Selgusid arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid

Arhitektuuri sihtkapital avalikustas 2018. aasta arhitektuuripreemiate nominendid. Sellel aastal on  aastapreemiale saabunud ettepanekute põhjal või sihtkapitali omal algatusel nomineeritud 18 objekti või muud arhitektuurialast saavust. Sihtkapitali aastapreemia laureaadid selguvad Arhitektide Liidu, Sisearhitektide Liidu, Maastikurhitektide Liidu ja arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial, mis toimub 6. detsembril Salme Kultuurikeskuses.

Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse üle 1. veebruaril 2019 Kultuurkapitali aastapreemiate galal.  

2018. aasta arhitektuuripreemiate nominendid:  

Balti jaama turg (Kopli 1, Tallinn)

  • Arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar 
  • Arhitektuurne ja sisearhitektuurne osa: KOKO arhitektid OÜ
  • Sisearhitekt: Kärt Loopalu
  • Maastikuarhitekt: Eleriin Tekko
  • Ehitaja: Mapri Ehitus OÜ
  • Projektijuht: Jaanus Männik
  • Tellija: Astri Kinnisvara OÜ
  • Valmis mais 2017
Kolm aastat kestnud rekonstruktsiooni tulemusel valmis endise Balti jaama turu kinnistule tänapäevane ja mitmekesine turg, mis säilitas oma ajaloolise isikupärase karakteri samas muutudes atraktiivseks ka uutele sihtgruppidele - rongiga sõitjaile, lähipiirkonna elanikele, noortele ja turistidele.

Tallinna Metsakalmistule kavandatud teadmata matmiskohaga Eesti riigivanemate kenotaaf

  • Autorid: KUU arhitektid - Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Eik Hermann
  • Ehitaja: MTÜ Porta Longi Montis - Risto Tali, Ivo Tšetõrkin, Rait Siska, Tauno Tali
  • Vertikaalplaneerimise osa: Teedeprojekt OÜ - Erik Bauman
  • Konstruktiivne osa: Inseneribüroo Pluss OÜ - Andres Läänesaar, Ülar Vihul
  • Graafiline disain: TRIKK OÜ - Triinu Silla
  • Tellija: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Üheksa Eesti riigivanema mälestusele pühendatud kenotaafile on loodud laine motiiv: see kannab endas nii jätkuvuse kui katkestuse, elu ja surma teemasid, nii traagikat kui suutlikkust toimunust üle saada ja edasi minna. Katkestusemomendi toob esile kenotaafi tekstilise osa kujundus: riigivanemate sünni- ja surma-aastad on nimede alla eraldi reale toodud, nii et surma-aastate ühtelangemisest tekib mõtlemapanev ja valus refrään.

Kortermaja T52 (Tartu mnt 52/ Lastekodu tn 23, Tallinn)

  • Arhitekt: Martin Aunin
  • Meeskond: Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar
  • Sisearhitekt: Eerik Olle, Ahti Peetersoo
  • Konstruktor: Neoprojekt
  • Ehitaja: Merko Eesti
  • Tellija: Merko
  • Valminud suvel 2017

Tallinna kesklinnas asuv kortermaja T52 järgib tänava äärse linthoonestuse põhimõtet, hõlmates kogu Tartu mnt, Lastekodu ja Gildi tänavate vahele jääva maa-ala. Tartu mnt 52 esindab kvartaalset hoonestust uues võtmes - samal ajal sulandub linnapilti ja tõuseb sellest esile. Ühtne visuaal on loodud ajatu tellismustriga fassaadidel.

Kortermaja Nova Maja (Kopli tn 4a/6, Tallinn)

  • Arhitekt: Martin Aunin
  • Meeskond: Martin Aunin, Marti Kahu, Margid Saar, Kristi Kalamees
  • Sisearhitekt: Aet Piel
  • Konstruktor: Riho Märtson
  • Ehitaja: Nordecon
  • Tellija: Invego
  • Valminud suvel 2017

Kalamaja piiril asuv esindusliku välisilmega Nova kortermaja järgib üldist hoonestuse paiknemise põhimõtet selles piirkonnas. Suhteliselt suur ehitusmaht on tugevalt liigendatud ja sulandub eklektiliste ja erinevatest ajastutest pärinevate majadega jaamatagusesse miljöösse. Kasutatud on rohkelt klaasi ja väärispuitpaneele, materjalivalik väärtustab piirkonna miljööd ja värvilahendus harmoneerub kõrvalhoonetega.

Kortermaja Kitsas 5, Tartu

  • Arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helin Vahter, Ragnar Põllukivi
  • Projekteerija: Salto AB OÜ
  • Tellija: Vallikraavi Kinnisvara AS 
  • Ehitaja: Rand & Tuulberg AS
  • Valminud 2017

Tartu südalinna korterelamu ülesehitus lähtub krundi ja ümbritseva linnaruumi mitmetasandilisest olemusest. Kitsa tänava ääres ajalooliselt paiknenud maakivitellise segamüüritises tugimüür on uuesti üles ehitatud tänavat ääristava kivimüürina. Kortermaja kahte erinevat osa ühendab loomuliku valgusega avar klaaspindadega trepikoda. 

Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum

  • Autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets / BOA arhitektid
  • Välialad: Kersti Lootus, Lidia Zarudnaja, Ivi Vartsen, Siim Lootus, Kalle Pruuden, Margus Triibmann / Lootusprojekt  
  • Sisearhitektuur: Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadi Karmann, Peeter Klaas, Ville Lausmäe / VL Sisearhitektuur
  • Ehitaja: Oma Ehitaja 
  • Valminud sügisel 2017

Filmimuuseumi kogudes on Eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat, samuti ekraniseeringutes kasutatud kostüüme ja rekvisiite. Suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm.

Filmimuuseum asub Maarjamäe lossikompleksis ning selleni juhatab lossiparki läbiv "punane vaip". Filmiallee juhatab külastaja läbi siinse kinoloo, avades seda mänguliste kunstiteoste vahendusel. See juhatab sisse näituse, milles heidetakse pilk Eesti filmi ajaloole ning maailma filmiareeni telgitagustele. Hoones on ka kino- ja konverentsisaal, kus saab korraldada nii filmilinastusi kui ka kõige esinduslikumaid üritusi.

Eleringi peahoone (Kadaka tee 42, Tallinn)

  • Autor: Karli Luik
  • Projekti arhitektid: Martin McLean, Kaidi Poobus-Sopp
  • Peaprojekteerija: Novarc Group AS
  • Ehitaja: OMA ehitaja AS
  • Tellija: Elering AS
  • Valminud detsembris 2017

Kolmekorruselise büroohoone lahenduses domineerib funktsionaalsus ja karske joon, teisalt on hoone keskkondlik, sõbralik ja loob mugava ning inspireeriva töökeskkonna. Lisaks energiatõhusatele tehnilistele lahendustele, päikesepaneelidele ning vihmavee ärakasutamisele tualettruumides on hoone projekteermisel kasutatud ka passiivseid päikesekaitse meetmeid. Kuna hoones paikneb ka Eleringi juhtimiskeskus, on erilist tähelepanu pööratud turvalisusele.

Eramu Nõmmel (Aate 4, Tallinn)

  • Autor: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ
  • Valminud septembris 2017 

Eramu Nõmmel looduskaunis kohas, mis on väljast kaetud raudsulfaadiga töödeldud lehise laudisega. Hoone perimeeter on kaetud puitterrassiga, mille servadesse on kinnitatud valgeks värvitud postid.

Äripäeva kontor (Vana-Lõuna 39, Tallinn)

  • Autorid: Arhitekt 11 OÜ - Hannelore Kääramees, Illimar Truverk, Tiiu Saal, Kaur Käärma
  • Tellija: Äripäev AS
  • Valminud augustis 2017

Lutheri Masinasaal on 20. sajandi alguse üks erilisemaid raudbetooni kasutusega tehasehooneid Baltikumis. Ruumi rekonstrueerimisel säilitati, puhastati välja ja toodi esile hoone rustikaalset keha nagu löövid, betoonpostid ja -laed, paekiviseinad. Sisekujunduses peeti silmas, et tegemist on Lutheri vineerivabriku hoonega, kus 20. sajandil toodeti vineeri ja sellest sai üks sisearhitektuurse kontseptsiooni lähtepunkte.  Äripäev sai meediaettevõttele tänapäevase ja inspireeriva töökeskkonna koos kontori südamega, kuhu kõik saavad koguneda ning mis vastab kõikidele tänapäevastele tööruumi normidele.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ruumide kujundus

  • Autorid: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Mikk Meelak
  • Kaasa töötasid: Ann Mirjam Vaikla, Kaia Tungal, Kadri Tikerpuu, Elo-Liis Parmas, Raul Kalvo, Marti Kaljuvee, Mikk Pärast, Andreas Wagner, Agnes Ratas
  • Tellija: Riigikantselei

Eesti tutvustas ennast Kultuurikatlas visuaalse kujunduskontseptsiooni kaudu kui innovatiivset e-riiki, kus mobiilsed võimalused on leidnud uuenduslikud toim­ivad lahendused. Urbanistlikus Euroopas on rohelisel Eestil ahvatlevaid puutumatuid loodusressursse, mis põimuvad osavalt digitaalse maailma võimalustega. Tehnoloogia ja kreatiivsuse tundlik ühendamine, kaasaegses voolavas elurütmis pulseerimine oli sõnum, millega Eesti end Euroopa liidu eesistujana esitles.  

Superministeeriumi esine väljak (Suur-Ameerika 1/Väike-Ameerika 2)

  • Autorid: Kino Maastikuarhitektid OÜ - Mirko Traks, Henn Runnel, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Karin Bachmann
  • Graafiline disainer (katendimuster): Martin Rästa
  • Valminud suvel 2017

Kunagise koolidevahelise pargi asemele on loodud väljak, mis lisaks esinduslikkusele pakub ka aktiivseid tegevusi. Platsi fookuspunktiks tõusnud lihtne maastikuvorm koos toetava raamistiku ja veega on muutnud väljaku rolli läbikäigukohast sihtpunktiks. Väljakule annab suursugususe pidulik pits, mis parkväljaku põhiruumi pinda katab. 

Vaksali väljak Tartus (Vaksali 19)

  • Autorid: Kino Maastikuarhitektid OÜ - Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann, Tõnis Arjus
  • Peatöövõtja: Tinter projekt OÜ - Indrek Lensment
  • Valminud sügisel 2017

Tartu jaamahoone esise suure, kurva ja halli platsi kohale on loodud väljak, mis on seda ka sisu poolest: tuumikala jalakäijatele-kergliiklejatele, ümber reguleeritud liiklemine mootorsõidukitele. Ruum on üles ehitatud vastavalt liiklemise loogikale ja tähtsusjärjekorras inimene-rattur-buss-auto. Tava-autoliiklus on jaamahoone eest eemale suunatud, hoone esisele on jäänud bussi- ja taksopeatused ning invapeatus. 

A.M. Lutheri Mööblivabriku Masinasaali rekonstruktsioon (Vana-Lõuna tn 39a, Tallinn)

  • Arhitektuur, avaliku ala ja büroode sisearhitektuur: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur - Hanno Grosschmidt, Tomomi Hayashi, Liis Voksepp, Marianna Zvereva, Anna Endrikson, Jüri Nigulas, Andres Ristov, Sander Treijar
  • Konstruktsioonid: ekspertiis ja projekt - Maari Idnurm, Merith Auksmann, Eerik Kask
  • Kohviku, näituseala, istumisalade sisearhitektuur: Kadri Tamme Sisearhitektuur - Kadri Tamme
  • Tellija: Lutheri Ärimaja
  • Ehitaja: Nordecon
  • Valminud 2017
20. sajandi alguses Tsaari-Venemaa tipparhitektide Vassiljev ja Bubõri projekteeritud Lutheri masinasaali rekonstrueerimine on suurepärane näide vana ja uue heast kooskõlast. Säilitatud on 1912. aastal rajatud oluline tööstusarhitektuuri pärand ja samas leitud kompromiss muinsuskaitse lähtekohtade ja uue kontseptsiooni vajaduste vahel. 

Tüüne-Kristin Vaikla väitekiri "Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju"

Loomepõhine uurimus tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentri­fikatsiooniprotsessi võimalikke vastastikmõjusid. Väitekiri analüüsib juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna Linnahalli ja Hiiumaa Palu kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalikkust ning ruumiliste sekkumiste taktikaid, fokuseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistus­tele.

Näitus "Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas" Arhitektuurimuuseumis

  • Näituse kujundus: KUU arhitektid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla 
  • Graafiline kujundus: Triinu Silla
  • Kuraator: Oliver Orro
Näitus "Kopli sonaat" Arhitektuurimuuseumis. Foto: Reio Avaste/EAM

Näitus käsitles Vene-Balti laevatehase arhitektuuri, asumi kujunemist ja tähtsust meie linnaehituse ja tööstuspärandi ajaloos. Vene-Balti laevatehas alustas Tallinnas Koplis tegevust 1913. aastal ja tegemist on ühe kõige suurejoonelisema 20. sajandi alguse tööstuskompleksiga kogu Läänemere regioonis. Näitusel eksponeeriti unikaalseid arhiivijooniseid nii Eestist kui Peterburi arhiividest, samuti ulatuslikku ajaloolist fotomaterjali.

Installatsioon "Heat Wave" Seine’i jõe kaldapromenaadil

  • Autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm  
Alates detsembrist 2017 kuni jaanuarini 2018 Pariisis Seine’i kaldal asuvas kultuurikeskuses La Cité de la Mode et du Design eksponeeritud installatsioon. 

Näitus "Saksamaa metsikud" Kumu kunstimuuseumis 

  • Näituse kujundus: Terje Kallast-Luure
  • Graafiline kujundus: Mari Kaljuste
  • Näitus valmis koostöös: Museum de Fundatie, Zwolle; Westhoff Fine Arts
  • Kontseptsioon: Detmar Westhoff (Westhoff Fine Arts), Ralph Keuning (Museum de Fundatie, Zwolle), Cora Faßbender, Liis Pählapuu (Kumu kunstimuuseum)
  • Kuraatorid: Detmar Westhoff, Liis Pählapuu
  • Assistendid: Eva Knels (Westhoff Fine Arts), Helen Volber (Eesti Kunstimuuseum)
  • Teostus: EKM näituste osakond
Võimalus kavandada näituseruum oma aja mässajatele on ka tänapäeval väljakutse, millega kaasaminek paneb loovuse proovile. Igas üksikus teoses avalduv pinge peab jõudma vaatajani, selle saavutamine on mitmete tehniliste ja ruumiliste lahenduste koosmõju tulemus.

Näitus "Klassikud. Helle ja Taevo Gans" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

  • Näituse kujundaja: Helen Oja
  • Näituse graafiline disainer: Kerli Virk
  • Näituse kuraator: Kai Lobjakas
  • Teostaja: Toomas Übner, ETDM 3

Ülevaatenäitus sisearhitektide ja disainerite Helle ja Taevo Gansi loomingust. Gansid on Eesti disainimaastikul märkimisväärselt silmatorkav paar, kes on nii iseseisvad loojad kui ka teostanud jõulisi ühistööna valminud projekte. ETDM-i keldrisaali võlvitud, jõulise ruumi omapära ära kasutades on näitus jaotatud viieks aastakümneks, alustades näitusele sisenedes hilistest 1960-ndatest ja lõpetades näitusesaali teises otsas 2000-ndate loominguga.


Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist 

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta