Ettepanekuid oodates pidas komisjon silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Ettepanekute esitajatelt oodati ka kirjeldust ehitise regionaalsest põhjendatusest ning selle võimalike kasutajate ja osasaajate kohta. Samuti paluti ettepanekule võimalusel lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.

Kultuurikomisjon tutvub esitatud ettepanekutega 2020. aasta sügisistungjärgu alguses ning kavandab edasise protseduuri. Otsuse, milliste objektide ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahenditest toetada, teeb kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.


( Riiklikult tähtis kultuuriehitis Eesti Rahva Muuseum, foto: Tanel Kindsigo)

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti (Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamise tagasimaksed lõppevad prognooside kohaselt 2023. aastaks). Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga- aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Esitatud ettepanekud:

Lisainfo

Angelika Berg
631 6483
angelika.berg@riigikogu.ee

Info Riigikogu kodulehelt

Kertu Saksa arvamusloo samal teemal leiad siit