Kultuurkapital ootab 20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks.

Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates 2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu. Seadusemuudatus ei toonud kaasa muutusi projektitoetuste või stipendiumi taotlemisel.

27. märtsil kuulutati Tartus Eesti Rahva Muuseumis välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd.

Piduliku õhtu korraldas Tartu Uus Teater, autor-lavastaja oli Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi, loovprodutsent Maarja Mänd.

Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab EV Kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on välja antud alates 1961. aastast.

Teatriliigiülesed auhinnad

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tambet Kaugema, Karmo Mende, Aare Tool, Jüri Jekimov, Janika Suurmets, Liisi Aibel, Madli Pesti, Kärt Kelder, Urmas Lüüs, Tuuli Potik ja Keiu Virro.

Lavastajaauhind

Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Olari Elts – „Macbeth“ (Eesti Draamateater, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert).

Kunstnikuauhind

Laura Pählapuu – kunstnikutöö lavastusele „Ülestähendusi põranda alt“ (Tallinna Linnateater) ja lavakujundus lavastusele „Teoreem“ (Eesti Draamateater).

Sõnalavastuste auhinnad

Žürii: Kadi Herkül (esimees), Maris Johannes, Tambet Kaugema, Karmo Mende ja Laine Mägi.

Meespeaosatäitja auhind

Andres Mähar – Karl Kabanov lavastuses „Minu trükikoda“ (Karlova Teater) ning Vahur ja Hermann lavastuses „Kotka tee taeva all“ (Saueaugu Teatritalu).

Naispeaosatäitja auhind

Külli Teetamm – Zelma lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses „Nõusolek“ (mõlemad Tallinna Linnateater).

Meeskõrvalosatäitja auhind

Peeter Jürgens – Abram lavastuses „Meie klass“ (Ugala Teater).

Naiskõrvalosatäitja auhind

Piret Laurimaa – Naine uksega, õde Elin, Sõbra pruut, Naine aias, Mustlasnaine, Ettekandja ja peretütar Mari lavastuses „Sada grammi taevasina“ (Teater Vanemuine).

Eriauhind

Hendrik Toompere jr – riskijulge, sotsiaalselt tundliku ja mitmekesise repertuaari kujundamine Eesti Draamateatris.

Muusikaauhind

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tiina Mattisen, Kristel Pappel, Aare Tool ja Heli Veskus.

Raiko Raalik – nimiosa Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ (Teater Vanemuine) ning Golaud’ osatäitmine Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“ (Rahvusooper Estonia).

Arvo Volmer – Richard Wagneri ooperi „Lohengrin“ ning Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande“ muusikaline teostus (mõlemad Rahvusooper Estonia).

Balletiauhind

Žürii: Anu Ruusmaa (esimees), Eve Andre-Tuga, Jüri Jekimov, Age Oks ja Janika Suurmets.

William Newton – Vronski lavastuses „Anna Karenina“, Stanley lavastuses „Tramm nimega Iha“, Mees lühiballetis „Open Door“ ja adagio lühiballetis „Suite en blanc“ lavastuses „Must/Valge“, Dietz von Egloff lavastuses „Õhtused majad“ ning Pähklipureja-prints lavastuses „Pähklipureja“ (kõik Eesti Rahvusballett).

Tantsuauhind

Žürii: Madli Pesti (esimees), Raho Aadla, Liisi Aibel, Kaja Kreitzberg ja Iiris Viirpalu.

Sveta Grigorjeva – lavastus „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“ (Inglikoor ja Sõltumatu Tantsu Lava).

Etenduskunsti auhind

Žürii: Urmas Lüüs (esimees), Kerli Ever, Kärt Kelder, Riina Oruaas ja Annika Üprus.

Lauri Lagle – lavastus „Reis metsa lõppu“ (Ekspeditsioon).

Teatritöötajate auhinnad

Žürii: Marika Tint (esimees), Priidu Adlas, Eve Komissarov, Kristel Linnutaja, Mart Saar, Andres Tirmaste ja Liina Unt.

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Kaido Torn – Endla teatri dekoraator-butafoor, kes on osalenud aktiivselt noorte haridusprogrammi käivitamisel, tegutsenud lakkamatu uudishimuga ning sooviga areneda, uusi meetodeid ja materjale katsetada.

Etendust teenindava töötaja auhind

Reet Loderaud – Eesti Noorsooteatri etenduse juht, kes on oma põhjalikkuse ja tundlikkusega olnud toeks nii teatri loovmeeskonnale, näitlejatele ja töökodadele kui ka teistele inspitsientidele, sh lavastuse „Plekktrumm“ väljatoomisel ja juhtimisel.

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Maarja Kalmre – Kanuti Gildi SAALi pikaaegne projektijuht, kes on osalenud aktiivselt rahvusvaheliste festivalide korraldamisel, olnud etenduskunsti festivalide „Ümberlülitus“ peakorraldaja ja „Baltic Take Over“ peakorraldaja Eestis.

Algupärase dramaturgia auhind

Žürii: Anneli Saro (esimees), Heidi Aadma, Laur Kaunissaare, Ain Mäeots ja Ene Paaver.

Urmas Lennuk – „Ääremaal“.

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Žürii: Karin Allik (esimees), Villu Kangur, Kaie Mihkelson, Kirsten Simmo ja Margot Visnap.

Kaur Riismaa – artiklid „Pennike va Guy heaks“ (Sirp 6. I 2023), „Inimesed nagu me ise“ (Sirp 24. III 2023) ja „Metsa kirjeldamine digitaalsele Tuglasele“ (Sirp 1. IX 2023).

Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind

Žürii: Keiu Virro (esimees), Mae Kivilo, Tuuli Potik, Kaido Rannik ja Janek Savolainen.

Laura Jaanhold ja Illimar Vihmar – „Kurjus“ (Endla Teater): vägivallaringi ja selle katkestamise võimalikkuse mitmekülgne käsitlus nii sisu kui ka vormi tasandil.

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind

Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.

Žürii: Ardo Ran Varres (esimees), Olav Ehala, Hendrik Kaljujärv ja Aleksandr Žedeljov.

Vootele Ruusmaa – originaalmuusika lavastustele „Hingest ja südamest“ (Eesti Noorsooteater) ning „Metamorfoos“ ja „Hääl minu sees“ (mõlemad Rakvere Teater).

Anne Türnpu – laulude valik ja lavaline teostus muusikalises kujunduses lavastusele „Vend Antigone, ema Oidipus“ (Eesti Draamateater).

Kristallkingakese auhind

Antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise muusikaauhinna žürii.

Marta Aliide Jakovski – lavastused „Fundamentalist“ (Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool) ning „Poiss, kes nägi pimeduses“ (Tallinna Linnateater).

Karis Trass – Mélisande’i osatäitmine Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“ (Rahvusooper Estonia).

Ants Lauteri nimeline auhind

Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.

Žürii: Anu Lamp (esimees), Kersti Heinloo, Martin Mill, Mirko Rajas ja Juhan Ulfsak.

Jörgen Liik – osatäitmised: Semjon Semjonovitš Podsekalnikov – „NO57 Enesetapja“ (2013, NO99 ja EMTA lavakunstikool), osaline – „NO43 Kõnts“ (2015), osaline – „NO42 El Dorado: klounide hävitusretk“ (2015, mõlemad NO99), Nick Bottom – „NO40 Pööriöö uni“ (2016, NO99, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert), Theo – „NO36 Unistajad“ (2017, NO99), Wanamun – „Pigem ei“ (2020), Jörgen – „Sa oled täna ilusam kui homme“ (2020), Mihkel – „Melanhoolia“ (2022), Margus – „Libahunt“ (2022, kõik Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon), osaline – „Reis metsa lõppu“ (2023, Ekspeditsioon).

Liisa Saaremäel – osatäitmised: Neenu Moor, Pille-Riin ja Lapi naine – „Ekke Moor“ (2015, Kuressaare Linnateater, VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Lucija Kos – „Kolm talve“ (2017), Saša – „Ivanov“ (2017), Tatjana – „Väikekodanlased“ (2018, kõik Eesti Draamateater), Juta – „Kas kalad magavad?“ (2018, VAT Teater), Ella Ilbak / Kaie Skalle – „Leek“ (2018, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), naine C – „Kahekesi“ (2020, Kinoteater), Heidi – „Fundamentalist“ (2021, Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool), Külaline – „Teoreem“ (2023, Eesti Draamateater).

Autor, lavastaja, etendaja: „16 soolot“ (2020, Von Krahli Teater ja EMTA), „Tiny Home Production presents: Suurem kui elu“ (2021, Uue Loomingu Maja ja EMTA), „Scream Box“ (2023, Kanuti Gildi SAAL).

Otto Hermanni nimeline orkestrandiauhind

Eesti esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on esile tõsta ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestrandina.

Žürii: Ann Õun (esimees), Risto Joost, Lauri Sirp ja Kulvo Tamra.

Eda Peäske – Rahvusooper Estonia harfimängija (aastast 1981) ja harfirühma kontsertmeister (aastast 1990), hinnatud nii orkestrandi, solisti, kammermuusiku kui ka pedagoogina, kelle tipptasemel mängus kõlab muusika rütmitäpselt ja nõtkelt, just nii tagasihoidlikult või ekstravagantselt, nagu helilooja on mõelnud.

Priit Põldroosi nimeline teatrimõtte auhind

Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.

Žürii: Lea Tormis (esimees), Enn Lillemets, Kalju Orro ja Peeter Tammearu.

Mihkel Mutt – vaimustava ja põhjaliku, vaheda stiilitaju ja eksimatu keeletundega kirjutatud raamatu „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ eest, kus teadmine ja isiklik vaade on köitvas tasakaalus, üksiku kaudu avaneb üldine.

Georg Otsa nimeline muusikateatri auhind

Antakse vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel hinnatakse pikemaaegset teatritööd.

Žürii: Karmen Puis (esimees), Paul Mägi, Jaanika Rand-Sirp ja Jassi Zahharov.

Priit Volmer – vokaalse meisterlikkuse eest ühes sisukate ja säravate rollikäsitlustega muusikateatri kõigis žanrites: Eichmann (Tüüri „Wallenberg“), kolonel Pickering (Loewe „Minu veetlev leedi“), kuningas Marke (Wagneri „Tristan ja Isolde“), don Alfonso (Mozarti „Così fan tutte“), Mefisto (Gounod’ „Faust“), Cervantes ja don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast“), Daland (Wagneri „Lendav hollandlane“), isa Laurent (Gounod’ „Romeo ja Julia“), nimiosa (Donizetti „Don Pasquale“), Ferrando (Verdi „Trubaduur“), Sarastro (Mozarti „Võluflööt“), Heinrich der Vogler (Wagneri „Lohengrin“), Arkel (Debussy „Pelléas ja Mélisande“, kõik Rahvusooper Estonia), Manfred MIM (Manfred MIMi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL), nimiosa (Sondheimi „Sweeney Todd“), Jürka (Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mõlemad Teater Vanemuine) ning Rocco (Beethoveni „Fidelio“, Bonni Teater). Samuti laiahaardelise tegevuse eest kontserdilavadel nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina.

Natalie Mei nimeline kunstnikuauhind

Antakse kõrgel tasemel ja suuremahulise lava- ja kostüümikujunduse eest. Auhinna määramisel hinnatakse traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika, materjalide ja tehnikaga, terviklikku tööd kavandist teostuseni. Auhinna saajalt eeldatakse vähemalt 10 aasta pikkust teatritööd.

Žürii: Liina Tepand (esimees), Eva Koldits, Maret Kukkur, Ann Lumiste ja Külli Root.

Lilja Blumenfeld – pikaaegse loomingulise kõrgvormi eest lavastuskunstnikuna, kelle kordumatu ja kompromissitu käekiri, sügav dramaturgiline taju ja oskus luua igast kavandist omaette kunstiteos on esile tõusnud kogu tema loomingus, sh lavastustes „Niskamäe naised“ ja „Leopoldstadt“ (mõlemad Teater Vanemuine) ning „Sume on öö“ (Ugala Teater).

Eesti Teatriliidu juhatuse auhind

Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.

Karin Hallas-Murula – „Eesti teatrimajad. Kaskedega küünidest tänapäeva arhitektuurini“: pikaaegse põhjaliku ja kunstiteadusi lõimiva uurimistöö eest.

Välja kuulutati ka Eesti Näitlejate Liidu auraha ja Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärgi saaja.

Eesti Näitlejate Liidu auraha

Antakse Eesti Näitlejate Liidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.

Anneli Rahkema

Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk

Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib ühenduse juhatus.

Taimi Põlme

Täna läbis Riigikogu kolmanda lugemise Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu muutmise seadus. Sellega hakkab Kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed pensionisammastesse.