Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta  aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

PROOSA
• Mait Vaik „Meeleparanduseta“
• Maarja Kangro „Klaaslaps“
• Meelis Friedenthal „Inglite keel“
• Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
• Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
• Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“

LUULE
• Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
• Silvia Urgas „Siht/koht“
• Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
• Kaur Riismaa „Soekülm“
• Elo Viiding „Teadvuselooja“
• Vladislav Koržets „Laulud või nii“

ESSEISTIKA
• Hasso Krull „Mõistatuse sild“
• Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
• Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
• Leo Luks „40 kiri“
• Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“
• Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“

VABAAUHIND
• Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“
• Lauri Sommer „Lugusid lõunast“
• Tõnis Tootsen „Esimene päev“
• HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
• Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
• I. V. „Aedniku päevik“

NÄITEKIRJANDUS
• Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“
• Tõnu Õnnepalu „Mäed“
• Paul-Eerik Rummo „Taevast sajab kõikseaeg kive“
• Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“
• Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
• Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)
• Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)
• Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)
• Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)
• Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)
• Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
• Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde
• Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde
• Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde
• Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keeld
• Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde
• Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

• Marek Laane - Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)
• Mirjam Lepikult - Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)
• Margus Ott - Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)
• Triinu Pakk - Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)
• Heete Sahkai - Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)
• Kai Tafenau - Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

• Kätlin Kaldmaa - "Halb tüdruk on jumala hea olla"
• Triinu Laan - "Vana katkine kass. Vana katskinõ kass"
• Kadri Lepp - "Poiss, kes tahtis põgeneda"
• Aino Pervik - "Hädaoru kuningas"
• Priit Põhjala - "Mu vanaisa on murdvaras!"
• Reeli Reinaus - "Kuidas mu isa endale uue naise sai"

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

• Aurika Meimre - «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий»
• Andrei Ivanov - «Аргонавт»
• Leonid Mihhailov - «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“
• Nikolai Ivanov - «Детство, которого не было»
• Galina Balašova - pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
• Ljudmilla Kazarjan - pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

ARTIKLIAUHIND
Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo, valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

• Tanar Kirs - Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
• Hasso Krull - Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika
(järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi)
• Indrek Ojam, Jaak Tomberg - Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku
realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
• Aare Pilv - Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva
puhul (Looming 2016, nr 2)
• Kristiina Ross - Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja
Kirjandus 2016, nr 8-9)
• Riho Saard - Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming
2016, nr 6).

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.