Kultuurkapitalile laekus novembris 3854 kultuuri- ja spordiprojekti ideed

Äsjalõppenud Eesti Kultuurikapitali 2016. aasta viimasesse taotlusvooru esitati kokku 3854 taotlust erinevate kultuuri- ja spordisündmuste ning projektide läbiviimiseks.

„On vägev mõelda, et selle aasta novembriks on Eesti kultuuri- ja spordiinimesed tulnud taas välja sellise võimsa arvu ideedega. Aastas on neli Kultuurkapitali toetuste jaotust ning igas kvartalis saame toetustaotlustena pea 4000 sündmuse või projektiideed. Kuigi me ei saa neid kõiki vahendite nappuse tõttu rahastada, näitab sellises määras uute kultuuri- ja spordiideede sünd rahva väga võimsat loovust ja tegutsemistahet. Seda on värske Kultuurkapitali juhina suur rõõm kõigile teatada,“ ütles Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.

 Kõige enam soovitakse seekord toetust taas rahvakultuuri valdkonna tegevusteks. Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalile esitati seekord 472 taotlust. Ka helikunsti loomise ja selleteemaliste projektide  läbiviimise soov on suur – helikunsti sihtkapitale laekus  417 taotlust. Kõige vähem esitatakse taotlusi arhitektuuri sihtkapitali, sest arhitektuurilised lahendused on väga mahukad ning aja- ja ressursinõudlikud. Seekord on selles vallas esitatud 96 ideed.

 Kultuurkapitali maakondlikesse ekspertgruppidesse esitati kokku 1477 taotlust. Kõige enam kultuuri- ja spordiprojekte soovitakse läbi viia Tartu- ja Pärnumaal, vastavalt 148 ja 147 projekti. Kõige vähem taotlusi laekus sel korral Läänemaalt, mille ekspertgrupile esitati 64 taotlust.

 Kokku soovitakse Kultuurkapitalilt 2016. aasta neljandast jaotusvoorust toetust 12 871 733 euro eest. Toetusteks jagada on aga kokku 4 539 140 eurot. 

Taotlusi asuvad nüüd hindama Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogud ja maakondlikud ekspertgrupid ning taotluste vastused selguvad 2017. aasta jaanuarikuu jooksul. Eraldatud toetused avalikustatakse ajalehes Sirp ja Kultuurkapitali koduleheküljel.