud regulatsioone ja õigusakte.

6.2. Taotlustele, mis on esitatud enne käesoleva korra jõustumist, kohaldatakse taotluste esitamise hetkel kehtinud regulatsioone ja õigusakte.

6.4. Sihtkapitalide raha jagamise korrad, mis on edaspidi käesoleva korra lisadeks, viiakse käesoleva korraga vastavusse ja esitatakse nõukogule kinnitamiseks hiljemalt 29.03.2023.

6.5. Käesoleva korra 5. ja 6. peatükk jõustuvad alates 21.02.2023 ja ülejäänud peatükid ehk käesolev kord täies ulatuses, koos lisadega jõustub alates 23.05.2023.

6.6. Juba käeoleva korra sätetega vastavusse viidud ekspertgruppide raha jagamise kord jõustub alates 21.02.2023.