Kultuurkapital tunnustas 27.-28. aprillil toimunud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kolme tööd eripreemiaga. Töid oli palju, erakordselt hästi koostatud ning hästi esitletud. Õpilaste teadusfestivali õhustik oli mõnusalt töine ning nakatavast entusiasmist tulvil. Parimatest parimate/huvitavamate tööde valimine oli keeruline. Vaatlesime töid meile tuttavatest valdkondadest lähtudes ning valisime kolm laureaati.


Rahvakultuuri valdkonna preemia imetlusväärse ja põhjaliku lähenemise eest, mille puhul autor on aupaklikult suhtunud ka detailidesse, pälvis

Hedvig Haarde Tallinna Prantsuse Lütseumist tööga “Järva-Jaani kihelkonna neiu rahvarõivakomplekti valmistamine“.

Töö eesmärgiks oli uurida Järva-Jaani kihelkonna rõivaid ning arendada rahvarõivakomplekti valmistamise ja kandmise oskust. Õpilast juhendas Kristiina Siig.

Hedvigi töö oli tõesti detailideni läbi mõeldud ning hästi teostatud. Küsimusele, miks Tallinna tüdruk valis valmistamiseks just Järva-Jaani kihelkonna komplekti, oli vastus lihtne: „Üks minu vanaisa on sealt pärit, tulevikus tahan teha teise vanaisa sünnikoha väärilised riided, Saaremaa omad.“ Kas midagi jäi töö puhul ka kripeldama, vastas Hedvig: „Kui, siis ainult see, et mahupiirangu tõttu tuli töös osast materjalist loobuda, välja tuli jätta tore ehete osa“. Küsimusele, mis tundus kõige keerulisem valmistada, tuli üllatuslikult: „Vöö, kuna vöökirja lugemine osutus oodatust keerulisemaks.“ Üks armas detail, mis liigutas, oli see, et varrukamansettidel ei olnud tavapärane nööpkinnitus, vaid algupärane paelake, siin siis konkreetselt ilus punane.

 

Arhitektuuri valdkonna preemia ajaloolise objekti tõetruu visualiseerimise eest, kasutades säästlikke materjale ja kaasaegseid võimalusi, pälvisid

Mattias Aksli, Ädu Arvisto ja Karel Külm Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Hobuse 2 koolihoone makett“.

Hoonest valminud makett on olulise tähtsusega nii Hugo Treffneri Gümnaasiumi kui kogu Tartu ajaloole, sest sellest hoonest sai alguse Hugo Treffneri gümnaasiumi lugu. Juhendasid Jüri Kulasalu, Maigi Külm ja Kristiina Punga.

Nende kolme noore tööprotsessi oli väga põnev kuulata. Alustati 2015. a ja lõpuni jõuti käesoleval aastal. Kui maketi fassaadi külge oli võimalik matkida säilinud ajalooliste materjalide kaudu, siis maja tagumise külje ilmest materjalid puudusid. Info tilkus huvitavate kokkulangemiste ning üsna kummaliste leidude põhjal – infokild leidus näiteks kõrvalmajast tehtud fotolt, millele oli jäänud osake koolihoonest, tuulekoda aga vormiti üldse esialgse eskiislahenduse järgi. Tore oli kuulda, et õpilased said ja julgesid oma töös praktiseerida tänapäevaseid 3D-lahendusi ning kasutasid maketi nn voolimisel igapäevaseid, lihtsaid ja taaskasutatavaid materjale. Super tulemus!

 

Kirjanduse valdkonna preemia üllatuslikult professionaalse teemakäsitluse eest, millele autor on lähenenud väga heade teooriateadmiste ja kriitiku pilguga, pälvis

Marii Kivi Tartu Tamme Gümnaasiumist tööga „Naiserollid Kristiina Ehini luules“.

Töö eesmärgiks oli uurida Kristiina Ehini luule lüürilise mina erinevaid naiserolle (naiseks olemise viise) feministliku kirjanduskriitika kontekstis ja avada nende kaudu luule tähendusi. Juhendas Külli Saia.

Marii on oma noore ea kohta väga hea teoreetilise pagasiga, lisaks on tal imetlusväärne analüüsimise stiil ja kaunis väljendusoskus, mis haarab töö lugejat. Marii sõnul pühendub ta tulevikus kirjanduse valdkonnale. Ilmselt kuuleme temast veel.





 Õpilaste teadusfestival on väga tore ettevõtmine, mis annab noortele          võimaluse tulla oma tavalisest koolielust välja ning lasta neil oma saavutusi  tutvustada nii eakaaslastele teistest koolidest kui ka laiemale avalikkusele.  Hämmastav, milleks  pühendunud noored on võimelised ning milleni  püsitatud eesmärgid kanda võivad. Siinkohal tahaks veel ära märkida noort  viiuldajat Saimi Ester Kortelainenit Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kes  leidis  keldrist vana tehaseviiuli, pusis raamatutes, hankis infot ja abi Eesti juurtega  Soomes elavalt pillimeistrilt Leho Ugandilt  ning restaureeris sellest ilusa ja  tugeva kõlaga pilli. Loodame, et Saimi Ester täidab tulevikus  keelpillivalmistajate tühimiku Eestis.

Õpilaste teadustööde konkursil tööde auhindamine oli Kultuurkapitalile uus ja innustav kogemus. Kuigi hindasime ainult kultuurivaldkonna töid, siis põnevad olid ka reaalvaldkonna uurimused. „Tule kuula!“ kutsusid näiteks esimest korda teadusfestivalil osalenud Rapla Ühisgümnaasiumi 1. klassi leiutajad oma stendi juurde „Leiutajate leiunurk“. Lahti läks meisterlik esitlus piltidel oleva kohta: saime teada, kuidas õun mullitama panna ja milline näeb välja Kuulirada. Neil on ka oma blogi, mida õpetaja pidada aitab.

Konguta Kooli 3. klassi väiksed teadlased selgitasid meile füüsika põhitõdesid ning kinnitasid väidetut katsetega. Tõeliselt pühendunud seltskond!

Täname Eesti Teadusagentuuri meid pardale kutsumast!