Kinode digitehnikaga varustamist toetatakse üldiselt kuni 70% ulatuses, kuid väga väikestes linnades asuvate kinode puhul on toetusmäär kuni 95%. Toetusmäär sõltub kino asukohast, elanike arvust ja kino kavast. Projektiga toetatakse ka Euroopa ja väärtfilmikavade säilitamist kinodes, sh väikestes maakinodes, kuna digiteeritavate kinode kava peab 50% ulatuses sisaldama väärt- ja Euroopa filme. Projekti raames ei toetata suurematesse kinokettidesse kuuluvad kinosid, mis näitavad peavoolufilme. Rohkem infot taotlustingimuste kohta siin.

Tehnoloogia areng viib turult 35 mm ja BlueRay formaadi

Kinotehnika uuendamine on vajalik, kuna seoses tehnoloogia arenguga on kinoturult kadunud 35mm filmilintidelt näidatavad filmid. Järk-järgult on kadumas ka väiksematele kinodele sobilik BluRay formaat, kuna lisaks kinos näidatava filmi jaoks liiga kehvale kvaliteedile on probleemiks ka selle formaadi kaudu levivad piraatkoopiad, mistõttu suuremad stuudiod enam BluRay formaadis filme ei levita.

Kinovõrgu arendamine - kino iga 25 km järel 

Projekti kaugem eesmärk on toetada Eesti kinovõrgu arengut selliselt, et kinod tekiksid kõikjale kuni 25 km raadiusega aladele. Eestis on veel palju kohti, kus kinosid pole ja tihti ei jõua inimesed kinno sellepärast, et see on liiga kaugel. Projekti eesmärk on motiveerida filmilevitajaid näitama rohkem ka Eesti filme, kuna tihti on Hollywoodi filmid kinodes eelistatud nii vaadatavuse kui aegade poolest.  

Aastatel 2013-2015 eraldas Kultuurkapital Eesti regionaalse kinovõrgu arendamiseks toetusi 15 kino digitaalse kinoprojektori soetamiseks. Väljaspool Tallinna ja Tartut eraldati toetused 12 projektorile. Projektorite soetamist toetasid Kultuurkapital ja kohalik omavalitsus koos, lisaks osalesid kohalikud omavalitsused ka kinode remondikulude katmisel, helisüsteemi uuendamisel ja muudes töödes. 

Nö teise etapi algusena on Kultuurkapital juba toetanud Saaremaa rändkino projektori ostmist 45 000 euroga, mille abil näidatakse kino Lääne-Saaremaal.