„Toetuste mõju on vaja uurida selleks, et kultuuri ja spordi toetamisel
teha täpsemaid otsuseid ja valikuid. Aimame, et Kultuurkapitali rahastuse mõju
on olnud väga suur, aga tahame teada, mida täpselt on saavutatud, kuidas on
nende toetustega kultuuri- ja spordielu mõjutatud, suunatud ning kas on
valdkondi, mis vajaksid järele aitamist. Täpsete andmete olemasolu võimaldaks
paremini argumenteerida ka eraraha kaasamise vajadust,“ selgitas
Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. ”Mõju-uurimuse tulemusi saab kasutada
Kultuurkapitali tulevase töö kujundamisel, laiemalt kultuuri ja spordi
valdkondade arengusuundade koostamisel ja see oleks kindlasti abiks ka
kultuuriuurijatele ning tudengitele teadustöös,” lisas Saks.
Vaheuurimus
Enne kõiki Kultuurkapitali valdkondi hõlmava lõpliku uurimuse lähteülesande koostamist asub uuringufirma Praxis esmalt läbi viima vaheuurimust Kultuurkapitali näitekunsti, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ja spordi sihtkapitali ning Tartumaa ja Järvamaa maakondliku ekspertgrupi näitel. Uuritav periood jääb vahemikku 2011 kuni 2017, mis hõlmab kolme erinevat Kutluurkapitali otsustuskogude ekspertide koosseisu.
Vaheuurimuses uuritakse sihtkapitalide ja ekspertgruppide taotlemise ja rahajagamise üldist dünaamikat, võrreldakse ja analüüsitakse nende töömahtu ning otsuseid jaotusvoorude kaupa. Vaadatakse, milleks on erinevates jaotustes toetust antud, milliseid projekte ei ole rahastatud ning mis põhjusel. Samuti analüüsitakse võrdlevalt sihtkapitalide ja ekspertgruppide rahastamiskordi ja sellest lähtuvalt ka jaotusprioriteete - kui palju antakse stipendiume, loometöö-, projekti, tegevustoetusi ning milline on jätkutoetuste osakaal. Eraldi uuritakse suurtaotlejate ning järjepidevus-projektide osakaalu kõigi toetuse saajate hulgas.
Kultuurkapitali mõju-uurimuse vaheuurimus peaks valmima aprilli lõpuks.