1. oktoobril, Rahvusvahelisel muusikapäeval tunnustas helikunsti sihtkapital aastapreemiaga Jaan Rossi Theodor W. Adorno muusikafilosoofilise teose „Uue muusika filosoofia” mõttetäpse teadusliku tõlke eest. Muusikapreemiate pidulik üleandmine toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertsarja „Heliorg” avakontserdil.
Theodor W. Adorno (1903–1969) oli Saksa filosoof, sotsioloog ja
muusikateadlane. Tema filosoofia läteteks peetakse saksa idealismi (Kant ja
eriti Hegel), marksismi ning psühhoanalüüsi teooriat. Adornot huvitavad eeskätt
regressiivsed sotsiaal-antropoloogilised nähtused, see, kuidas ehe inimtunnetus
asendub stereotüüpide ja klišeedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva
elu standardiseerumine. Adornot on peetud 20. sajandi suurimaks hegeliaaniks
ning leitud, et
ta püüdis taaselustada Hegeli dialektikat eesmärgiga lahendada kaasaja ühiskonna aktuaalseid probleeme. On samuti märgitud, et Adorno teisendas Hegeli dialektika omamoodi „negatiivseks dialektikaks”, mida iseloomustab sügav pessimism ning sünteesi puudumine. Nii tuleb Adorno teoses „Valgustuse dialektika” (1947;
koos Max Horkheimeriga) järeldusele, et Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu alates valgustusajastust on olnud nurjunud tsivilisatsiooni ajalugu.
ta püüdis taaselustada Hegeli dialektikat eesmärgiga lahendada kaasaja ühiskonna aktuaalseid probleeme. On samuti märgitud, et Adorno teisendas Hegeli dialektika omamoodi „negatiivseks dialektikaks”, mida iseloomustab sügav pessimism ning sünteesi puudumine. Nii tuleb Adorno teoses „Valgustuse dialektika” (1947;
koos Max Horkheimeriga) järeldusele, et Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu alates valgustusajastust on olnud nurjunud tsivilisatsiooni ajalugu.
„Uue muusika filosoofias” keskendub Adorno kahe 20. sajandi süvamuusika
suurkuju, Arnold Schönbergi ja Igor Stravinski loomingu võrdlemisele.
Muusikaajalukku on Schönberg jäädvustatud uue kompositsioonitehnika loojana,
mida nimetatakse kaksteisttoontehnikaks ehk dodekafooniaks. Igor Stravinski
nimi seostub 20. sajandi muusikas eelkõige ta loomingus aset leidnud põhjalike
stilistiliste pööretega. Adorno jaoks on Schönbergi looming muusika loomuliku
arengu tulemus. Stravinskit seevastu peab ta kommertslikuks heliloojaks, kes on
huvitatud kuulsusest ning kes on selle nimel valmis ohverdama truuduse
muusikaajaloo sisemisele loogikale.
Väljaanne sisaldab Jaan Rossi järelsõna.
Kirjastaja Tartu Ülikooli Kirjastus.
Palju õnne Jaan Rossile!
Vaata veel: Jaan Ross: ebaselgust tõlkes edasi anda tundub mulle vale. kultuur.err. 1.10.20202 kl 19.30. Virge Joamets