Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul otsustas Riigikogu viimati 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist. „Nüüd, mil kõik kolm objekti on Kultuurkapitali toel valminud, ootame avalikkuse seisukohti selle kohta, millised järgmised ehitised võiksid Eesti kultuuri ja seega ka meie ühiskonna jaoks võtmetähendusega olla,“ lisas ta.
Ettepanekuid oodatakse ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel on oluline kirjeldada ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.
Riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamisel tuleks võimalusel ettepanekule lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.
Komisjon ootab põhjendatud ettepanekuid kultuuriehitiste kohta aadressile kultuurikomisjon@riigikogu.ee.