Eesti Kultuurkapitali valdkondade aastapreemiad 

vt fotogaleriid siit

Arhitektuuri valdkonnas – Kadarik Tüür Arhitektid – viimaste aastate loomingu – Tondiraba jäähalli, Tartu Ülikooli füüsikainstituudi ja Viljandi laululava – eest;

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas – Riho Unt – aasta film 2015 – nukufilm "Isand“;

Helikunsti valdkonnas – Arvo Pärt – väärika panuse eest maailma muusikakultuuri;

Kehakultuuri ja spordi valdkonnas – Eldur Annus – spordimeditsiini teerajaja, kes on keerulistel hetkedel aidanud olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Erki Noolt, maailmameister Andrus Värnikut, tippkorvpallur Aivar Kuusmaad, aga ka sadu ja sadu tavainimesi;

Kirjanduse valdkonnas – Ilmar Trull – lasteluule koondkogu „Rähni ravi“ eest;

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas – Anders Härm ja Neeme Külm – Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhtimise ja arendamise eest, Köler Prize'i kaasaegse kunsti preemia algatamise ja korraldamise ning loomingulise ja areneva keskkonna rajamise eest;

Näitekunsti valdkonnas – Ugala Teater – Nutikas ja õdus UBB 2015 (Ugala black box);

Rahvakultuuri valdkonnas – Reet Mae ja Toomas Mae – Eesti vaimse aja ainelise pärandi hoidmise, väärtustamise ja mõtestamise eest – dokumentaalfilm „Vabaduse mustrid".


Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad

Evald Aavik – elutööpreemia näitlejale, kelle ainulaadsed ja jõulised tegelaskujud on läbi eri aegade rikastanud eesti filmikunsti oma inimliku sügavusega;

Aasta dokumentaalfilm: Nora Särak – „Valguseks/Valguseni/Valgusena“;

Aasta animafilm: Kaspar Jancis – „Piano“;

Aasta lühifilm: Manfred Vainokivi – „Luikedeta järv ehk Piknik raudteejaamas“;

Aasta debüütfilm: Mihkel Ulk – „Nullpunkt“;

Julge eksperimendi preemia: Veiko Õunpuu – filmi „Roukli“ eest;

Missioonipreemia: Tiit Mesila – Matsalu Loodusfilmide Festivali algatamise ja arendamise eest;

Taustajõu preemia: Marju Juhkum – läbi aastakümnete oma elukutsele pühendunud isiksus. Nõutud ja hinnatud monteerija

Noore filmitegija preemia: Toomas Järvet – läbi liikumise ja tantsu hingestatud dokumentaalfilm „Karmil pinnal“

Noore filmitegija preemia: Maksim Golomidov – režissööri visiooni toetav ja täiendav operaatoritöö dokumentaalfilmides „Karmil pinnal” ja ”Sipelgapesa“

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad

Elutööpreemia: Lembitu Kuuse – televisiooni raudvara – võitude ja kaotuste edastaja, kelle häält tunneb iga eestimaalane ning kelle emotsionaalsed ja kaasakiskuvad reportaažid on hullutanud spordisõpru mitu kümnendit;

Asendamatu taustajõud: Olavi Sikka – pikaajaline Kadrioru staadioni direktor, kes valmistas ette suurepärase võistlusareeni 2015. aasta kergejõustiku noorsoo Euroopa meistrivõistluste korraldamiseks;

Suvemängude peakorraldaja: Tarmo Volt - Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär, kelle edukal dirigeerimisel kogunesid tuhanded spordisõbrad Eestimaa Suvemängudele esindama oma kodupaika;

Maailma parima treener: Aleksandr Zõkov - Eesti karatekoondise peatreener, kelle õpilane Li Lirisman krooniti juunioride maailmameistriks;

Võrkpallikoondislaste tugi: Tarvi Pürn – Eesti Võrkpalliliidu peasekretär, kelle pühendunud tegutsemine tagas rahvuskoondisele vajaliku ja kõrgel tasemel ettevalmistuse Euroopa meistrivõistlusteks;

Liikumisrõõmu edendaja: Olga Bortsova – Narva linna ja kohaliku koolispordi edendaja, kelle eestvedamisel oli Narva „Spordinädal 2015“ kampaanias kõige aktiivsem piirkond, toreda liikumiskogemuse sai ligi 5000 kohalikku noort;

Südameala propageerija: Peeter Lamp – edukalt tegutsev tennisetreener, kes on kasvatanud kümnendite jooksul mitmeid tippmängijaid;

Aasta rallisündmuse eestvedaja: Urmo Aava – Euroopaski menuka Rally Estonia isa, kelle soov on rallipidu veelgi laiendada, kaasates Lõuna-Eesti teid ja maailma ralliässasid

Pikaajaline spordijuht: Tõnu Seil – kirglik harrastussportlane, kes juhtis ja suunas kultuuriministeeriumis 15 aastat Eesti spordielu


Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad

Eha Komissarov – elutööpreemia aastakümnetepikkuse silmapaistva kuraatoritöö eest Eesti kunsti- ja muuseumiväljal. Ta on pühendunud professionaalina näitusepraktika arendaja, laia haardega teravapilguline kunstiajaloo kaanonite ümberhindaja ja -kirjutaja ning kirglik kaasaegse kunsti eest võitleja. Mitmete põlvkondade juhendaja, inspireerija ja eeskuju;

Rael Artel – Tartu Kunstimuuseumi näituse- ja publikuprogrammide jõulise arendamise ja kaasajastamise ning lokaalse tegutsemise ja rahvusvahelise haarde ühendamise eest, julgete valikute eest kuraatori ja direktorina;

Greta Koppel – julge ja põhjaliku kriitika ning eriala spetsiifika avamise eest ajalehes Sirp ja vastutustundliku töö eest Kadrioru Kunstimuuseumis, õiguse ja kohustuse eest avaldada professionaalset arvamust;

Kristel Raesaar – Tallinna Fotokuu korraldamise ja järjepidevuse tagamise eest ning laiaulatusliku haridus- ja publikuprogrammi loomise eest. Tema positsioon kunstilise juhina on näidata ja seostada kaameral tuginevaid meetodeid kaasaegse kunsti ja kohaliku kultuuriruumi kontekstis;

Külli Kõiv – Kohila Rahvusvahelise Keraamikasümpoosioni vedamise ja korraldamise eest, puupõletuskeraamika oskusteabe võrgustiku kasvatamise, populariseerimise ja noorte kaasamise eest;

Laura Pappa ja Elisabeth Klement – graafilise disaini uusimat teooriat ja praktikat tutvustava ning eri riikide noori disainereid Eestisse kokku toova suvekooli Asterisk järjepideva arendamise ja korraldamise eest.


Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad

Ingrid Rüütel – elutööpreemia pärimuskultuuri eestkõnelejale ja õpetlasele – eesti rahvakultuuri hoidmise ja arendamise eest;

Rahvakultuuri aastapreemia: Ave Matsin ja Tiina Jürgen – raamatu „Mulgi rahvarõivas“ koostamise eest;

Rahvakultuuri aastapreemia: Astrid Hallik – rahvakultuuri valdkonna loova arendamise eest;

Rahvakultuuri aastapreemia: Õie Sarv – Seto kultuuri väsimatu edasikandmise eest;

Käsitöö aastapreemia: Kristina Rajando – Käsitööaasta 2015 „Loomast Loodud“ silmapaistva kureerimise eest;

Rahvatantsu aastapreemia: Maie Orav, Madis Orav ja Kaoke Kärdi – „Meeste Tantsupidu KOLM“ meeskonnale peo loomise eest;

Harrastusteatri aastapreemia: Virumaa Rahvaülikooli Selts – erinevate rahvakultuuri valdkondade ühendamise eest haridusliku teatriprojekti „Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu“ korraldamisel;

Koorimuusika aastapreemia: Triin Koch – Eesti koorimuusika silmapaistva edendamise eest;

Puhkpillimuusika aastapreemia: Kahro Kivilo – maakirikute pasunakooride tegevuse arendamise eest;

Muuseumi aastapreemia:ERMi konservaatorid Kristiina Piirisild, Triinu Siilbek, Janika Turu, Karoliine Korol ja Mariliis Vaks – tulemusliku tegevuse eest muuseumiteemaliste sündmuste korraldamisel


Helikunsti sihtkapital

Merike Vaitmaa – elutööpreemia panuse eest Eesti muusikasse


Näitekunsti sihtkapital

Lea Tormis – elutööpreemia Eesti teatri õpetajale


Arhitektuuri sihtkapital

Ell Väärtnõu – elutööpreemia pikaajalise uuendusliku, mitmekesise ja kontekstitundliku arhitektuuripraktika eest


Kirjanduse sihtkapital

Nikolai Baturin – elutööpreemia enam kui pool sajandit kestnud ja edasigi kestva keeleerksa ja eluvalvsa kirjandusliku loomingu eest

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil ja näitekunsti sihtkapitali aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2015, rahvusvahelisel muusikapäeval. Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad anti välja 4. detsembril koos Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu preemiatega.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 1000–3500 eurot. Elutööpreemia suurus on 10 000 eurot.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 21. jaanuaril 2016 Paide Kultuurikeskuses. Õhtu lavastasid Birgit Landberg ja Raho Aadla, laval olid teater Must Kast ja muusikaline duo Tõnis Kirsipu ja Kulno Malva.

Eesti Televisioon näitab sündmusest salvestust 24. jaanuaril, kell 14.15.

Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti preemia Aasta film 2015 saanud filmi “Isand" saab Postimehe kinos (http://kino.postimees.ee/) vaadata alates 21. veebruari õhtust kell 21.00. Rahvakultuuri sihtkapitali peapreemia filmi "Vabaduse mustrid" on Postimehe kinos võimalus vaadata alates 25. veebruarist.