Eesti kultuur sõltub väga suurel määral kultuurkapitali jagatavast rahast. Ent alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja hasartmängumaksust raha saava kulka eelarvet mõjutavad suletud kõrtsid ja kasiinod ning turistide kadumine. Milline paistab tulevik, sellest rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks

Nüüdne kriis on teine suur majanduskriis pärast kulka taasasutamist 1994. aastal, kui mitte arvestada Avo Viioli juhtumit 2002. aastast. Kui kõrvutada 2008. ja 2009. aasta masu ning nüüdset kriisi, siis milliseid sarnaseid jooni võib juba praegu esile tuua? Kui kaua võttis toona aega masust väljatulek ja täielik taastumine?

Kriis ei ole kunagi tore, aga uurimismaterjali pakub see kindlasti, sest majanduslanguse näitajad ja mudelid on lähiajaloost võrdluseks võtta. Saame nüüdse kriisi arengut jälgida, kõrvutada eelmisega ja püüda mõistatada, millest õppida.

Kultuurkapital saab kultuuri ja spordi toetamiseks raha alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust. 2008. ja 2009. aasta masu ajaga võrreldes on suur erinevus juba selles, et siis ei suletud kasiinosid, restorane ega pubisid. Alkoholi tohtis vabalt müüa ja ka turistid said käia seda ostmas.

Meie aktsiiside laekumistes oligi eelmise majanduskriisi ajal väga väike langus, mis väljendus arvudes üksnes 2010. aastal ja oli 2011. aastaks juba tasandunud. Küll aga oli masu ajal järsk langus hasartmängumaksu laekumises: 2009. aastal kahanes kulkale laekumine pea poole võrra. See hakkas uuesti tõusma alles 2014. aastal ning jõudis tegelikult masueelse laekumise tasemele alles 2018. aastaks.

Eks majandusteadlased tea paremini analüüsida, aga kulkale oli selle majanduskriisi mõju pikk.

Ent kuidas mõjutas see siis taotluste arvu?

Seda, kuidas kriis mõjutas kultuuri- ja spordiinimeste soovi tulla välja uute algatustega masu ajal ja selle järel, vahemikus 2008–2010, on tõesti huvitav võrrelda sellega, milline saab olema üldine taotluste arv ja ka taotluste täpsem sisu viirusekriisi ajal ja järel. Eelmise kriisi ajal ei keelanud keegi minna teatri-, kontserdi- ja kinosaali või spordivõistlusele ning üritused võisid ära jääda ja projektid mitte teostuda üksnes rahapuuduse tõttu.

Nüüd on enamik üritusi kas ära jäetud või edasi lükatud, sest kokku ei tohi tulla. Näeme, et 2009. aastal vähenes taotluste arv võrreldes 2008. aastaga õige vähe ja sealt edasi on see aasta-aastalt olnud pidevalt kasvutrendis. Praegu laekub kultuurkapitalile enam kui 16 000 taotlust aastas ja ligi 11 000 neist saab rahastuse.

Milliseid järeldusi saab teha 20. mail lõppenud taotluste voorust?

Kultuurkapital jagab raha neli korda aastas ja maivoor oli tänavu teine. Kuna väga suur osa meie projektitoetuste taotlustest on seni puudutanud just kontsertide, ürituste, võistluste korraldamist või ka tegevusi, mis eeldavad reisimist, siis nüüd keskenduvad taotlejad loogiliselt enam loometööle. Nad taotlevadki enam ning ka palju suuremas rahalises mahus stipendiume ja loometöötoetusi.

Projektitoetusi ürituste korraldamiseks ja sõitudeks tuli maivooru võrreldes 2019. aastaga palju vähem. Ka üldiselt saime sel aastal mais vähem taotlusi. Kui 2019. aastal esitati mai taotlusvoori 3670 taotlust summas 11 568 684 eurot, siis nüüd 3100 taotlust summas 10 722 801 eurot.

See lubab kultuurkapitalis raha jagavatel ekspertidel ehk natuke kergemini hingata, sest konkurents kulka toetuste pärast on alati väga suur ja kunagi ei saa toetada enamaga kui ainult poolega sellest, mida taotlustes kokku küsitakse.

Konkurents toetuste pärast on alati väga suur ja kunagi ei saa toetada enamaga kui ainult poolega sellest, mida kokku küsitakse.

Lihtsustatult: milline suvi tuleb kultuuripublikule? Kas ja milliseid üritusi soovitakse suvekuudel korraldada? Millised on trendid?

Tänavune suvi tuleb Eesti-keskne. Suveüritusteks ja -projektideks taotleti rahastust juba kulka veebruarivoorust. Mitmed suviste ürituste toetuse lepingud öeldi üles ja raha tagastati kulkale, kuid on ka palju neid, kes orienteeruvad ümber. Kontserdid ja festivalid siiski toimuvad, aga väiksemas mahus ja ilma välisesinejateta. Saame nautida omade armastatud loojate ja artistide kunsti.

Kulkas on aga valdkondi nagu kirjandus ning kujutav ja rakenduskunst, kus taotlemises palju ei muutugi. Kirjanikud ja kunstnikud tegelesid ennegi loominguga pigem omaette ning see jätkub ka kriisi ajal. Edasi tehakse ka filme, luuakse heliteoseid, kirjutatakse näidendeid jm.

Arhitektuuri ja rahvakultuuri osas näeme aga küll viimase vooru taotluste eesmärke vaadates enam keskendumist üksikisiku tööle: koostatakse õppematerjale, kontserdikavasid, kirjutatakse ajalugu ja tehakse rohkem ka sellist tööd, mida kulka saab toetada loomingulise stipendiumi või loometöötoetusega. Spordi valdkonnas ei ole märgata olulist võistlusetoetuste taotlemise vähenemist. Seega on oodata, et võistlused ikka toimuvad.

Maivooru taotlused peegeldavadki laias laastus ka seda, mis hakkab Eesti kultuuris ja spordis toimuma sügisel. Taotlusi vaadates saame väikese reservatsiooniga öelda, et kõik kestab edasi.

Kui alkoholiaktsiisiga mängimine kulka eelarvet üllatuslikult väga ei mõjutanud, siis koroonakriisi mõjul võib ennustada eelarve vähenemist – kasiinod on kinni, turistid ei käi, alkoholi tarbitakse seetõttu vähem. Millised on teie prognoosid ja mida toob kaasa võimalik eelarve vähenemine? Kust hakkate raha kokku hoidma?

Kultuurkapital arvestab aastaeelarve tegemisel rahandusministeeriumi prognoosi, kuidas aktsiisid ja maksud laekuvad. Prognoose muudetakse/täpsustakse aasta jooksul korduvalt ja viimase prognoosi saime 1. aprillil. Seal oli arvestatud, et aprillis ja mais on Eesti suletud, ja kulkale ennustati suhteliselt väikest raha vähenemist. Nüüdseks teame, et mitmed piirangud püsivad veel. Kasiinod avanevad alles juunis ja seda, millal turistid taas riiki lubatakse, ei tea veel keegi.

Laekumiste pealt näeme nii alkoholi- ja tubakaaktsiisi kui ka hasartmängumaksu laekumise langust ligi kümme protsenti. See on aprilli seisuga. Me ei tea veel, mida tegi see kriis majandusega, ega ka seda, kas kriis on tegelikult läbi saamas või ainult puhkab sügiseni.

Seega saame meiegi tegelike laekumiste kohta öelda ainult, et ootame, vaatame. Kulka on kõiki oma sihtkapitale teavitanud, et rahajagamisel hoitaks pigem tagasihoidlikku joont, ning mitmed sihtkapitalid loovad reserve, et tunda end augusti ja novembri jaotusvooru eel kindlamalt.

Õnneks on meil süsteem, kus jagamegi ainult seda raha, mis meile on maksudest laekunud. Iga jaotusvooru eel anname oma sihtkapitalide ja maakondlike eksperdigruppide ekspertidele teada, kui palju on neil sellest voorust jagada. Seega ei ole rahalistest võimalustest kõrgemat eelarvelage ees. Loodame muidugi kõik, et suurt langust ei tule.

Mis ohte te veel kulkale tajute?

Läti näide on hoiatav. Nemad võtsid masu ajal 2008. aastal oma kulkast aktsiisi- ja hasartmaksuraha ära ning toetavad nüüd juba 12 aastat seda eelarvest. Eelarvesse ei õnnestu kunagi selliseid summasid sisse rääkida, kui neil varem oli. Seetõttu on neil meiega võrreldes raha poolest väga palju kehvem seis, ja saada kultuurile tagasi maksulaekumised, mis kunagi said juba teistele ära antud, on pea võimatu ülesanne. Peame hea seisma selle eest, et kulkaga selles kriisis nii ei läheks.

Tuleb aru saada, et kulka ei ole miski, mis on iseenesestmõistetav ja mis alati jääb. Kulka olemusest ja haardest teatakse siiski veel vähe. Kõik ei taju kulka olulisust Eesti kultuurile ja spordile ega tema suurust. Tuleb ette ka hoiakut, et kulka on lihtsalt rahakott, mis peab olema kogu aeg olemas, aga seda pole vaja avalikult väärtustada.

Tänases netimaailmas tuleb ka netikanalites projektide juures märkida, et toetus on tulnud kulkast. Oleme nüüd oma projektitoetuslepingusse lisanud sotsiaalmeediat puudutava punkti. Pole midagi teha – kui sind pole Google’i algoritmides, ei tea paljud sinu väärtust ega suurust ja Läti masuaegne mõtteviis saab kergemini tekkida.

Kõik ei taju kulka olulisust ega suurust. Tuleb ette ka hoiakut, et kulka on lihtsalt rahakott, mis peab olema kogu aeg olemas.

Kulka eristipendiumid kinnitasid, et iga rahaeraldus tekitab nüüd rohkem kirgi ja pettumusi kui samasugused toetused veel pool aastat tagasi. Teeme kõigepealt selgeks: millega oli tegu, kust see raha tuli ja kellele oli see mõeldud?

Eristipendiumid tekitasid tõesti arusaadavalt kirgi, sest kulka abimeede jõudis kultuuri- ja spordiinimesteni esimesena ning eeldati, et sellega suudetakse palju enam inimeste kriisimuresid lahendada. Juhtus ka nii, et see aeti segamini kultuuriministeeriumi valdkondade abipaketiga, milles on jagada 25 miljonit eurot. Seda aeti ka segamini tööturumeetmetega ja oli mõistmatust, miks me ei küsi inimestelt palgatõendeid ega jaga toetusi nagu töötukassa.

On mõistetav, et inimesed, kes kaotasid päevapealt töö ja sissetuleku, et suutnud orienteeruda abimeetmete infos, ning oli neid, kelle jaoks kulka tähendaski riiki, kelle kohustus on küsimusi esitamata aidata.

Eristipendiumide meede oli tegelikult kultuurkapitali nõukogu initsiatiiv, kus iga sihtkapital ja maakonna eksperdigrupp vaatas oma rahakotti, luges üle seal olevad jäägid ning tegi siis otsused, kui palju ja mis mahus kulka taotlusvoorude vahelist lisatoetust saab anda neile loojatele ja sportlastele, kes teevad Eestile olulist loometööd või sporditegevust, et see töö ei katkeks kriisi ajal.

Eristipendium oli kulka n-ö hea tahte toetus, mitte riigi ametlik toetusmeede. Seda ei saanud ka taotleda, sest meie rahastamiskord lubab sellist stipendiumi algatada ainult ekspertidel endil. Algatuste aluseks sai meie kodulehe kaudu esitada ettepanekuid, et ekspertide tööd lihtsustada. Olime väga uhked oma ekspertide üle, kes võtsid väga mahuka eristipendiumidega tegelemise töö taotlusvoorude vahel ette puhtalt missioonitundest.

Eristipendiumi statuut lubas toetada tunnustatud loome- ja spordiinimesi ning ka see tekitas küsimusi. «Tunnustatud» tähendab aga siin kontekstis professionaali, sest meie sihtkapitalide raha jagamise kord sätestab, et toetatakse professionaalset tegevust. Seda, kes on professionaal, on iga valdkond enda jaoks ise mõtestanud ning kulka eksperdid lähtuvad sellisel hindamisel oma tausta- ja eksperditeadmistest.

Nende eksperditeadmisi pole põhjust kahtluse alla seada, sest neid on sellele kohale soovitanud enamasti loomeliitude kaudu nende enda kolleegid, kes on neid pidanud vääriliseks hindama valdkonna ettepanekuid ja taotlusi.

Nii nagu kulka tavavoorude puhul, oli ka eristipendiumide rahastust kahjuks anda vähem kui poole ulatuses sellest, mida oodati.

Kulkale tehti 947 ettepanekut ja toetusi anti 455, kokku 317 867 euro eest. Kui neid summasid vaadata, siis kõiguvad need valdkonniti – kõige priskemad on kirjanduses, mis sai ju tegelikult kõige vähem pihta. Jah, kirjanike esinemised jäid ära, aga samas raamatute müük jätkus. Kuidas teie toetuste suuruse erinevust põhjendate?

Summad kõiguvadki valdkonniti, sest rahastuse jäägid (ehk see, kui palju oli jäänud sihtkapitalidel ja maakondlikel eksperdigruppidel eelmistest voorudest rahakotti alles) olid erinevad. Nõukogu arutles ka selle üle, kas üldse on hea mõte avada see meede, kui rahakotid on eri suurusega. Aga kuna polnud ühtki eksperdikogu, kelle seis oleks olnud päris null, siis otsustati, et kõigile antakse siiski võimalus taotlusvoorude vahel oma valdkondadele kiiret kriisiabi anda.

Nõukogu otsustas, et sihtkapitalides saab eristipendium olla kuni 2000 eurot ja maakondades kuni 500 eurot. Stipendiumisummad nendes piirides jäid ekspertide otsustada ja need sõltusid ettepanekute rohkusest. Enamik eksperte otsustas anda väiksemaid stipendiume, aga enamatele. Kirjanduse sihtkapital otsustas anda suuremaid.

Rahajagamise põhimõtetest jääb üks põhimõte aga alatiseks kehtima: see on, et oma projektiidee tuleb ise välja mõelda.

Eristipendiumide loomine näitas, et vaatamata üsna rangetele reeglitele on kulkas ka ruumi olla paindlik ja olukorrale kiiresti reageerida. Aga kindlasti on teile viimastel kuudel tehtud mitmesuguseid ettepanekuid, kuidas peaks kulka raha jagama. Millised on olnud kõige jaburamad (rumalamad) ja mida võiks tegelikult ka kaaluda?

Eristipendiumide loomine kriisiabiks oli kulkas nii kiiresti tõesti võimalik ära teha tänu selle institutsiooni paindlikule olemusele. See paindlikkus kõigile ei meeldi. Ikka ja jälle kostab arvamusi, et kulkat ja tema toetusi tuleks reguleerida niimoodi, et pandaks paika kindlad piirid: miinimum- ja maksimumtoetuse määr, kindlad taotlejate tüübid, keda toetatakse ja keda mitte, millist tegevust täpselt igas valdkonnas toetatakse jne.

Teatud piirid on iga kulka sihtkapitali ja maakondliku eksperdigrupi rahajagamise korras ka sees ning need piirid on ekspertide seada ja suure nõukogu kinnitada. Kuid tihti jõuavad eksperdid ise selleni, et kui on mingi piiri seadnud, siis tekib soov teha erand, sest erand on põhjendatud. Kultuuris ongi rangete piiride seadmine keeruline, sest me ei pruugi täna teada, milliste loominguliste ideede või kooslustega homme kulka lauale tullakse.

Seepärast peaks kulka jääma igasuguste piiride seadmisel paindlikuks. Kui maakonna tasandil on loojal tarvis 27 eurot, et soetada bussipilet üritusele sõiduks, siis peaks saama eraldada ka nii väikest toetust (näide elust enesest), ning kui suur festival vajab enam kui 100 000-eurost toetust, siis peaks saama anda ka seda, kui eksperdid nõnda soovivad.

Rahajagamise põhimõtetest jääb üks põhimõte aga alatiseks kehtima: see on, et oma projektiidee tuleb ise välja mõelda. Vahel juhtub sedagi, et helistatakse ja küsitakse raha, ning kui uurime, mida täpselt soovitakse taotleda, siis oleme kuulnud ka vastuküsimust: «A öelge, mis teil seal praegu kõige paremini läheb?»

Kõik head, originaalsed ja loomingulised ideed lähevad tavaliselt meile hästi korda. Tasub lugeda üle valdkondade või maakondlike eksperdigruppide rahajagamise korrad (leiab www.kulka.ee) ja taotleda vastavalt neile. Selle aasta järgmised voorud on tähtaegadega 21. august ja 20. november.