Alanud on taotluste vastuvõtt 2024. a IV jaotusesse.Taotluse esitamise viimane päev on 20. november. Pane tähele! Aruanne tuleb esitada tähtaegselt. Kui esitate aruande pärast tähtaega, ei tee Kultuurkapital teile või taotlusega seotud asutusele uut eraldust kolme kuu jooksul alates aruande esitamisest. Alustage taotluse koostamisega varakult ja tutvuge raha jagamise korraga.
Esseekonkursile tööde esitamise viimane päev oli 30. november 2024. Võitjad kuulutatakse välja Kultuurkapitali
aastapreemiate sündmusel 2. veebruaril 2025 Estonia kontserdisaalis.
Kultuurkapital ootab20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks
pühendumiseks ja enesetäiendamiseks.
Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates
2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu.
Seadusemuudatus ei toonud kaasa muutusi projektitoetuste või stipendiumi
taotlemisel.
27. märtsil kuulutati Tartus Eesti Rahva Muuseumis
välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Nimeliste
auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.
Piduliku õhtu korraldas Tartu Uus Teater,
autor-lavastaja oli Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene
Liivamägi, loovprodutsent Maarja Mänd.
Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti
Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele
Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab EV
Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti
Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on välja
antud alates 1961. aastast.
Teatriliigiülesed auhinnad
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tambet Kaugema, Karmo
Mende, Aare Tool, Jüri Jekimov, Janika Suurmets, Liisi Aibel, Madli Pesti, Kärt
Kelder, Urmas Lüüs, Tuuli Potik ja Keiu Virro.
Lavastajaauhind
Ene-Liis Semper, Tiit
Ojasoo ja Olari Elts – „Macbeth“ (Eesti Draamateater, Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert).
Kunstnikuauhind
Laura Pählapuu –
kunstnikutöö lavastusele „Ülestähendusi põranda alt“ (Tallinna Linnateater) ja
lavakujundus lavastusele „Teoreem“ (Eesti Draamateater).
Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Kadi Herkül
(esimees), Maris Johannes, Tambet Kaugema, Karmo Mende ja Laine Mägi.
Meespeaosatäitja auhind
Andres Mähar – Karl Kabanov lavastuses „Minu trükikoda“ (Karlova Teater) ning Vahur ja Hermann lavastuses „Kotka tee
taeva all“ (Saueaugu Teatritalu).
Naispeaosatäitja auhind
Külli Teetamm – Zelma lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ ning Kannatanu
kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses „Nõusolek“ (mõlemad Tallinna
Linnateater).
Meeskõrvalosatäitja
auhind
Peeter Jürgens – Abram lavastuses „Meie
klass“ (Ugala Teater).
Naiskõrvalosatäitja
auhind
Piret Laurimaa –
Naine uksega, õde Elin, Sõbra pruut, Naine aias, Mustlasnaine, Ettekandja ja
peretütar Mari lavastuses „Sada grammi taevasina“ (Teater Vanemuine).
Eriauhind
Hendrik Toompere jr –
riskijulge, sotsiaalselt tundliku ja mitmekesise repertuaari kujundamine Eesti
Draamateatris.
Muusikaauhind
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tiina Mattisen,
Kristel Pappel, Aare Tool ja Heli Veskus.
Raiko
Raalik – nimiosa Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ (Teater Vanemuine) ning Golaud’
osatäitmine Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“
(Rahvusooper Estonia).
Arvo Volmer –
Richard Wagneri ooperi „Lohengrin“ ning Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande“ muusikaline teostus (mõlemad Rahvusooper
Estonia).
Balletiauhind
Žürii: Anu Ruusmaa (esimees), Eve Andre-Tuga, Jüri Jekimov, Age Oks ja Janika Suurmets.
William Newton – Vronski lavastuses „Anna Karenina“, Stanley lavastuses
„Tramm nimega Iha“, Mees lühiballetis „Open Door“ ja adagio lühiballetis „Suite en blanc“
lavastuses „Must/Valge“, Dietz von
Egloff lavastuses „Õhtused majad“ ning Pähklipureja-prints lavastuses „Pähklipureja“
(kõik Eesti Rahvusballett).
Tantsuauhind
Žürii: Madli Pesti (esimees), Raho
Aadla, Liisi Aibel, Kaja Kreitzberg ja Iiris
Viirpalu.
Sveta Grigorjeva –
lavastus „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“
(Inglikoor ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Etenduskunsti auhind
Žürii: Urmas Lüüs (esimees), Kerli Ever, Kärt Kelder, Riina Oruaas ja Annika Üprus.
Lauri Lagle –
lavastus „Reis metsa lõppu“ (Ekspeditsioon).
Teatritöötajate auhinnad
Žürii: Marika Tint (esimees), Priidu Adlas, Eve Komissarov, Kristel Linnutaja, Mart Saar, Andres
Tirmaste ja Liina Unt.
Lavastust ettevalmistava
töötaja auhind
Kaido Torn –
Endla teatri dekoraator-butafoor, kes on osalenud aktiivselt noorte
haridusprogrammi käivitamisel, tegutsenud lakkamatu uudishimuga ning sooviga
areneda, uusi meetodeid ja materjale katsetada.
Etendust teenindava
töötaja auhind
Reet Loderaud –
Eesti Noorsooteatri etenduse juht, kes on oma põhjalikkuse ja tundlikkusega
olnud toeks nii teatri loovmeeskonnale, näitlejatele ja töökodadele kui ka
teistele inspitsientidele, sh lavastuse „Plekktrumm“ väljatoomisel ja
juhtimisel.
Haldus- ja
administratiivtöötaja auhind
Maarja Kalmre – Kanuti Gildi SAALi
pikaaegne projektijuht, kes on osalenud aktiivselt rahvusvaheliste festivalide
korraldamisel, olnud etenduskunsti festivalide „Ümberlülitus“ peakorraldaja ja
„Baltic Take Over“ peakorraldaja Eestis.
Algupärase dramaturgia
auhind
Žürii: Anneli Saro (esimees), Heidi Aadma, Laur
Kaunissaare, Ain Mäeots ja Ene Paaver.
Urmas Lennuk –
„Ääremaal“.
Reet Neimari
nimeline kriitikaauhind
Žürii: Karin Allik (esimees), Villu Kangur, Kaie
Mihkelson, Kirsten Simmo ja Margot Visnap.
Kaur Riismaa –
artiklid „Pennike va Guy heaks“ (Sirp 6. I 2023),
„Inimesed nagu me ise“ (Sirp 24. III 2023) ja „Metsa kirjeldamine digitaalsele
Tuglasele“ (Sirp 1. IX 2023).
Salme Reegi nimeline
lasteteatri auhind
Žürii: Keiu Virro (esimees), Mae Kivilo, Tuuli
Potik, Kaido Rannik ja Janek Savolainen.
Laura Jaanhold ja Illimar
Vihmar – „Kurjus“ (Endla Teater): vägivallaringi
ja selle katkestamise võimalikkuse mitmekülgne käsitlus nii sisu kui ka vormi
tasandil.
Sõnalavastuste
muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind
Auhinda rahastab Eesti
Autorite Ühing.
Žürii: Ardo Ran Varres (esimees), Olav Ehala, Hendrik Kaljujärv ja Aleksandr Žedeljov.
Vootele Ruusmaa –
originaalmuusika lavastustele „Hingest ja südamest“ (Eesti Noorsooteater) ning
„Metamorfoos“ ja „Hääl minu sees“ (mõlemad Rakvere Teater).
Anne Türnpu –
laulude valik ja lavaline teostus muusikalises kujunduses lavastusele „Vend Antigone,
ema Oidipus“ (Eesti Draamateater).
Kristallkingakese auhind
Antakse kahele noorele
etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe
laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise muusikaauhinna
žürii.
Marta Aliide Jakovski –
lavastused „Fundamentalist“ (Von Krahli Teater ja
EMTA lavakunstikool) ning „Poiss, kes nägi pimeduses“ (Tallinna Linnateater).
Karis Trass – Mélisande’i osatäitmine Claude Debussy
ooperis „Pelléas ja Mélisande“
(Rahvusooper Estonia).
Ants Lauteri nimeline
auhind
Antakse kaks auhinda,
kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale
(alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi
erialast arengut.
Žürii: Anu Lamp (esimees), Kersti Heinloo, Martin
Mill, Mirko Rajas ja Juhan Ulfsak.
Jörgen Liik –
osatäitmised: Semjon Semjonovitš
Podsekalnikov – „NO57 Enesetapja“ (2013, NO99 ja EMTA
lavakunstikool), osaline – „NO43 Kõnts“ (2015), osaline – „NO42 El Dorado: klounide hävitusretk“ (2015, mõlemad NO99), Nick Bottom – „NO40 Pööriöö uni“
(2016, NO99, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert), Theo – „NO36 Unistajad“ (2017, NO99), Wanamun
– „Pigem ei“ (2020), Jörgen – „Sa oled täna ilusam kui homme“ (2020), Mihkel –
„Melanhoolia“ (2022), Margus – „Libahunt“ (2022, kõik Von Krahli
Teater ja Ekspeditsioon), osaline – „Reis metsa lõppu“ (2023, Ekspeditsioon).
Liisa Saaremäel – osatäitmised: Neenu Moor, Pille-Riin ja Lapi naine – „Ekke
Moor“ (2015, Kuressaare Linnateater, VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Lucija Kos – „Kolm talve“ (2017), Saša
– „Ivanov“ (2017), Tatjana – „Väikekodanlased“ (2018, kõik Eesti Draamateater),
Juta – „Kas kalad magavad?“ (2018, VAT Teater), Ella Ilbak
/ Kaie Skalle – „Leek“ (2018, Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum), naine C – „Kahekesi“ (2020, Kinoteater), Heidi –
„Fundamentalist“ (2021, Von Krahli Teater ja EMTA
lavakunstikool), Külaline – „Teoreem“ (2023, Eesti Draamateater).
Autor, lavastaja, etendaja: „16 soolot“ (2020, Von Krahli Teater ja EMTA), „Tiny
Home Production presents: Suurem kui elu“ (2021, Uue
Loomingu Maja ja EMTA), „Scream Box“
(2023, Kanuti Gildi SAAL).
Otto Hermanni nimeline
orkestrandiauhind
Eesti esimese kutselise
teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on esile
tõsta ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist
pühendunud tööd teatri orkestrandina.
Žürii: Ann Õun (esimees), Risto Joost,
Lauri Sirp ja Kulvo Tamra.
Eda Peäske –
Rahvusooper Estonia harfimängija (aastast 1981) ja harfirühma kontsertmeister
(aastast 1990), hinnatud nii orkestrandi, solisti, kammermuusiku
kui ka pedagoogina, kelle tipptasemel mängus kõlab muusika rütmitäpselt ja
nõtkelt, just nii tagasihoidlikult või ekstravagantselt, nagu helilooja on
mõelnud.
Priit Põldroosi nimeline
teatrimõtte auhind
Antakse teatrimõtte
arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.
Žürii: Lea Tormis (esimees), Enn Lillemets, Kalju
Orro ja Peeter Tammearu.
Mihkel Mutt –
vaimustava ja põhjaliku, vaheda stiilitaju ja eksimatu keeletundega kirjutatud
raamatu „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ eest, kus
teadmine ja isiklik vaade on köitvas tasakaalus, üksiku kaudu avaneb üldine.
Georg Otsa nimeline
muusikateatri auhind
Antakse vokaalse
meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning
viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel
hinnatakse pikemaaegset teatritööd.
Žürii: Karmen Puis (esimees), Paul Mägi, Jaanika
Rand-Sirp ja Jassi Zahharov.
Priit Volmer –
vokaalse meisterlikkuse eest ühes sisukate ja säravate rollikäsitlustega
muusikateatri kõigis žanrites: Eichmann (Tüüri „Wallenberg“), kolonel Pickering (Loewe „Minu veetlev leedi“), kuningas Marke (Wagneri „Tristan ja Isolde“), don Alfonso (Mozarti „Così fan tutte“), Mefisto (Gounod’ „Faust“), Cervantes ja don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast“), Daland (Wagneri
„Lendav hollandlane“), isa Laurent (Gounod’ „Romeo ja
Julia“), nimiosa (Donizetti „Don Pasquale“),
Ferrando (Verdi „Trubaduur“), Sarastro
(Mozarti „Võluflööt“), Heinrich der Vogler (Wagneri „Lohengrin“), Arkel (Debussy „Pelléas ja Mélisande“, kõik Rahvusooper Estonia), Manfred
MIM (Manfred MIMi „Eesti
ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“,
Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL), nimiosa (Sondheimi
„Sweeney Todd“), Jürka
(Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mõlemad Teater Vanemuine) ning Rocco (Beethoveni „Fidelio“,
Bonni Teater). Samuti laiahaardelise tegevuse eest kontserdilavadel nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina.
Natalie Mei nimeline kunstnikuauhind
Antakse kõrgel tasemel ja
suuremahulise lava- ja kostüümikujunduse eest. Auhinna määramisel hinnatakse
traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika, materjalide
ja tehnikaga, terviklikku tööd kavandist teostuseni. Auhinna saajalt eeldatakse
vähemalt 10 aasta pikkust teatritööd.
Žürii: Liina Tepand (esimees), Eva Koldits, Maret
Kukkur, Ann Lumiste ja Külli Root.
Lilja Blumenfeld –
pikaaegse loomingulise kõrgvormi eest lavastuskunstnikuna, kelle kordumatu ja
kompromissitu käekiri, sügav dramaturgiline taju ja
oskus luua igast kavandist omaette kunstiteos on esile tõusnud kogu tema loomingus,
sh lavastustes „Niskamäe naised“ ja „Leopoldstadt“ (mõlemad Teater Vanemuine) ning „Sume on öö“
(Ugala Teater).
Eesti Teatriliidu
juhatuse auhind
Antakse erilise
teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.
Karin Hallas-Murula –
„Eesti teatrimajad. Kaskedega küünidest tänapäeva arhitektuurini“: pikaaegse
põhjaliku ja kunstiteadusi lõimiva uurimistöö eest.
Välja kuulutati ka Eesti Näitlejate Liidu
auraha ja Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärgi saaja.
Eesti Näitlejate Liidu
auraha
Antakse Eesti Näitlejate
Liidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.
Anneli Rahkema
Eesti Teatri Tehniliste
Töötajate Ühenduse aumärk
Antakse vähemalt 15
aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus
väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib ühenduse juhatus.
Täna läbis Riigikogu kolmanda lugemise Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu muutmise seadus. Sellega hakkab Kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed pensionisammastesse.